JAANUS RIIBE - UUS KESKPÄTT!

Olen sellest ka varem kirjutanud. Alloleva Keskhädast pärit artikli autor on JAANUS RIIBE. Kodanik vajab lähemat tutvustamist. Tegu on tüüpilise karjääribroileriga ehk poliitbroileriga, kui soovite. Me muidugi teame kõik, et tervel Keskerakonnal ei ole põhimõtteid - Jaanus on aga ilmekas näide nende järelkasvust.

Inimene töötas Eesti Üliõpilaskondade Liidus, tuleb tunnistada, et oli tubli töötaja. Möödunud aastal kandideeris ka juhatuse esimeheks. Ma toetasin teda, sest mulle tundus, et tegu on asjaliku noore poisiga. Issandale tänu, et ta valituks ei osutunud. Umbes kuu hiljem lahkus ta töölt ja asus tegutsema kesikkonna alternatiivses noorteorganisatsioonis. Terve EÜL-i kontor oli üllatunud, keegi ei teadnud tema kuulumisest kesikkonna ridadesse. Minu isiklik suhtumine EW vaenulikku reeturerakonda KE ei ole EÜL-s kellegile saladuseks, ometi pidas Jaanus poiss võimalikuks mind petta, varjates oma kuulumist sellesse räpapunti. Seda nimetan ma alatuseks ja valetamiseks ning enda jaoks kustutan sellise tegelase Inimeste nimekirjast. TEHTUD!

Peale EÜL-st lahkumist on Jaanus tubli kesiktudengina pidevalt töötanud EÜL-i ja tudengkonna vastu. Tublisti kritiseerinud valitsust (nagu altpooltki näha), nn kesktudengite miitinguga aidanud juhtida kõrvale tähelepanu KE tudengivaenulikult poliitikalt jne. Muidugi juudaseeklid peab välja teenime, kuuldavasti on ta nüüd Savisaare nõunik.

Koguja Kroonik

Eesti kõrgharidus - Soome või Läti moodi?

JAANUS RIIBE, 09. detsember 2009

Eesti kõrgharidusmaastik on viimasel ajal silma paistnud õppeasutuste eelarvekärbete ja ühinemismõtetega, õppejõudude sundpuhkustega ja üliõpilaste arvu vähenemisega. Ka Lätis ei ole olukord parem. Läti valitsus planeerib järgmisel aastal vähendada kõrghariduskulutusi võrreldes 2008. aasta detsembriga 50 protsenti. Seniste kärbete tõttu on kõrgkoolides vähendatud elektritarbimist, õppejõude saadetud palgata puhkusele, lühendatud raamatukogude lahtiolekuaega jne.

Vaatamata raskustele tuleks Eestil eeskuju võtta Soomest, kus otsustati 1990. aastate alguses majanduskriisi ajal hoopis suurendada investeeringuid haridusse. Hiljem aitas kaasa tugeva majanduse ja arenenud ühiskonna juurdumisele. Ka praeguse majanduskriisi ajal ei ole Soomes haridusvaldkonnas kärpeid tehtud.

Eesti kõrghariduse seisukord on keeruline. Üliõpilaste kindlustunne on vähenenud, sest 920-kroonine õppetoetus ei taga enam ammu toimetulekut. Õppe- ja sõidutoetuse saajate hulk on üliõpilaste arvu arvestades meil väike.

Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel õppis 2008/2009. õppeaastal 54% Tallinna avalik-õiguslike kõrgkoolide üliõpilastest tasulistel kohtadel.

Üliõpilasena näen, et majanduskriisi taustal oleme jõudnud ristteele, kus peame vastama järgmistele põhiküsimustele: Kas kõrgharidus peaks kujunema elitaarseks või olema kättesaadav kõigile? Millisena näeme Eesti kõrghariduse rahastamismudelit tulevikus?

Edasine diskussioon kõrghariduse tuleviku üle eeldab selgeid vastuseid püstitatud küsimustele.

Kõrgharidusse suunatavatesse finantsvahenditesse ei tohiks riik suhtuda kui kuluallikatesse, oodates kiiret kasu. Rahasummade suunamist haridusse tuleb vaadata kui pikaajalist investeeringut. See peaks olema kõigi Eestis tegutsevate parteide ühine veendumus. On äärmiselt ohtlik, kui investeeringud kõrgharidusse hakkavad sõltuma vahetuvate valitsuste ja haridusministrite suvast, aga mitte väljakujunenud ühtsest riiklikust veendumusest.

