EESTI ZOG

EESTI ZOG... mida see tähendab?

ZOG on rahvusvaheliselt kasutatud termin, mis on lühend terminist Zionist Occupied Government. See tähendab valitsust, kes on sionistide teenistuses. Alljärgneva alusel võib lugeja ise oma järeldused teha, kelle teenistuses on Eesti valitsus.

Järgnevas on laenatud Välisministeeriumi pressiteateid ja teisi kirjutisi, mis näidavad ilmekalt, kes on Eesti tõelised peremehed.

Lp lugeja – kaastöö selle loetelu täiendamisel on teretulnud!

1998

22. juuli 1998 Nr. 168-E

Välisministri visiit Iisraeli

Teisipäeval, 22. juulil jätkus välisminister Toomas Hendrik Ilvese ametlik visiit Iisraelis. Esmaspäeva õhtul ja teisipäeval kohtus minister Iisraeli immigratsiooniministri Yuli Edelsteiniga, juudi omandi restitutsiooniga tegeleva organisatsiooni "Ilar" esindaja suursaadik Naftali Laviga ja Simon Wiesenthali keskuse juhataja Efraim Zuroffiga. Kohtumisel immigratsiooniminister Edelsteiniga vahetati mõtteid ja kogemusi integratsioonipoliitika vallas. Mõlemad ministrid toonitasid, et elukohamaa keele õppimisel on väga oluline, kuivõrd suudavad inimesed leida endale selleks motivatsiooni. Arutelu tulemusena jõuti järeldusele, et Iisraeli elama asujatel on motivatsioon heebrea keele õppimiseks märksa suurem kui Eesti mitte-eestlastel eesti keele õppimiseks. Suursaadik Lavi rõhutas kohtumisel välisminister Ilvesega, et organisatsioonil ei ole Eestile juutide omandi osas mingeid nõudmisi. "Eesti on ainus Ida-Euroopa riik, millega meil algusest peale pole olnud juutide omandi küsimuses probleeme, kuna Eesti on omandiküsimustes korrektne," ütles organisatsiooni "Ilar" juht. Teisipäeval kohtus Toomas Hendrik Ilves programmiväliselt Simon Wiesenthali keskuse juhataja Efraim Zuroffiga. Kohtumine toimus Efraim Zuroffi ettepanekul. Kohtumisel tutvustas minister Ilves Simon Wiesenthali keskuse juhile Eesti presidendi algatust rahvusvahelise komisjoni loomiseks, mis hakkaks uurima Eesti Vabariigi territooriumil kriitilistel, Teise maailmasõja ja sellele järgnenud aastatel toime pandud inimsusevastaseid kuritegusid. Efraim Zuroff tundis komisjoni loomise vastu suurt huvi. Kommentar: Pole ime, et hr Zuroff käib aeg ajal siin ja käitub nagu peremees – tema ja tema keskusega on flirditud juba aastaid selle asemel, et Zuroffi taolised tegelased kuu peale saata.

2000

25. jaanuar 2000 Nr 10-E

Stockholmis toimub rahvusvaheline holokausti foorum

26.-28. jaanuarini toimub Stockholmis rahvusvaheline foorum holokaustist, mille eesmärgiks on rõhutada rahvusvahelise koostöö tähtsust holokausti teadvustamisel, mälestamisel ja teaduslikul uurimisel. Konverents peaks ühtlasi kaasa aitama rassismi ja antisemitismi vastu võitlemisele maailmas. Foorumile on osalema kutsutud kõrgetasemelised delegatsioonid, sealhulgas poliitikud, teadlased ja mitmete valitsusväliste organisatsioonide esindajad kokku 45 riigist. Eesti 7-liikmelist delegatsiooni juhib rahvastikuminister Katrin Saks. Delegatsiooni koosseisu kuuluvad presidendi rahvusvähemuste ümarlaua liige Hagi Shein, Eesti suursaadik Iisraelis Jüri Seilenthal, Eesti juudi kogukonna liikmed Cilja Laud ning Eugenia Gurin-Loov, Eesti suursaadik Rootsis Andres Unga ning Eesti Rootsi saatkonna kolmas sekretär Karin Rannu. Kolme päeva jooksul on kavas mitmetel aruteludel ja paljudes töögruppides arutada holokausti alast selgitustööd kaasaegsete vahendite abil ning vahetada mõtteid uutest võimalustest holokausti teaduslikul käsitlemisel. Samuti toimuvad konverentsi raames holokausti ohvrite mälestamistseremooniad. Konverents on kavas lõpetada ühisdeklaratsiooniga. Konverentsi idee sai alguse 1998. aasta mais, mil Rootsi peaminister Göran Persson, Suurbritannia peaminister Tony Blair ning USA president Bill Clinton otsustasid luua töörühma rahvusvahelise koostöö edendamiseks holokausti teadvustamisel, mälestamisel ja uurimisel. Hiljem on töörühmaga liitunud veel mitmed riigid. Praegune foorum on kokku kutsutud Rootsi peaministri initsiatiivil. Lähemat informatsiooni holokausti konverentsi kohta saab interneti koduleheküljelt: http://www.holocaustforum.gov.se Kommentar: Eesti 7-liikmelises delegatsioonis oli 3 juuti.

22. aprill 2000 Nr 61-E

Vaba ligipääs infole on inimese põhiõigus

Vaba ligipääs infole, info allikatele ja vahendajatele ehk infotehnoloogiale olgu inimese fundamentaalne õigus, mis peaks olema kirjas ka ÜRO põhideklaratsioonis. Sellise mõtte käis välja New Yorgis mitmpäevase töö lõpetanud töögrupp, kus osales ka välisminister Toomas Hendrik Ilves. Töögrupp leidis ka, et juba on olemas näiteid sellest, kuidas niinimetatud uus tehnoloogia võimaldab vähem arenenud riikidel püüda kinni arenenud riike. Uus tehnoloogia pakub viimase paarisaja aasta jooksul ainulaadse võimaluse lõhkuda püsiva vaesuse tsükkel arengumaades ning mõistlike investeeringute ja sihikindla poliitika abil koguda kiiresti ühiskondlikku hüvangut kasvatavat jõukust, tõdes töögrupi juht, Costa Rica ekspresident Jose Maria Figueres. Töögrupi töö tulemusena valmib peagi aruanne ÜRO peaassambleele. Selle aruande kavandi kohaselt kutsutakse ÜRO liikmesriike muutma organisatsiooni põhimõttelisi alusdokumente, et ÜRO vastaks paremini muutunud maailma nõuetele. Lisaks esitatakse seal rida näiteid sellest, kuidas ja milliste tulemustega on investeeringud IT-valdkonda vilja kandnud. Just Eesti on see riik, kelle kogemused näiteks nii Tiigrihüppe fondi kui riigi ja kodaniku arvutisuhtluse vallas pälvivad aruandes suurt tähelepanu. Välisminister Ilves avas reedel ka 30. Eesti kultuuripäevad New Yorgis, kus ta oma kõnes tänas kohalikke eestlasi tubli isamaalise töö eest aastakümnete vältel. Ta rõhutas samuti, et tänane Eesti riik on aktiivne ja üha enam tunnustust koguv kiiresti arenev Euroopa riik, kuhu tasub investeerida nii raha kui inimkapitali - ehk tagasipöördumine Eestisse võiks olla paljudele mujal kasvanud ja elanud eestlastele kasulik ning huvitav kogemus. Välisminister kohtus New Yorgis lisaks Ameerika Juudi Komitee esindajatega, kellega arutati rahvusvahelist olukorda, julgeolekupoliitilisi küsimusi ning ka Eesti arengut. Kommentar: nagu siin toodud tekstidest näha, paistab juutide esindajatega kohtumine olevat USA-d külastavatele Eesti esindajatele kohustuslik osa kavast.

