REALIST, 27.12.2009 11:05
Tõsi mis tõsi.
Mõlemat erakonda ühendab see, millise sotsiaalse struktuuriga riik neid rahuldab. Nimelt on mõlema nimetet erakonna tõsiseks huviks, et Eesti oleks lõhestunud, valdavalt rikasteks ja vaesteks jagunenud elanikkonnaga maa.
Reformierakond on ennast selgelt positsioneerinud rikka eliidi huvides ja rikka eliidi toetusel tegutsevaks erakonnaks. Et rikkurite varad tekkivad põhimõttel, et vaene töötaja rügab rohkem ja et (oma) rikkust ei jagata, siis on selle mõtteviisi väljenduseks riik, kus enamik inimesi tuleb kuidagimoodi või kehvasti toime. Ja mingit kergendust ei olegi oodata. Võideldes sellise olukorra kehtimise ja säilimise eest on Reformierakond taganud endale rikkama kihi toetuse, aga ka järelvalve, et asi oleks ja jääks nii. On üllatav, kuidas sellise poliitika juures rahvas sellele erakonnale nii palju toetus osutab. Paralleele tõmmates meenutaks Stalinit ja vene rahvast.
Keskerakond on ka väga rahul sellise seisuga. Sest (ainult) rääkides sellest, et ta on vaeste kaitsjaks ja nende eest seisjaks, saab ta teise poole lollitatud ja heitunud vähekindlustatud inimeste, odava tööjõu või töötute ja pensionäride häältest. Miks peakski Keskerakond midagi tegema olukorra tegelikuks parandamiseks (vaesuse vähendamiseks) kui see vähendaks ka tema toetajaskonna arvu? Vähekindlustatud, kuidagiviisi või halvasti toime tulevad inimesed loodavad täiesti asjatult Keskerakonna ja selle juhi peale, sest Keskerakonna ja Savisaare huvides ongi, et nende inimeste vaesus säiliks ja niiviisi kindlustaks Keskerakonnale poliitilise toetuse.
Et mõlemad erakonnad vajavad just niisugust riiki, ongi välja kujunenud olukord, kus oma toetajaid hirmutatakse oma peegelpildiga, aga praktikas aetakse üksmeelselt sama asja, hääletatakse koos ja tegutsetakse käsikäes. Vastastikune süüdistav retoorika aga on lihtsalt reklaam mõlemale.
0 comments:
Post a Comment