Eesti riik on sõnades korduvalt rõhutanud teadmistepõhise majanduse arendamise vajalikkust. Siin peaks ideaaliks olema kõrgharitud inimeste suure lisandväärtusega töö, mis tagab riigi õitsengu. Just kõrghariduse võimalikult lai levik soodustab ühiskonna majanduslikku ja sotsiaalset arengut, kannab endas kultuurilist pärandit ning kaitseb demokraatia väärtusi.

Reaalne olukord Eesti kõrghariduses on ideaalist väga kaugenemas. Tegelikkuses jääb üha enam inimesi kõrghariduse omandamisest eemale majanduslikel põhjustel. Seetõttu on viimane aeg riiklikult välja töötada mudel, mis tagaks inimestele ligipääsu kõrgharidusele, sõltumata nende endi või nende vanemate majanduslikust suutlikkusest. Riigi roll on tagada kõigile võimalus omandada võimetekohane haridus. Peatada tuleks hiilivalt üha üleüldisemaks muutuv õppemaks. Üheks esimeseks sammuks olukorra parandamisel võiks olla õppemaksu maksimummäära kehtestamine. Eesti üliõpilaste katusorganisatsioon on korduvalt juhtinud tähelepanu probleemile, et õppemaksu saavad määrata kõrgkoolid ise. Kasvav õppemaks paraku paisutab oluliselt õppurite õppelaene. Igasugune laenamine toimub aga alati tuleviku arvelt.

Eesti kõrghariduse rahastamine ei tohiks seega põhineda üliõpilaste üha suuremal rahalisel koormamisel. Üliõpilased ei peaks olema need, kel tuleb kõrgkoole ülal pidada. Kõrge õppemaks ja majanduslikud raskused sunnivad tudengeid üha rohkem Eestist lahkuma, jättes siinsed kõrgkoolid üliõpilaste vähenemise ja seeläbi kokku kuivava finantseerimise nõiaringi. Esimesena satuvad seetõttu löögi alla väiksemad kõrgkoolid. Üliõpilaste suurem majanduslik koormamine on Eesti kõrghariduse tulevikku arvestades vastutustundetu. Pealegi oleks vale, kui kõrghariduses seataks esiplaanile lõpetajate arv, mitte aga hariduse kvaliteet.

Eesti Panga statistika andmetel on õppelaenu saajate arv võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenenud. Tudengitel on raskusi kahe sobiva käendaja leidmisega. Niigi ebasobiv finantseerimisskeem on seadnud üliõpilased patiseisu: paljud tahaksid jätkata õpinguid, kuid ei saa õppemaksu tasumiseks laenu. Seepärast on aeg üle vaadata kogu kõrghariduse rahastamise skeem.

Riik küll teadvustab kõrghariduse tähtsust, kuid ei ole suutnud praeguse rahastamismudeliga tagada seatud eesmärkide elluviimist. Praegusi väärhoiakuid kõrghariduse suhtes ümber hinnates on kõik võimalik. Eesti on varemgi silma paistnud julgete algatustega. Meil tuleb võtta eesmärgiks muuta kvaliteetse hariduse andmine Eesti kaubamärgiks, millega Euroopale positiivset eeskuju näidata. Muutusteks pole veel hilja. Positiivseks eeskujuks võime võtta meie põhjanaabrite haridussüsteemi.

Milline tulevik ootab Eesti kõrgharidust: kas Läti või Soome tee?

JAANUS RIIBE, Tallinna Tehnikaülikooli tudeng (tööstus- ja tsiviilehitus)

[esiletõste] JAANUS RIIBE: Just võimalikult lai kõrghariduse levik soodustab ühiskonna majanduslikku ja sotsiaalset arengut, kannab endas kultuurilist pärandit ning kaitseb demokraatia väärtusi.

TUDENGITE ELU: Novembris külastas artikli autor Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna üliõpilastega Nõmme tee 47a asuvat üliõpilaselamut. Olukord oli hull.

ÜHTSUSE JÕUD: 2008. aasta augustis öölaulupeo ajal väljendasid tudengid oma ühtsust.

Fotod Jaanus Riibe kogust.