2001

05. juuni 2001 Nr 75-E

Välisminister Ilves sai Washingtonis kinnitust, et NATO laienemine jätkub

Ameerika Ühendriikides kolmepäevasel töövisiidil viibiv välisminister Toomas Hendrik Ilves rõhutas kohtumistel USA presidendi rahvusliku julgeolekunõuniku Condoleezza Rice'i ning asepresident Dick Cheney nõunikega Washingtonis, et NATO laienemise järgmisse ringi peavad kindlasti olema kaasatud kõik Balti riigid. Välisminister Ilvese sõnul oli meeldiv tõdeda, et Eesti edusammud NATO liikmeks valmistumisel on Washingtonis tunnustamist leidnud. "Oluliste teguritena võib siin esile tuua Eesti kaitsekulutuste ja kaitsevõime tõstmise," märkis Ilves. President Bushi julgeolekunõunik Condoleezza Rice kinnitas Eesti välisministrile, et NATO laienemine jätkub ja siin ei ole ajaloost või geograafiast tulenevaid piiranguid. Praegu on veel aga vara öelda NATOsse kutsutavate riikide nimesid, lausus Rice. Välisminister Ilves kohtus Washingtonis ka USA juudiorganisatsioonide esindajatega, kellele ta tutvustas president Lennart Meri kokku kutsutud rahvusvahelise inimsusevastaste kuritegude uurimise komisjoni töö tulemusi. Eile õhtul oli Eesti välisministril kohtumine veel USA NATO laienemise komiteega, mis on nii demokraatidest kui vabariiklastest koosnev valitsusväline organisatsioon. Täna esineb välisminister Toomas Hendrik Ilves Washingtonis rahvusvaheliste ja strateegiliste uuringute keskuses ettekandega "Balti mõõde NATO laienemisel", milles ta püüab vastata kahele küsimusele: miks Balti riigid soovivad liituda NATOga ning miks see on oluline transatlantilisele ühiskonnale. Välisministri töövisiidi eesmärk on arutada USA võimudega NATO laienemise poliitikat ning Eesti ja USA kahepoolset koostööd. Ilvesel on rida kohtumisi USA valitsuse kõrgete esindajate ning Kongressi mõlema koja mõjukate liikmetega, homme kohtub ta USA välisministri Colin Powelliga. Lisaks seisavad Ilvesel veel ees kohtumised senaator John McCaini ja Richard Lugariga, kes on Senati kaitse- ja väliskomisjoni liige, ning mitme Esindajatekoja liikme, sh väliskomisjoni esimehe Henry Hyde'iga.

2002

20. september 2002 Nr. 129-E

Välisminister Ojuland: Iraak peab tingimusteta täitma ÜRO resolutsioone

"Globaliseeruva maailma kolm suuremat väljakutset on võitlus terrorismi ja inimkaubanduse vastu ning maailma säästva arengu tagamine," rõhutas välisminister Kristiina Ojuland ÜRO Peaassambleel täna, 20. septembril peetud kõnes. Oma kõne esimeses osas kinnitas Ojuland, kui oluline on rahvusvaheline koostöö terrorismivastases võitluses. Meenutades aastatagust Maailma Kaubanduskeskuse ründamist, ütles Ojuland, et enamik riike, nende hulgas ka Eesti, ja peaaegu kõik rahvusvahelised organisatsioonid, väljendasid koheselt solidaarsust Ameerika Ühendriikidega. Eesti on ühinenud nii Põhja-Atlandi Nõukogu avaldusega 12. septembrist 2001, mis tugineb Washingtoni lepingu 5. artiklile, kui ka samaväärsete Euroopa Liidu avaldustega. Välisminister Ojulandi sõnul osaleb Eesti aktiivselt rahvusvahelises koalitsioonis võitluseks terrorismiga. "Eesti on andnud oma panuse USA juhitud operatsiooni "Kestev Vabadus" ning Eesti kõrgelt treenitud pommikoerte rühm on praegu Afganistanis koos teiste riikide jõududega, mis aitavad taastada korda sellel sõjas laastatud maal," ütles Ojuland. Ta kinnitas, et Eesti hindab ÜRO ja Julgeolekunõukogu tähelepanuväärset rolli võitluses terrorismiga ning tunnistab ennetavate meetmete ja edasiste normide kehtestamist selles vallas. Ühtlasi teeb Eesti kõik vajalikud jõupingutused, et täita oma rolli rahvusvahelise julgeoleku jätkuval tagamisel. Välisminister kinnitas, et Eesti on ratifitseerinud kõik vastavad ÜRO konventsioonid ning on esitanud raportid, mis puudutavad erinevate Julgeolekunõukogu resolutsioonide täitmist. "Eesti on veendunud, et kõikide riikide ühised jõupingutused võimaldavad rahvusvahelisel üldsusel saavutada märkimisväärset edu võitluses terrorismiga. Siin on äärmiselt oluline koostöö massihävitusrelvade leviku piiramisel, sest varem või hiljem võivad terroristid ka tegelikult saada ligipääsu hukatust ja õudu külvavatele relvadele," ütles Ojuland. Välisminister käsitles oma kõnes ka ÜRO kui organisatsiooni võimalusi ja vajadust hoida oma usaldusväärsust. "Tuleviku ja oma prestiiži ning rolli olulisuse tõttu on vajalik, et ÜRO ei löö araks otsustava ja efektiivse tegutsemise ees just siis, kui ta on silmitsi tõeliste hirmuäratavate ohtudega," sõnas ta. Ojulandi hinnangul on ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide täielik ning tingimusteta täitmine kohustuslik kõikidele ÜRO liikmesriikidele. Eesti hindab kõrgelt rahvusvahelise üldsuse otsustavust viia ellu Iraaki puudutavad resolutsioonid ja toetab ÜRO peasekretäri edasisi jõupingutusi, et saavutada Iraagi allumine Julgeolekunõukogu resolutsioonidele. ÜRO relvainspektorite naasmine Iraaki on alles algus, millele peavad järgnema teised sammud, rõhutas Ojuland. Meenutades aega, mil rahvusvaheliselt areenilt kadusid nii Rahvaste Liit kui ka Eesti, ütles välisminister, et "see aeg andis meile kõigile väga olulise õppetunni – mittetegutsemine võib sageli olla hukatuslikum kui tegutsemine". Teise teemana käsitles välisminister võitlust inimkaubanduse, eelkõige aga naistekaubanduse vastu. Ta pööras tähelepanu sellele, et Eesti on ühinenud vastavate ÜRO konventsioonidega ning teeb väga tihedat koostööd selles vallas ka Põhjamaade ja Balti riikidega, kellega koos otsustati alustada naistekaubanduse vastast informatsioonikampaaniat. Selle eesmärk on ärgitada ka avalikku diskussiooni ja pöörata sellele probleemile tõsisemat tähelepanu, ütles välisminister. Välisminister Ojuland kõneles veel arenguabi-alasest koostööst ning säästvast arengust, mille tulemuslikkuseks on eelkõige vaja selgelt paikapandud eesmärki ja tegevuskava selle saavutamiseks. Eesti teadvustab keskkonnaseisundi halvenemise probleemi ja on astunud samme selle omapoolseks lahendamiseks. Eesti on ratifitseerinud Kyoto protokolli ja annab endast parima, et viia ellu ka Johannesburgi otsused, kinnitas välisminister. Üha olulisemaks muutub ka ligipääs informatsioonile. Vajalik on vähendada digitaalset lõhet ja vältida eraldusjooni, kui me tahame, et globaliseerumisest saaksid kasu kõik riigid. Välisminister kõneles ka Eesti e-valitsuse Akadeemiast kui Eesti valitsuse, ÜRO Arenguprogrammi ja Avatud Ühiskonna Instituudi projektist koostööks Kaukaasia ja Kesk-Aasia riikidega. "See projekt näitab valitsuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja valitsusväliste organisatsioonide head koostöövõimet," ütles Ojuland. Kõne lõpetuseks rõhutas välisminister, et neil kolmel äsjamainitud teemal on viimasel ajal kõneldud nii rahvusvahelistel kohtumistel kui ka konverentsidel. "Nüüd on aeg need otsused ellu viia," ütles välisminister. Välisminister kirjutab täna alla ka ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsiooni täiendavatele protokollidele ning kohtub rahvusvaheliste juudiorganisatsioonide esindajatega.

Kommentarid:

1. ”Iraak peab tingimusteta täitma ÜRO resolutsioone”. Mispärast pr. Ojulandi ei huvitanud see, et Iisrael eirab mitmete ÜRO resolutsioonide täitmist?

2. Milline oli pr. Ojulandi roll Lihula mälestusmärgi röövimisel riigi poolt ja milline oli selle taustal juudiorganisatsioonide ning –riikide roll?

2004

28. aprill 2004 Nr 45-E

Max Jakobson: antisemitismi iseloom on muutunud

Täna, 28. aprillil algas Berliinis kahepäevane Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) poolt korraldatud antisemitismi konverents. Eesti valitsuse delegatsiooni, mida juhib rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo kuuluvad veel välisministeeriumi asekantsler Marina Kaljurand ning Eesti Juudi Kogukonna esinaine pr Cilja Laud. Konverentsi eesmärk on selgitada, mil viisil saavad riiklikud struktuurid, valitsusvälised organisatsioonid, haridussüsteem ning meedia aidata kaasa usulisel või rahvuslikul pinnal esineva vihkamise vastu võitlemisele ja taoliste hoiakute tekkimise ärahoidmisele ühiskonnas. Konverentsi avas Saksamaa Liitvabariigi president Johannes Rau. Plenaaristungi kõnelejate seas olid ka Soome erudiplomaat ja Rahvusvahelise inimsusevastaste kuritegude uurimiskomisjoni eesistuja Max Jakobson, Nobeli rahupreemia laureaat kirjanik Elie Wiesel jt. Max Jakobson nimetas oma sõnavõtus, et antisemitismi iseloom on muutunud, see on omandanud uued vormid ja seostub järjest rohkem islami fundamentaalse tiivaga. Lühikese sõnavõtuga esineb ka rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo. Eesti näidete varal selgitab minister Rummo viise, kuidas valitsus saab oma tegevusega kaasa aidata mõistva keskkonna loomiseks kõigi ühiskonnas leiduvate rühmade suhtes ning avaldab lootust, et Holokaustis hukkunute mälestus õpetab meile vägivalla mõttetust. "Usun inimkonda. Inimene on võimeline õppima mineviku õppetundidest ja tal on piiramatu soov areneda. Inimeseks olemine tähendab ka vastutust", ütleb ta. Mõistes Holokausti ühemõtteliselt hukka, leiab minister Rummo, et 60 aastat pärast Holokausti ametlikku lõppu, on meil endiselt põhjust juhtida avalikkuse tähelepanu vihkamise, sealhulgas antisemitismi teemale. Minister Rummo ja delegatsiooni liikmed naasevad Eestisse 29. aprillil. Kommentar: Kas ei oleks olnud asjakohane märkida ka seda, et härrad Max Jakobson ja Elie Wiesel on juudid?

