MIND KRITISEERITI JA MINU SELGITUS

KRIITIKA ON SIIN:

Piiblijumal kui julm lapsevanem

Loen seda, kuidas Veiko Rämmel oma blogis tsiteerib üht Delfi netikommentaatorit, kel nii mõndagi ütlemist humanismi kohta ja kes siis raiub, et inimene peab alluma Jumala Tahtele®, isegi kui ta tunneb, et kannatab. Mis tundub ikka ilgelt võigas. Sest esiteks, miks peaks Jumal tahtma sundida inimest kannatama. Teiseks, aga kust me teame, et see Jumal, kellel on Tahe®, on tegelikult ka hea jumal. See piiblijumal võib lõdvalt olla ka kurjuse kehastus! Hell yeah, evil to the core. Mis tunduks ka loogiline, sest tegelikkuses on palju paralleele piiblijumala ning vägivaldse lapsevanema vahel.

Siin ka üks pikem temaatiline jutt inglise keeles. Tõepoolest, miks me põlastame lapsevanemaid, kes sunnivad oma lapsi enda absoluutsete piiride sisse ja kelle piirid põhjustavad lastele kannatusi, isegi suurimat valu? Ent samas ülistame piiblijumalat, kes kohtleb inimkonda täpselt samamoodi, kui vägivaldne isa oma lapsi? Inimene võib ju piiblidogma alusel olla patune, ent ometigi oleme me vist ikkagi moraalsemad, kui meie endi kummardatud piiblijumal. Lihtsalt hämmastav, kui väga sunnib pimesi allumine autoriteetidele inimest allutama neid autoriteete üksnes kõige rudimentaarsematele moraalstandarditele, samas kui inimest, kel täpselt samad puudused, mis autoriteedil, me tormaks kohe karistama. Kel võim, sel õigus?

Mitte keegi ei saa olla rõõmus, kui ta kannatab. Kui ma peaksin valima mingi religiooni, ma oleksin ennem budist, sest vähemasti seal õpetatakse, et kannatustest on väljapääs. Monoteistlik kannatuste fetišeerimine on minu jaoks ääretult võigas. Kõigil ju ei ole sadomaso kalduvusi või mis?


KOGUJA KROONIKU SELGITUS ON SIIN:

Alustan lõpust. Religiooni või elufilosoofia valik on iga inimese vaba valik. Samas ilmselt on austatud kriitik asjast valest aru saanud. Reeglid on igas elufilosoofias ja neile allumine hädavajalik. Ka anarhias ehk reegliteta vabas maailmakorralduses tekivad reeglid ja need on veel julmemad, kui kuskil mujal ja neile mitteallumist karistatakse vaid SURMAGA, vaidlusi ei lasta tekkida. Budismi ma ei soovitaks, ei salga; Budismi ja ka Induismi filosoofia meeldib mullegi, kuid meie põhjamaisesse kultuuri ta lihtsalt ei sobi. Paljasjalgne Tõnisson ja tänased Krisnaiidid on seda tõestanud. Kurb, kuid pidulik!

Nimetatud tsitaat ei kuulu mulle, vaid tsiteerin üht Delfi kommentaatorit, mis ei tähenda, et isiklikult temaga kõiges nõustuksin. Probleem millele tähelepanu tahtsin juhtida on; EL pealetungiv üliliberaalsus tekitab vastureaktsiooni ja nimetatud kommentaatori ultrafundamentalistlik mõte see ongi, vastureaktsioon nimelt. Pole mõtet vaielda VT nn verejanu ja UT halastuse ja andestuse ideoloogia üle, viimane on esimese arengu tulemus, tagajärg. Asju tuleb võtta tervikuna. Sellele lapsevanema probleemile lisaksin võrdluse vabakasvatusega: kas laps peab alluma reeglitele või võib teha kõike. Mis juhtub esimesel ja mis teisel juhul? Me jäämegi vaidleme, on aga fakt, et kristlus on halastuse religioon, mille terviku huvides on Pühakirja lisatud ka VT, et näidata, kus kohast asi alguse on saanud, hinnata tuleb tervikut.

Vabast valikust: nii VT, kui ka UT kohaselt on Jumal andnud inimesele mõistuse ja vaba valiku. Probleem on, kuidas inimene neid hüvesid kasutab? Kannatamisest, kui teed vale valiku, elik allutad end Kurja tahtele, siis on see Sinu valik, mitte Jumala tahe, Sulle oli ka teine tee lahti, Sa aga ei tahtnud.

Põrgust ei ole aga mõtet rääkida, see on eeskätt Kiriku kui organisatsiooni väljamõeldis, klassikalist, nagu meie seda teame, Põrgu kirjeldust te Piiblist ei leia. On olemas vaid Lucifer, Ingel, kes Jumala tahtele vastu hakkas ja keda karistati. Otse loomulikult minu arvates, kui laps vanemat ei kuula, peab ta saama karistatud, kuid karistus peab olema proportsionaalne ja suunama lapse õigele rajale tagasi.

Kaunist aastalõppu kõigile,

Koguja Kroonik