2005

19. september 2005 Nr 101-E

Paet: Eesti suhted Iisraeliga on viimasel ajal palju tihenenud

Pühapäeval, 18. septembril kohtus New Yorgis Euroopa Liidu ministrite nädalal osalev välisminister Urmas Paet Makedoonia välisministri Ilinka Mitreva ning juudiorganisatsiooni B’nai B’rithi esindajatega. Makedoonia kolleeg Ilinka Mitreva teavitas Eesti poolt Makedoonia otsusest pikendada ühepoolselt viisavabadust kõigi ELi uute liikmesriikide, sealhulgas Eesti Vabariigi kodanikele kuni 31. detsembrini 2005. aastal ning tegi ettepaneku alustada Eestiga konsultatsioone kahe riigi viisarežiimi lihtsustamise osas. Välisminister Paet lubas vastavaid võimalusi kaaluda. Kõneldes kahepoolsetest suhetest leiti, et need on viimasel ajal väga kiiresti edenenud, kuigi rohkem jõupingutusi võiks teha majanduskontaktide suurendamise vallas. Makedoonia välisminister andis Eesti välisministrile ülevaate ka Kreeka ja Makedoonia vahelise nimevaidluse hetkeseisust. Kohtumisel Ameerika Juudi Komitee ning juudiorganisatsiooni B’nai B’rithi esindajatega tõdeti, et Eesti välisministritel on juba meeldivaks traditsiooniks saanud ÜRO Peaassambleele tulles ka juudiorganisatsioonide esindajatega kohtuda. Välisminister Paet kinnitas, et juudid on Eesti ühiskonda hästi integreerunud ning annavad olulise panuse Eesti riigi, majanduse, teaduse ja kultuuri arengusse, kinnitades, et koostöö Eesti Juudi kogukonna ja riigiasutuste vahel on väga hea. Paet märkis, et Eesti suhted Iisraeliga on head ning viimasel ajal palju tihenenud, mille tõestuseks on eelmisel aastal toimunud Eesti peaministri külaskäik Iisraeli ning praegu käimasolev Iisraeli presidendi visiit Eestisse. Kommentar: ”Meeldiv traditsioon” hästi sügavale kummardada? Kelle huvide eest seismine on Eesti välisministri ülesanne – kas rahvusvahelise finantsjuutluse või Eesti riigi?

2006

Välisminister kohtus Ameerika Juudi Komitee esindajatega

21.09.2006

Kolmapäeval, 20. septembril kohtus New Yorgis ÜRO 61. Peaassamblee raames toimuval EL välisministrite nädalal viibiv välisminister Urmas Paet Ameerika Juudi Komitee esindajatega.

Kohtumisel tõdeti, et Eesti välisministritel on juba meeldivaks traditsiooniks saanud ÜRO Peaassambleele tulles ka juudiorganisatsioonide esindajatega kohtuda.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on juudi kogukond Eestis andnud olulise panuse Eesti riigi, majanduse, teaduse ja kultuuri arengusse. Välisminister Paet kinnitas, et juudi kogukonna liikmed on alati olnud osa Eesti ühiskonnast.

Ameerika Juudi Komitee esindajad avaldasid rahulolu, et sel sügis-talvel valmib Tallinnas Eesti arhitektide originaalprojekti järgi rajatav sünagoog, mille nurgakivi pani Iisraeli president Moshe Katzav eelmisel aastal toimunud riigivisiidi käigus.

Veel vahetati kohtumisel mõtteid rahvusvahelise elu aktuaalsetel teemadel.

Kommentar: Taas hoolitseti ”meeldiva traditsiooni” eest juutide ees lipitseda.

2007

Allikas: http://www.reform.ee/kandidaat/urmaspaet

22. jaanuar 2007 Nr 9–E

Eesti suursaadik Iisraelis andis üle volikirja

Esmaspäeval, 22. jaanuaril andis Eesti Vabariigi suursaadik Iisraelis Aino Lepik von Wirén president Moshe Katzavile üle oma volikirja. Volikirja üleandmisele tseremooniale järgnenud vestluses tõdesid Eesti suursaadik Aino Lepik von Wirén ja Iisraeli president Moshe Katzav, et riikide vahelised suhted on väga head ning leidsid, et oluline on jätkata kahepoolsete majandussuhete arendamisega. Iisraeli president Moshe Katzav meenutas oma paariaastatagust visiiti Eestisse ning avaldas rahulolu Eesti riigi heade sidemete üle sealse juudikogukonnaga. Samuti vesteldi käesoleval aastal Tallinnas uuest avatavast sünagoogist. Aino Lepik von Wirén sündis 28. oktoobril 1961. aastal Stockholmis. 1987. aastal lõpetas ta Stockholmi Ülikoolis õigusteaduse eriala ning samuti on õppinud Surrey Ülikoolis Inglismaal. Diplomaatilisel tööl on suursaadik alates 1994. aastast, mil asus tööle juriidilise osakonda inimõiguste büroo direktorina. Samaaegselt aastatel 1994-1999 oli Aino Lepik von Wirén Eesti esindaja Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise komisjonis (ECRI) ning 1997-1999 aastatel juriidilise osakonna peadirektor. Seejärel aastatel 1999-2003 töötas Lepik von Wirén riigisekretärina. 2003.-2006. oli Aino Lepik von Wirén suursaadik Portugalis. Alates 2006. aastast töötab Aino Lepik von Wirén juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantslerina. Võõrkeeltest valdab suursaadik Lepik von Wirén rootsi, inglise ja prantsuse keelt. Aino Lepik von Wirén on abielus, tal on tütar ja poeg. Suursaadik resideerib Tallinnas.

Kommentar: ...

Paet tervitas ÜRO hukkamõistu holokausti eitamise suhtes

29.01.2007

Välisminister Urmas Paet tervitas ÜRO Peaassamblee resolutsiooni, millega mõistetakse hukka holokausti eitamine.

Paet ütles BNS-ile, et resolutsioon võeti vastu konsensuslikult. 102 riigi esitatud resolutsioon kinnitati reedel ilma hääletuseta.

Resolutsiooni põhiosa koosneb vaid kahest lõigust. Selles mõistetakse reservatsioonideta hukka igasugune holokausti eitamine ja soovitatakse kõikidel liikmesriikidel kõhklemata öelda lahti holokausti kui ajaloolise sündmuse osalisest või täielikust eitamisest ning igasugusest sellekohasest tegevusest.

Kommentar: Kas Eesti riigi huvides on vaba ajaloouurimise keelustamine? Või aetakse jälle ainult juutide asja?

Paet sõidab Iisraeli

05.01.2007

Välisminister Urmas Paet sõidab järgmisel nädalal ametlikule visiidile Iisraeli.

Kolmapäevast neljapäevani kestva visiidi ajal kohtub Paet Iisraeli välisministri Tzipi Livniga ja teiste kõrgete ametnikega ning teadus- ja investeeringute organisatsioonide esindajatega.

Kohtumistel on kõne all Eesti ja Iisraeli suhted ning olukord Lähis-Idas.

Minister külastab Iisraeli parlamenti ning holokausti muuseumi Yad Vashemi.

Kommentar: Huvitav, kas Eesti riigi huvides olevatele asjadele üldse aega jääb?

Välisminister Urmas Paet kohtus Iisraeli valitsuse liikmetega

10.01.2007

Kolmapäeval, 10. jaanuaril kohtus Iisraelis ametlikul visiidil viibiv välisminister Urmas Paet Iisraeli asepeaminister Shimon Peresi, tööstus- ja kaubandusminister Eli Yishai ja infrastruktuuriminister Benjamin Ben-Eliezeriga.

Kõigil kolmel kohtumisel olid kõne all Eesti ja Iisraeli vahelised head suhted. Pooled tõdesid rahuloluga, et kahepoolsed suhted on tihedad. Välisminister Paeti sõnul on Eestil kavas suhete tihendamiseks käesoleval aastal lähetada Tel Avivi diplomaat. Koostööd teevad ka Eesti ja Iisraeli parlamendid, kus on loodud sõprusgrupid. Iisraeli parlamendi sõprusgrupi esimees avaldas kindlat valmidust veelgi tihedamaks koostööks peale Eestis toimuvaid parlamendi valimisi sel kevadel.

Rääkides majandussuhetest avaldati heameelt Eesti ja Iisraeli kaubavahetuse aktiviseerumise üle, samas leiti, et majandussuhete arendamisel on veel palju kasutamata võimalusi. Iisraeli valitsuse liikmed näitasid üles suurt huvi Eesti majanduse vastu ning välisminister Paet andis põhjaliku ülevaate Eesti majandusarengutest ja -edust. Välisminister Urmas Paeti sõnul on Eesti ja Iisraeli vahel hea lepinguline baas, kuid puudub vastastikuse topeltmaksustamise vältimise leping. „Loodame alustada läbirääkimisi kõnealuse lepingu üle veel sel kevadel,” ütles Paet.

Kohtumistel Iisraeli tööstus- ja kaubandusminister Yishai ning infrastruktuuriminister Ben-Eliezeriga räägiti ennekõike võimalustest teha koostööd infotehnoloogia ja põlevkivienergeetika valdkondades. Välisminister Paeti sõnul tunneb Eesti suurt huvi Iisraeli põlevkiviarenduste ja –tehnoloogiate ning teadussaavutuste rakendamise vastu. „Eesti teeks heameelega koostööd põlevkivienergeetika vallas,” ütles Paet. Samuti andis välisminister ülevaate Eesti infotehnoloogia alaste saavutuste rakendamisest igapäevaelus ning märkis, et Eesti jagab meelsasti oma kogemust Iisraeliga. „Mobiilsideteenuste kasutamine parkimisel ning ühistranspordi piletite eest tasumisel on mõned näited võimalustest, mida infotehnoloogia areng meile pakub,” ütles Paet.

Asepeaminister Shimon Peres andis kohtumisel põhjaliku ülevaate olukorrast Lähis-Ida piirkonnas ning samuti räägiti arengutest nii Iraanis kui ka Iraagis.

Pooled leidsid ühiselt, et ennekõike oleks siiski vajalik rahvusliku ühtsuse valitsuse moodustamine, et saaks edasi liikuda poliitilise lahenduse leidmisel. Välisminister Urmas Paeti sõnul on ajutine rahvusvaheline mehhanism, mis käivitus 2006. aasta juunis, etendanud olulist osa hädavajaliku abi andmisel suurele osale Palestiina rahvastikust. „Peame vajalikuks jätkata rahvusvahelise humanitaarabi andmist Palestiina rahvale, kasutades selleks ajutist rahvusvahelist mehhanismi,” ütles Paet.

Rääkides Iraanist märkis välisminister Paet, et Eesti järgib ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioone suhetes Iraaniga. Eesti välisminister avaldas heameelt selle üle, et rahvusvaheline üldsus andis Iraanile ühtse ja selge sõnumi ning avaldas lootust, et edaspidigi jätktakse sarnaselt.

Välisminister Urmas Paet külastas Yad Vashemi holokausti muuseumi ning sealset nimelist puude alleed, mis on istutatud nende auks, kes aidates holokausti ajal juute riskisid oma eluga. Oskar Schindleri ja Raou Wallenbergi kõrval on istutatud puu ka Uku Masingu auks.

Kommentar: Kummardused taas ikka päris sügavad. Tööandjate ees?

EL-i osa Lähis-Ida konflikti lahendamisel olgu suurem

20.02.2007

Välisminister Urmas Paeti sõnul peaks Euroopa Liidul olema Lähis-Ida rahuprotsessi edendamisel suurem roll.

Paet ütles teisipäeval riigikogus peetud välispoliitika arutelul, et olukorda Lähis-Idas mõjutab otsustavalt eelkõige Iisraeli-Palestiina konflikti lahendamine. Eesti panustab Lähis-Ida rahuprotsessi edenemisse tema sõnul eelkõige EL-i ühise välis- ja julgeolekupoliitika kaudu, toetades selles protsessis ühenduse tugevamat rolli.

Paet märkis, et pärast viimaseid sündmusi Palestiina territooriumil, aga ka lahinguid Iisraeli ja Hezbollah' vahel ei ole sealset rahuprotsessi suudetud paraku taaselustada.

Samas on Paeti sõnul selge, et iga samm iseseisva Palestiina riigi rajamise suunas alandab regioonis pingeid ja terroriohtu, kui sealjuures lähtutakse ÜRO, USA, Euroopa Liidu ja Venemaa poolt Palestiinale esitatud kolme põhimõtte järgimise nõudest, mis käsitleb Iisraeli riigi ja kõigi sõlmitud lepingute tunnustamist ning terrorismist hoidumist.

Paet nentis, et see aasta algas palestiinlaste omavaheliste kokkupõrgetega. Positiivne areng toimus tema sõnul veebruari alguses, kui Saudi Araabia initsiatiivil tulid rivaalitsevate Hamasi ja Fatah' liidrid läbirääkimisteks kokku islami kõige pühamas paigas Mekas.

"Seal saavutatud kokkulepe on muutnud olukorda ning loonud eeldused ühtse valitsuse tekkeks ja Palestiina kodusõja ärahoidmiseks," lausus minister, kelle sõnul on seega paranenud võimalused ka edasisteks Iisraeli-Palestiina läbirääkimisteks ja Euroopa Liit soovib sellele protsessile endiselt kaasa aidata.

Paeti sõnul on olukord ärev ka Liibanonis, Hezbollah' juhitud meeleavaldused olid suunatud peaminister Siniora vastu ning destabiliseerisid olukorda riigis. EL toetab tema kinnitusel Siniora valitsuse tegevust riigi ülesehitamisel ning relvade äravõtmist eri rühmitustelt.

Samas püsib tema sõnul küsimus, millist taktikat kasutada suhtlemisel Süüriaga, kes mõjutab koos Iraaniga tugevalt arengusuundi Liibanonis. Paeti kinnitusel seisavad EL-i ees ka küsimused, kas sanktsioonidest hoidumise poliitika on ennast õigustanud ning kas ja kuidas oleks võimalik, et Liibanoni religioossete rühmituste mõõdukad esindajad otsiksid lahendusi läbirääkimiste teel.

Eesti on Paeti sõnul osalenud seni Palestiina valimistel vaatlejana, toetanud EL-i Rafah' piirihaldamise abimissiooni ja Palestiina omavalitsuse politseireformi missiooni ning eraldanud raha Liibanoni relvakonfliktis kodu kaotanud inimeste abistamiseks ja miinide kahjutuks tegemiseks. Samuti osalevad Eesti ohvitserid ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis ning riigikogu on otsustamas mereväeohvitseri saatmist ÜRO missioonile UNIFIL.

Paeti kinnitusel alustavad sel aastal esmakordselt Iisraelis ja Egiptuses alaliselt tööd ka Eesti diplomaadid. "Otseallikatest saadav informatsioon ja kohapealsed kontaktid annavad Eestile kindlasti parema aluse Lähis-Ida küsimustes kaasarääkimiseks," lausus välisminister.

Eestisse tuleb Iisraeli asepeaminister Shimon Peres

Kolmapäeval, 16. mail saabub Eestisse Iisraeli asepeaminister Shimon Peres, kes osaleb Tallinna uue juudi sünagoogi avamisel. Iisraeli asepeaminister kohtub president Toomas Hendrik Ilvese, peaminister Andrus Ansipi ja välisminister Urmas Paetiga. Shimon Peres asetab pärja Holokausti mälestusmärgi juurde Kloogal. Teadmiseks toimetustele! Sündmuse jäädvustamisest huvitatud ajakirjanikel, fotograafidel ja TV-operaatoritel palume end akrediteerida (anda teada: ees- ja perekonnanimi, väljaanne/kanal, isikut tõendava dokumendi number) hiljemalt teisipäeval, 15. mail kell 13.00 välisministeeriumi pressikeskuses (tel. 6 377 630, e-post: centre@mfa.ee). NB! Palume kindlasti täpsustada, millist sündmust konkreetselt kajastada soovite! Kommentar: Jääme lootma, et tulevikus mõni Eestit külastav juudipoliitik asetaks pärja ka repressioonide all kannatanud eestlaste mälestusmärgile.

Loodame Eesti ja Iisraeli majandussuhete tihenemist

16.05.2007

Kolmapäeval, 16. mail kohtus välisminister Urmas Paet Eestis viibiva Iisraeli asepeaministri Shimon Peresi ja teda saatva Iisraeli parlamendi Knesseti liikmetega.

Kohtumisel olid kõne all kahepoolsed suhted ning olukord Lähis-Idas ja Iraanis.

Eesti välisminister Urmas Paet ja Iisraeli asepeaminister Shimon Peres avaldasid rahulolu kahepoolsete suhete seisu üle ning leidsid, et majandussidemed võiksid veelgi tihedamad olla. Iisraeli asepeaminister avaldas tunnustust Eesti majanduse kiire arengu üle ning tõdes, et kahepoolsete majanduskontaktide edasine tugevdamine on mõlemale poolele kasulik. Välisministri sõnul on Eestil kavas suhete tihendamiseks käesoleva aasta suvel lähetada Tel Avivi diplomaat. „Eesti diplomaat hakkab ette valmistama ka saatkonna avamist,” ütles Paet.

Asepeaminister Peres andis kohtumisel põhjaliku ülevaate olukorrast Lähis-Idas. Räägiti arengutest nii Iraanis kui Iraagis. Pooled pidasid oluliseks Euroopa Liidu ja NATO osalemist Lähis-Ida konflikti lahendamisel. Iisraeli asepeaministri sõnul on tähtis rahuprotsessiga edasi liikuda.

Samuti avaldasid pooled heameelt selle üle, et Eesti ja Iisrael said täna mõlemad kutse Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD) liitumisläbirääkimiste alustamiseks.

Iisraeli asepeaminister avaldas heameelt Tallinna uue sünagoogi avamise üle ning rõhutas, et see on Eestis elavatele juutidele väga tähtis. „Eesti juudi kogukond omab olulist kohta Eesti majanduses, teaduses ning kultuuripildis,” ütles välisminister Paet. Välisminister märkis ka vajadust toetada edaspidi Tallinna Juudi Kooli.

Täna hommikul asetasid välisminister Urmas Paet ning Eesti suursaadik Iisraelis Aino Leppik von Wiren mälestustseremoonial pärja Holokausti ohvritele pühendatud mälestusmärgi juurde Kloogal. Välisminister ja Eesti suursaadik Iisraelis osalesid ka täna Tallinnas asuva uue sünagoogi avamistseremoonial.

Kommentar: Mitte ainult elavate juutide ees ei kummardata...

Välisminister kohtus Ameerika Juudi Komitee esindajatega

27.09.2007

Teisipäeval, 25. septembril kohtus välisminister Urmas Paet New Yorgis Ameerika Juudi Komitee esindajatega.

Kohtumisel tõdeti, et Eesti välisministritel on juba meeldivaks traditsiooniks saanud ÜRO Peaassambleele tulles ka juudiorganisatsioonide esindajatega kohtuda.

Ameerika Juudi Komitee esindajad avaldasid rahulolu, et tänavu kevadel alustas Tallinnas tegevust sünagoog. Sünagoog, mille avamisel maikuus osales ka praegune Iisraeli president Shimon Peres, on ehitatud Eesti arhitektide originaalprojekti järgi.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on Eesti suhted Iisraeliga viimasel ajal tihenenud ning ta avaldas lootust, et Eesti diplomaadi lähetamine Tel Avivi käesoleva aasta augustis on sammuks suhete edasise tihendamise suunas.

Veel vahetati mõtteid rahvusvahelise elu aktuaalsetel teemadel.

Kommentar: Taas hr Paet ja tema ”meeldiv traditsioon” Juudikomitee esindajatega kohtuda.

Peaminister Ansip kohtus USA välisminister Condoleezza Ricega
29.11.2007

Washington, 29.november 2007 - Kohtumisel rääkisid USA välisminister Condoleezza Rice ja peaminister Andrus Ansip USA ja Eesti kahepoolsetest suhetest, viisalihtsustusprogrammist ning missioonidest Iraagis ja Afganistaanis.

Condoleezza Rice`i sõnul on kahe riigi vahelised suhted väga head ning kinnitas, et viisavabadus Eesti ja USA vahel on võimalik juba lähiajal. “Töös on tehnilised lahendused, poliitilised otsused on tehtud,” ütles Rice, kelle sõnul on Eesti ettevalmistused heal tasemel võimaldades kiiret edasiminekut.

Pikemalt olid kõne all missioonid Iraagis ja Afganistanis. USA välisminister tänas Eesti kaitseväelasi pühendumise eest neil rasketel missioonidel. Rice`i sõnul on USA sõjalise kohaloleku suurendamine Iraagis andnud häid tulemusi ning julgeolekuolukord on paranenud.

Tema sõnul on see sillutanud teed poliitilistele arengutele, mille käigus on iraaklased järjest rohkem võtmas ise vastutust ja kontrolli oma külade ning linnade üle. “Viimase kuue kuuga on toimunud positiivsed arengud, aga meil on veel pikk tee minna,” ütles USA välisminister Rice.

“Eesti on huvitatud sõjalise koostöö jätkumisest ka tulevikus,” ütles Ansip ning kinnitas, et sõjaline koostöö USA-ga on Eesti jaoks väga oluline.

Räägiti ka Afganistanist ja Pakistani mõjust piirkonna stabiliseerumisele. Rice`i arvates on tulemuse saavutamise võtmeks Afganistani heaolu suurenemine ja arengutaseme tõus.

Ansip avaldas tänu, et USA hoolitseb meie kaitseväelaste eest ka siis, kui nendega on juhtunud õnnetus. Peaminister avaldas heameelt, et Afganistanis haavata saanud Eesti kaitseväelane Jaune Engel saab jätkata tööd Kaitseväes ka pärast ravi USA taastusravi keskuses.

Ansip tõstatas kohtumisel ka küberkaitse temaatika. Rice tunnustas Eesti kompententsi infotehnoloogia ja küberkaitse vallas ning rõhutas teema olulisust, mille käsitlemist tuleb jätkata rahvusvahelisel tasemel juba NATO tippkohtumisel Bukarestis.

Täna kohtub Ansip juudiorganisatsioonide esindajatega (American Jewish Committee), mis on USA mõjukaim juudiorganisatsioon. Ühendus astutati 1906. aastal eesmärgiga koondada USA juudid ning kaitsta juutide õigusi ülemaailmselt.

Kommentar: ”USA mõjukaim juudiorganisatsioon”. Jees, nii mõjukas, et meie riigi juhtivad tegelased tunduvad nendest lausa sõltuvuses olevat.

2008

Paet kohtus Londonis Briti välisministri Milibandiga

03.03.2008

Esmaspäeval, 3. märtsil kohtus Londonis visiidil viibiv välisminister Urmas Paet Ühendkuningriigi välisministri David Milibandiga.

Ühendkuningriigi välisminister alustas kohtumist õnnitlustega Eesti rahvale vabariigi 90. aastapäeva puhul. Edasi keskenduti ühistegevusele Afganistanis ja arutati eelseisvat NATO tippkohtumist Bukarestis.

Välisministrid kinnitasid, et Eesti ja Ühendkuningriik jätkavad osalemist Afganistani stabiilsuse ja julgeoleku tagamises ning suurendavad panustamist riigi ülesehitusse. Välisminister Paeti sõnul tõstab Eesti käesoleval aastal oluliselt Afganistanile suunatud arengukoostöövahendeid. „Täna jõuab Helmandisse Eesti tervishoiuekspert, kelle ülesandeks on tervishoiu süsteemi arendamine ja rahvusvahelise meditsiiniabi koordineerimine,” ütles Paet.

Eesti välisministri hinnangul peavad NATO kõrval Afganistani ülesehitustööle senisest enam kaasa aitama nii ÜRO kui ka Euroopa Liit, kelle panus on küll märkimisväärne, kuid mitte piisav. ”Euroopa Liit ei ole Afganistani jaoks tõsiseltvõetav partner seni, kuni me kõige kõrgemal poliitilisel tasemel seda ei tõesta,” ütles Paet. ”Nii võiks ka Euroopa Liidu politseimissiooni roll olla kavandatust suurem, seda enam, et Afganistan vajab tõsist abi oma politseijõudude korrastamisel,” lisas ta.

Eesti välisminister rõhutas, et Afganistanis tegutsevad rahvusvahelised organisatsioonid peavad tõhustama koostööd ja omavahelist koordineerimist. ”Meil kõigil peab olema ühtne ja kõikehõlmav lähenemine, kuidas aidata kaasa Afganistani riigi taastekkimisele,” toonitas ta.

Eesti algatusel arutavad ELi välisministrid Afganistaniga seonduvat oma korralisel kohtumisel aprillis. Tõhusaks koostöövormiks on osutunud Eesti poolt ellukutsutud Lõuna-Afganistanis osalevate riikide esindajate kohtumised.

Rääkides NATO eelseisvast tippkohtumisest, märkis välisminister Paet, et Eesti on veendunud avatud uste poliitika toetaja. Eesti ja Ühendkuningriigi kolleegid olid ühel meelel, et Bukarestis peab tegema NATO laienemist puudutavaid otsuseid. ”Oleme mõlemad arvamusel, et Horvaatiale, Makedooniale ja Albaaniale saab liitumiskutsed esitada tingimusel, et nad jätkavad oma ettevalmistusi innukalt samas rütmis,” lisas ta.

Pooled puudutasid põgusalt eile toimunud presidendivalimisi Venemaal ja tõdesid, et uue presidendi valimine annab Venemaale võimaluse liikuda suhete parandamise suunal Euroopa Liidu ja NATOga.

Eesti alustas sõjalist koostööd Ühendkuningriigiga 2005. a. juulis, mil Eesti demineerijad ja sõjalised vaatlejad osalesid Mazar-e-Sharifi ülesehitusmeeskonnas. Ühendkuningriigi üksuste suundumise järel Lõuna-Afganistani alustasid Eesti üksused alates 2006. aasta veebruaris teenistust Ühendkuningriigi kontingendi koosseisus Helmandis.

Kommentar: Sageli ka uudised, mis esimesel pilgul ei paista ”juudi uudised” olevat, sellised ongi.

Vikipeedia minister Milibandist:

“He is the son of the Marxist theorist Ralph Miliband. - Born in London, David Miliband is the elder son of Polish-born Marion Kozak and the late Belgian-born Marxist intellectual Ralph Miliband, also a Polish Jew.”

Vaadata tasub ka: http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_British_Jewish_politicians

Välisministeerium:

04. september 2008

Eesti ja Iisrael

Iisraeli Riik tunnustas Eesti Vabariiki 4. septembril 1991 ning riikide vahel sõlmiti diplomaatilised suhted 9. jaanuaril 1992. Iisraeli suursaadik Eestis Avi Granot andis oma volikirja president Toomas Hendrik Ilvesele üle 13. detsembril 2007.a. Iisraeli suursaadik resideerib Helsingis. Eesti suursaadik Iisraelis oli alates 1999. a. oktoobrist Jüri Seilenthal ning aastatel 2004-2006 Marina Kaljurand. 2007. aasta jaanuaris andis oma volikirja president Moshe Katzavile üle Eesti suursaadik Iisraelis Aino Lepik von Wiren, kes resideerib Tallinnas. Eesti erimissiooni raames on Iisraelis Marin Mõttus, kes resideerib Tel Avivis. Mais 2007 moodustati Riigikogus taas Eesti-Iisraeli parlamendigrupp, mille esimees on Igor Gräzin. Kommentar: oodatud on informatsioon hr Gräzini rahvuse kohta. Hetkel (17. augustil 2009) kuuluvad sellesse parlamendirühma lisaks hr Gräzinile: Mart Nutt, Ivi Eenmaa, Raivo Järvi, Ene Kaups, Margus Lepik, Ott Lumi, Maret Maripuu, Heljo Pikhof, Mailis Reps, Paul-Erik Rummo, Jaak Salumets, Erik Salumäe ja Toomas Trapido. Olulisemad visiidid ja kohtumised Iisraelisse Juuli 1993 Peaminister Mart Laar märts 1994 President Lennart Meri riigivisiit juuli 1998 Siseministeeriumi delegatsioon kantsler Vahur Glaase juhtimisel juuli 1998 Välisminister Toomas Hendrik Ilves november 1998 Teede-ja sideminister Raivo Vare märts 2000 Välisministeeriumi delegatsioon poliitikaosakonna peadirektori Väino Reinarti juhtimisel. Kahe riigi välisministeeriumide vahelised poliitilised konsultatsioonid. november 2004 Välisministeeriumi delegatsioon asekantsler Tiina Intelmanni juhtimisel. Kahe riigi välisministeeriumide vahelised poliitilised ja majandusalased konsultatsioonid. november 2004 Peaminister Juhan Parts juuni 2006 Välisministeeriumi delegatsioon asekantsler Sven Jürgensoni juhtimisel. Kahe riigi välisministeeriumide vahelised poliitilised konsultatsioonid jaanuar 2007 Välisminister Urmas Paet märts 2008 Välisministeeriumi kantsler Matti Maasikas Eestisse Aug-sept 1994 Iisraeli delegatsiooni visiit Klooga memoriaalkompleksi avamise puhul, delegatsioonis Knesseti spiiker Shevah Weiss mai 1997 Side-, teaduse- ja tehnoloogia minister Limor Livnat jaanuar 1999 Knesseti spiiker Dan Tichon juuni 2001 Eesti-Iisraeli majanduskonsultatsioonid. Eesti delegatsiooni juhtis läbirääkimistel välisministeeriumi välismajanduspoliitika osakonna peadirektor Tõnis Nirk ning Iisraeli delegatsiooni välisministeeriumi asekantsler majandussuhete alal Victor Harel november 2001 Infrastruktuuride minister Avigdor Lieberman juuni 2003 Välisministeeriumi delegatsioon Kesk-Euroopa ja Euraasia osakonna peadirektori asetäitja David Pelegi juhtimisel. Kahe riigi välisministeeriumide vahelised poliitilised konsultatsioonid. juuni 2005 Iisraeli välisministeeriumi delegatsioon välisministeeriumi asekantsleri Mark Soferi juhtimisel. Kahe riigi välisministeeriumide vahelised poliitilised ja majandusalased konsultatsioonid. september 2005 President Moshe Katzavi riigivisiit juuni 2008 Iisraeli välisministeeriumi delegatsioon Tallinnas kahe riigi välisministeeriumide vahelistel poliitilistel konsultatsioonidel Lepinguline baas Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (jõustus 23.05.95) Telekommunikatsioonide, posti ja informaatika alase koostöö kokkulepe (jõustus 02.12.97) Rakendusprogramm koostöölepingule kultuuri, teaduse ja hariduse valdkonnas aastateks 1998-2001 (jõustus 30.06.98) Kultuuri-, haridus- ja teadusalase koostöö leping (jõustus 05.08.98) Vastastikuse viisakohustuse kaotamise leping (jõustus 07.10.01) Majandussuhted KAUBAVAHETUS. 2007. aastal oli kaubavahetuse käive Iisraeliga 175 miljonit krooni. Kaubavahetuse bilanss oli 91 miljoni krooni väärtuses negatiivne. Aastal 2007 oli Iisrael kaubavahetuse mahult Eesti 49. kaubanduspartner (59. kohal ekspordipartnerina ja 43. impordipartnerina). Eesti-Iisraeli kaubavahetuse areng 2000-2007 (põhikaubandus, miljonites kroonides): Eksport Import 2000 22,9 63,3 2001 32,5 43,8 2002 34,8 42,8 2003 14,6 106,1 2004 54,3 42,8 2005 40,6 53,0 2006 45,9 112,3 2007 41,8 133,4 Allikas: Statistikaamet Olulisemad ekspordiartiklid 2007.a: mineraalsed tooted, puit ja puittooted, masinad ja seadmed ning mööbel ja puitmajad. Ekspordi tugev langus tulenes puidu ning masinate ja seadmete väljaveo olulisest kahanemisest. Olulisemad impordiartiklid 2007.a: masinad ja seadmed, keemiatooted, plast- ja kummitooted ning tekstiil ja tekstiiltooted. INVESTEERINGUD 31.12.2007 seisuga olid Iisraeli firmade otseinvesteeringud Eestisse 134,3 miljonit krooni (0,1% kõigist Eestisse tulnud välisinvesteeringutest). Kultuurisuhted 12.07.93 peaminister Mart Laari ametliku visiidi ajal Iisraeli allkirjastati kultuuri-, haridus- ja teadusalase koostööleping, mis võimaldab koostööd ülalpool mainitud valdkondades. Lepingu järgi ergutavad pooled otsekontakte ja koostööd mõlema riigi vahel; kutsuvad teineteist rahvusvahelistele kongressidele, seminaridele; toetavad vahetud koostööd kahe maa spordi- ja noorsoo-organisatsioonide vahel. Lepingu rakendusprogramm allkirjastati välisminister Toomas Hendrik Ilvese Iisraeli visiidi käigus juulis 1998. Lepingu täitmiseks moodustati ka ühiskomitee, mis valmistab ette riikide kahepoolse koostöö programmid. Lepingu raames on Eesti ning Iisraeli vahel toimunud elav kultuurialane koostöö, aset on leidnud mitmeid näitusi, kontserte ning filmiesitlusi: Eesti Filharmoonia kammerkoori osalemine Abu Ghoshi muusikafestivalil 29.09.-02.10.1999. Eesti filharmoonia kammerkoor esines Iisraelis ka novembris 2001 ja oktoobris 2003. 18.04.-04.05.2000 Kiek in de Kökis eksponeeriti Iisraeli fotokunstniku Shai Ginotti fotonäitus maailma loomisest, mis sisaldas 38 loodusfotot. 07.-21.06.2000 eksponeeriti Rahvusraamatukogu viienda korruse trepigaleriis Iisraeli fotograafide näitus "Jeruusalemm linnulennult". 10.-24.07.2000 toimus Jeruusalemmas 12. üleeuroopaline laste teatrikohtumine Euroopa laste draamakohtumisel, kus osalesid üheksa eesti kooliteatrite noort. 07.-21.11.2000 toimus Rahvusraamatukogus fotonäitus Iisraelist, kus eksponeeriti Iisraeli ajaloolisi paiku. 2002. aasta veebruaris oli Rahvusraamatukogus üleval Iisraeli saatkonna organiseeritud fotonäitus diplomaatia ajaloost "Elu viisa", mis kajastas erinevate riikide diplomaatide tegevust aitamaks juute II maailmasõja ajal. Iisraeli filminädalad Tallinnas on toimunud aastatel 1994, 1997, 2000. 2000. a. suvel Pärnu Rahvusvahelisel Antropoloogiliste ja Dokumentaalfilmide Festivalil võitis Nitzan Gilady "The Last Enemy" žürii auhinna kui parim film inimsuhetest. Eesti Rahvusmeeskoor (RAM) on esinenud Iisraelis detsembris 1999. a.(dirigent Eri Klas), mais-juunis 2001. a. ja veebruaris 2002. a. 2002. a. osales Eesti Oratooriumikoor Iisraelis Tel Avivis Iisraeli Ooperi projektis, mis tõi lavale J.S. Bachi "Matteuse passiooni". Jaanuaris 2003. a. tähistati Riigikogus Holocausti päeva näitus-seminariga "Eesti ja Iisrael läbi aegade", mille korraldajaks oli Eesti-Iisraeli parlamendirühm ja näituse kuraatoriks oli Eesti Juudi Kogukond eesotsas esinaise Cilja Laud´ga. Fotonäituse väljapanek "Saage tuttavaks - Iisrael", oli avatud 27.-31.01.2003. a. Märtsis 2003 toimusid Prokofjevi mälestuskuu raames Paavo Järvi juhatatud kontsertid Iisraeli Filharmoonia orkestriga Tel Avivis, Haifas ja Jeruusalemmas. 2003. a. aprillis oli Tartu raeplatsi viltuses hoones üleval Iisraeli ja eesti kodaniku Tenno Pent Soosteri graafikanäitus, mille teosed on valminud Iisraeli väikelinnas Petah-Tiqwas. 2004. a. mais toimus Eestis sündinud Iisraeli helilooja Avi Benjamini (Nedzvetski) muusikali "Devil in Moscow" kontsertettekanne (Mihhail Bulgakovi romaani "Meister ja Margarita" ainetel) Estonia kontsertsaalis. 2005. a. aprillis oli Iisraeli kunstniku Boaz Tal "Aging, Beauty and Pain" fotonäitus Tallinna kunstihoones. Novembris 2006 andis juudi süvakultuuri tutvustava festivali Ariel raames Tallinnas kontserdi Yair Dalal ja tema ansambel ning dzässkvartet Davka; Tallinna Linnagaleriis oli üleval Iisraeli fotograafi Tal Adleri näitus “Unrecognized” ning tutvustati Jeremy Gavroni romaani “The Book of Israel”. Märtsis 2008 toimus Felicja Blumentali muusikakeskuses Tel Avivis Arvo Pärdi näitus. Iisraeli rahvusvaheline holokausti uuringute kool ning holokausti muuseum Yad Vashem korraldasid suvel 2008 eesti õpetajatele Iisraelis juudi ajaloo ning holokausti-teemalised kursused. Projekti rahastavad nii Eesti riik, kui Yad Vashem. Programmis on ülevaade juudi kultuurist, ajaloost, sionismist, natsismist, judaismi varasemast perioodist ja tänapäeva juutide elust enne holokausti ja holokaustist Nõukogude territooriumil ja Euroopas. Juudid Eestis Esimest korda mainitakse Eesti arhiivides juute 1333. a. Kuni 18. sajandini oli nende arv Eestis üsna väike, 19. sajandil toodi vene armee Tallinna garnisoni juudi noori, kes pärast sõjaväes teenimist said Eestisse jääda. Alates 1865. a. lubati Eesti kubermangus alaliselt elada juutidel, kellel olid I gildi kaupmehe, kutselise käsitöölise või ülikooli diplom. Loodi esimesed kogudused, rajati palvemajad, surnuaiad, oma abikassad ning kultuuriseltsid. Tallinnasse ehitati suur sünagoog 1883. ja Tartusse 1901. a. (mõlemad hävisid 1944. a.). 1913. a. elas Eestimaa piirides 4995 juuti. Juudi vaimne keskus asus sel perioodil Tartus, kuna sealses ülikoolis õppis arvukalt juudi üliõpilasi teistest Vene impeeriumi osadest. Seal alustasid oma tegevust nii sionistliku kui sotsialistliku suunitlusega organisatsioonid. Eesti iseseisvudes 1918. a. algas uus etapp ka kohalike juutide ajaloos, ligi 200 juuti võtsid osa ka Vabadussõjast. Kohalikud juudid olid seni moodustanud väikse killu viiemiljonilisest Venemaa juutkonnast, nüüdsest moodustasid nad omaette Eesti juudi kogukonna ning neist said riigi võrdõiguslikud kodanikud. 1925. a. andis Eesti valitsus esimesena maailmas juutidele kultuurautonoomia (see sündmus kanti 1927. a. ka Juutide Kuldraamatusse). Algas juutide energiline kultuurialane tegevus: Tallinnas avati Juudi Gümnaasium, Tartus keskkool ja Valgas algkool. Rajati juudi lasteaedu, spordiseltse, rida draamaringe, klubisid ja raamatukogusid. Kokku tegutses Eestis 1939. a. 32 erinevat juudi organisatsiooni. 1940. a. algas Vene okupatsiooni tagajärjel juutide genotsiid. 14. juunil 1 941 küüditati ligi 8% Eesti juutidest Siberisse. Saksa okupatsiooni käigus hukkusid peaaegu kõik Eestis elavad juudid. Aastaks 1960 elas Eestis 5 486 juuti. 1988. a. veebruaris tegi Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Trivimi Velliste Eestis elavatele juutidele ettepaneku moodustada kultuuriselts. Seltsi asutamiskoosolek toimus 30. märtsil 1988. Praegu elab Eestis ca 2 000 juuti. 1992. a. Juudi Kultuuri Selts reorganiseeriti, ümberkorralduste tulemusel moodustati Eesti Juudi Kogukond. Alates 2000. aastast tegutses Juudi kooliga samas hones sünagoog. Kuni maikuuni 2007 oli Tallinn viimane Euroopa Liidu pealinn, kus puudus täisväärtuslikuks juudieluks vajalik sünagoogihoone. Lahkete annetajate abil Eestist ja mujalt maailmast on Tallinnas 63 aastat puudunud hoone nüüd valminud. Juutidest Eestis on võimalik lugeda veel: http://www.einst.ee/factsheets/jews/ http://iisrael.ee Kommentar: Mida peaks tähendama ”1940. a. algas Vene okupatsiooni tagajärjel juutide genotsiid”? Miks ei mainita seda, et juudiorganisatsioonid likvideeriti nende endi soovil? Miks ei mainita seda, et hävituspataljonides ja NKVD-s oli juutide osakaal erakordselt suur? Juudi varade tagastamise küsimus Mingeid varalisi pretensioone juutidel Eesti suhtes pole: välisminister Toomas Hendrik Ilvese visiidi käigus Iisraeli 1998 juulis toimus kohtumine Maailma Juutide Varade Restitutsiooni Organisatsiooni aseesimehe hr. Naphtali Lavie’ga, kes edastas Eesti Vabariigile organisatsiooni ametliku hinnangu: Eesti on ainus riik Ida-Euroopas, mille suhtes MJVRO-l ei ole ühtegi pretensiooni. Holokaust ja antisemitism Eesti on korduvalt ja kõrgel tasandil mõistnud hukka võõrvõimude poolt okupeeritud Eesti territooriumil läbi viidud juutidevastased kuriteod. 2000., 2001. ja 2002. a. korraldati Stockholmis holokausti ja genotsiidi teemalised konverentsid, kus osalesid ka Eesti delegatsioon eesotsas rahvastikuministriga. 2004. a. aprillis Berliinis toimunud OSCE antisemitismi konverentsil osales Eesti delegatsioon rahvastikuministri Paul-Eerik Rummoga eesotsas. 27. jaanuaril 2003. a. tähistati Eestis esimest korda Holokausti päeva. Vabariigi Presidendi algatusel loodi 1998. aastal Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon. Komisjon loodi koostöös Ameerika Juudi Komiteega ning see uuris Eestis aastatel 1940-1991 natsi-Saksamaa ja Nõukogude okupatsiooni ajal aset leidnud kuritegusid. Eesti on liitunud ITF-ga (Task Force for International Cooperation on Holocaust Education, Remembrance and Research), mille eesmärk on leida poliitliste liidrite ning sotsiaalsete liikumiste juhtide tuge Holokausti alasele haridusele, mälestamisele ning uurimustele nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasemel. Komisjoni tööga on võimalik tutvuda aadressil www.historycommission.ee.

Kommentar: Kas usk holokausti-muinasjuttu on Eesti riigi prioriteet?

Paet kohtus Senegali välisministriga

Teisipäeval, 23. septembril kohtus välisminister Urmas Paet New Yorgis ÜRO 63. Peaassamblee raames Senegali välisministri Cheikh Tidiane Gadioga. Kohtumisel räägiti viisavabaduse kehtestamisest võimalustest Senegaliga ning kahepoolsetest suhetest majandus- ning arengukoostöö valdkonnas. Välisministrid leidsid, et Eesti ja Senegali üks võimalik koostöövaldkondi on turism. „Sahara-taguse Aafrika riigid on kujunemas atraktiivseteks reisisihtideks eestlastele ning viisavabadus aitaks kindlasti kaasa turismisidemete arendamisele,” ütles välisminister Paet. Samuti kõnelesid Eesti ja Senegali välisminister vastastikuste investeeringute ja majandussidemete edendamist ning leidsid, et tuleks sõlmida topeltmaksustamise vältimise leping. Eilne välisministrite kohtumine oli esimene kahepoolne kohtumine alates diplomaatiliste suhete sõlmimisest Eesti ja Senegali vahel, mis toimus 17. septembril 1991. aastal. Välisminister Urmas Paet kohtus teisipäeval ka Ameerika Juudi Komitee esindajatega. Ameerika Juudi Komitee esindajad avaldasid heameelt Eesti juudi kogukonna kindla ja tunnustatud positsiooni üle Eesti ühiskonnas, millele viitab ilmekalt juudi sünagoogi avamine 2007. aastal Tallinnas. Välisminister Urmas Paeti sõnul on Eesti suhted Iisraeliga tihedad ning sellele on kaasa aidanud ka Eesti diplomaadi lähetamine Tel Avivi 2007. aasta augustis. Kommentar: Neegriga kohtumine on pealkirja ja pildi alusel järeldades justkui uudise põhiline sisu, kuid taaskord ei saanud New Yorgis käia ilma valitud rahva esindajatega kohtumata. See ju ”meeldiv traditsioon”.

2009

Välisministeeriumi blogi 22.04.2009:

Annely Kolk, Tõnis Nirk: Durbani jätkukonverentsist

Eesti on olnud Durbani jätkukonverentsi ettevalmistamisega seotud alates 2007. aastast kuuludes ühena 20-st ÜRO liikmesriigist konverentsi ettevalmistava komitee büroo koosseisu. Tegemist on olnud vastuolulise ja raske protsessiga. Kuna Eesti oli ka üks kolmest Euroopa Liidu ruuporist büroos (üheskoos Belgia ja Kreekaga), ja EL-i jaoks on kogu protsess üsna tundlik olnud, siis vastutus on olnud tohutu. Büroo on kohtunud üle 70 korra ning meenutada on palju: nii tohutuid vaidlusi ja uskumatult pikki kohtumisi jätkukonverentsi toimumise koha, aja ja kestvuse üle, kui naljakaid (tegelikult tõsimeelseid) vaidlusi jätkukonverentsi logo ja hüüdlause üle (teemadel et kas oranž-kollane või kollane-oranž logo). Büroo liikmena on olnud vajadust arutleda ka erinevate finantsküsimuste üle ning kohati oli üsna õõvastav arutleda mitmete sadade miljonite USA dollarite võimaliku paigutamise üle. Samas on alati üritatud leida kompromissi, mis on ka õnnestunud, kuigi vahel tundus see "ekstra-miili" läbimine ikka ületamatu takistusena - eriti jõulude ajal jätkukonverentsi küsimustiku üle väikeses grupis tuliseid läbirääkimisi pidades.

Olles jätkukonverentsi ettevalmistamisega seotud peaaegu 2 aastat, on konverentsil toimuva suhtes hetkel tunded kahetised: ühelt poolt tahaks arvata, et rassismi-vastane võitlus kui selline on kõikide riikide üllas eesmärk; teisalt, vaadates ja kuulates, mis konverentsil toimub, jääb kohati tunne, et paljud riigid näevad rassismi ilmingutena üksnes moslemite vastu suunatud kuritegusid ning et enamik rassistlike kuritegusid toimub Euroopas või Lähis-Idas. Hetkel on konverentsi sõnavõttude põhirõhk olnud Iisraeli ja Palestiina konfliktil, samas, kui vaadata maailmas ringi - kui palju jõhkraid rassistlike kuritegusid (sh apartheidi, genotsiidi) maailmas toime pannakse ja meie oleme sunnitud kuulama üksnes ühe riigi pihta suunatud avaldusi?

Üheks konverentsi kõige meeldejäävamaks hetkeks - ja kahjuks mitte positiivses mõttes - kujunes Iraani presidendi sõnavõtt konverentsi esimesel päeval. Juba hetkel, mil president istungitesaali saabus, algas seal täielik mäsu. Iraan oli toonud oma presidendi toetajad saali ülemistele rõdudele, kus nad Ahmadinejadi sisenedes kohe oma toetust häälekalt väljendama hakkasid. Neile hakkasid vastu huilgama Iraani-kriitiliste NGO-de esindajad, kes olid samuti rõdudele kogunenud. Müratase oli nagu jalgpallimatšil. President juhatati poodiumile, kõnepulti. Ta ei saanud veel suudki lahti teha, kui kolm klounideks maskeerunud protestijat hakkasid midagi karjudes (hiljem ajakirjandus väitis, et nad olid hüüdnud "Rassist! Rassist!") poodiumi poole jooksma. Üks jõudiski praktiliselt Ahmadinejadi ette, rebis oma klouninina eest ning viskas selle ca 10 meetri kauguselt presidendi suunas. Sihik oli protestijal halb, nina kukkus kõnepuldi ette.

Kõigele sellele reageeris koheselt julgestus, kes protestijad oma haardesse võttis ja nad saalist välja toimetas. President alustas lõpuks kõnet, kuid müratase ei vähenenud - üldine huilgamine ja kisa rõdudelt jätkas. Seetõttu oli kõnet väga raske jälgida, kõrvaklappidest oli vaevu midagi kuulda. Aegamööda kisajad siiski rahunesid natuke. Peale umbes 5 minutit alustas Ahmadinejad tiraadi sellest, kuidas juudi rahva kannatusi tuuakse ettekäändeks, seades ühtlasi kahtluse alla holokausti toimumise fakti. See oli liig mis liig, kõik Euroopa Liidu (ja veel mõnede) riikide esindajad tõusid püsti ja lahkusid saalist. Kuna Eesti delegatsiooni koht oli uksele väga lähedal, olime praktiliselt esimesed, kes uksest välja said.

President jätkas veel ca 10 minutit. Hiljem kõne teksti lugedes pidime tunnistama, et see läks peale väljamarssimist ainult hullemaks. Kohe peale Ahmadinejadi esines Norra välisminister - ja esines väga hästi. Ta mõistis tingimusteta hukka eelpoolkõneleja öeldu ja samas rõhutas, et ühe inimese või ühe riigi seisukohad, ükskõik kui vastumeelsed need ka ei oleks, ei saa olla konverentsi boikoteerimise põhjuseks - vastupidi, tuleb sellest osa võtta, et omi seisukohti tutvustada ja kaitsta. Sellega saab ainult nõustuda.

Eile, 21.04. olid järjekordsed Iisraeli-vaenulikud sõnavõtud Palestiinalt, Süürialt, Pakistanilt ja paljudelt Aafrika riikidelt. Kui ka Liibüa oma sõnavõtus keskendus Iisraeli laimamisele, nimetades korduvalt Iisraeli rassistlikuks riigiks, lahkus taaskord suur osa EL-i riike saalist (mitte küll nii dramaatiliselt kui Iraani Presidendi sõnavõtu ajal). Ka Eesti delegatsioon tundis, et ta ei pea ja ei taha sellist sõnavõttu kuulata.

Kuna 21.04. võttis konverents pidulikult lõppdokumendi vastu, peab siiski lisama, et sisulise poole pealt on konverents oma tulemuse saavutanud. Antud tulemus on meie arvates positiivne ning annab hea raamistiku rassismi vastu võitlemiseks tulevikus.

Tõnis Nirk on EV suursaadik Genfis, Annely Kolk poliitikadiplomaat

Kommentar: On veel muud vaja selleks, et saada kinnitust, kelle huvide eest ”meie” (ja EL-i) esindajad rahvusvahelistel foorumitel seisavad? On hämmastav, et nii algeline ja lapsik tekst on Välismisteeriumi blogis üleval. Vaene president Ahmadinejad! Milline lasteaed see ”rahvusvaheline ühtsus” on! Kui oleme lahkarvamusel, ”huilgame ja lahkume saalist”, vot selline on meie diplomaatiline tase!

Allikas:

http://www.estland88.com/