NELIPÜHI KIRIKU JÕULULÄKITUS

Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku piiskop

Karjasekiri november-detsember 2009

Kui nüüd on mingisugune julgustus Kristuses, kui mingisugune armastuse lohutus, kui mingisugune Vaimu osadus, kui mingisugune südamlikkus ja kaastunne, siis tehke mu rõõm täielikuks sellega, et te mõtlete ühtmoodi, et teil on sama armastus, et olete üksmeelsed ja ühtviisi mõtlejad ega tee midagi kiusu ega auahnuse pärast, vaid peate alandlikkuses üksteist ülemaks kui iseennast, nii et ükski ei pea silmas mitte ainult oma, vaid ka teiste kasu. Mõtelge iseenestes sedasama, mida Kristuses Jeesuses: kes, olles Jumala kuju, ei arvanud osaks olla Jumalaga võrdne, vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju, saades inimese sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena. Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani. Seepärast on Jumal tõstnud ta kõrgemaks kõrgest ja annetanud talle selle nime, mis on üle iga nime, et Jeesuse nimes nõtkuks iga põlv nii taevas kui maa peal kui maa all, ja et iga keel tunnistaks: Jeesus Kristus on Issand – Jumala Isa kirkuseks. Fl 2:5–11.

Vahel libiseme Piiblit lugedes tekstist nii üle, et ei märka, mida meile tegelikult öelda tahetakse. Vahel võib pealiskaudse lugemise põhjuseks olla suhtumine, et me juba teame millest juttu tuleb. Eelpool nimetatud tekst on olemuslikult väga tihedalt seotud jõuludega. Siin apostel Paulus selgitab Jeesuse päritolu ja tulekut siia maailma, just jõulusündmuste kaudu me seda tähistamegi. Kuid me teeme vea, kui näeme jõulusündmust eraldi sündmusena, mis on lahus Jeesuse elust, tema surmast ja ülestõusmisest. Samuti selgitab Paulus selles tekstis igapäevaelulisi probleeme, kuidas me peaksime elama selles maailmas, eriti milline peaks olema kristlase, Kristuse järgija eluhoiakud.

Pauluse sõnumiks on, et Jeesuse eeskujul peaks meiegi elus olema eesmärk teenida teisi ja otsida nende heaolu.

Pauluse sõnad olid: „…ükski ei vaata selle peale, mis on tulus temale, vaid selle peale, mis on tulus teisele…“ Fl 2:4 (1968. a. tõlge). Just seda tegi Jumal, kui ta saatis siia maailma oma Poja. Ta ei mõelnud enesele, vaid meile, so teistele. Sellist käitumist seab apostel Paulus meile eeskujuks.

Piibel kõneleb meile, et Jeesus on Jumal. Johannes tunnistab: „Alguses oli Sõna, Sõna oli Jumala juures, Sõna oli Jumal…“ (Jh 1:1). Samuti Paulus ütleb, ta ei arvanud saagiks olla Jumalaga võrdne. Ta loobus jumalikust olemisest ja võttis orja näo.

Jõulusündmuse saladus seisneb selles, et Jumal sai inimeseks, ta võttis inimese näo. Üks lugu räägib perekonnast, kus oli kujunenud välja traditsioon, kuidas jõule tähistati. Nimelt, ema läks lastega kirikusse ja isa jäi koju ajalehte lugema. Siis, kui ema lastega kirikust tagasi tuli, sai perekond kodus jälle kokku ning kõik asusid kingipakke avama.

Isa selles perekonnas ei olnud halb mees, kuid ta ei suutnud uskuda lapsepõlve lugusid sellest, kuidas Jumal sai inimeseks ja sündis sellesse maailma. Kui perekond oli läinud kirikusse, avas ta ajalehe ja luges seda oma kamina ees. Korraga ta kuuleb koputust oma aknal. See oli üks lind, kes oli lennanud vastu jäätunud aknaklaasi, proovides leida võimalust talvise külma käest soojemasse keskkonda pääseda. Sellel mehel tekkis kaastunne selle linnukese vastu ning ta läks välja, et seda lindu pisutki aidata.

Samal ajal, kui see mees püüdis lindu aidata, lendas linnukene veel tugevamini akna vastu. Kuid märgates meest, lendas lind poolkülmununa lähimasse põõsasse, kartes, mida mees võib temaga teha. Mida enam mees püüdis lindu aidata, seda enam püüdis lind põgeneda ja veel sügavamale põõsastesse pugeda.

Kui mees nägi, et külmetanud lind vigastab ennast, ütles nördinud mees: „Rumal lind, kas sa ei saa aru, et ma proovin sind aidata?“ Mees peatus hetkeks ja mõtles: „Kui sa ainult mõistaks, et sa ei saa lennata välja, kui ma ometi oleksin lind ja saaksin sinust aru?

Just samal ajal helisesid kirikukellad ja kui mees kuulis kirikukellade helinaid, langes ta oma põlvedele ja mõistis, mis on jõulude tegelik tähendus ning miks ristirahvas jõule tähistab.

Jõulude tähendus seisneb selles, et Jumal saab inimeseks. Jeesus eksisteeris enne maailma algust, tema lõi selle maailma koos Isa ja Püha Vaimuga. Tema valis saada lapseks, kannatada inimkannatusi, ta valis olla mitte mõistetud inimeste poolt, ta valis surra häbistavalt ristil. Seda võib olla raske mõista, et Jumal armastab sind nii palju, et ta on valmis seda kõike sinu eest tegema. Aga see on nii. Tema armastab sind samapalju: sõltumata sellest, mis sa oled teinud, sõltumata sellest milline on sinu taust, sõltumata sellest kes sa oled või sõltumata sellest, kui palju sa tema armastust väärid.

Olgu teil samasugune meel, kui Kristusel Jeesusel, kes ei arvanud olla Jumalaga ühesugune, vaid loobus iseenese olust ja sai inimeseks. Jeesus tegi seda meie pärast. Ma ei tea, millal see oli, millal sina loobusid oma hüvest, heaolust, soodustusest, kellegi teise heaks? Millal oli viimane kord, kui tegid midagi enda arvelt, kellegi teise heaks? See tähendab loobuda oma õigustest, võimet omada sama meelsust oma elus, olles pigem valmis loobuma teiste pärast.

Oli jõulud, aasta 1910. Kindral William Booth, Päästearmee rajaja elas Londonis ning oli lähedal oma elu lõpule. Tema tervis oli halb ja ta ei saanud osaleda Päästearmee iga-aastasel kokkutulekul. Ta oli invaliid, tema silmanägemine oli tuhm ja keegi ei osanud arvata, kas ta võiks elada järgmiste jõuludeni.

Kuid keegi soovitas tal kirjutada üks kiri kokkutulnutele, mida võiks avateenistusel ette lugeda, et see võiks julgustada Päästearmee sõdureid nende töös eriti jõulude ajal, kus paljud nendest töötasid pikki tööpäevi, et hoolitseda teiste eest.

William Booth teadis, et tal ei ole piisavalt raha, et täita kõigi vaeste vajadusi, olles teadlik meeleheitest, mis valitses tänavatel. Ta otsustas kirjutada sõnumi, mis kõige paremini iseloomustaks tema elu ja Päästearmee missiooni.

Kui tuhanded olid kogunenud ja said teada, et William Booth ei saanud sellest kokkutulekust osa võtta, valgus masendus ja pessimism üle saali. Kuid koosoleku juhataja teatas, et William Booth on saatnud telegrammi. Ta avas selle ning selles oli ainult üks sõna: Teised.

Ei ole vaja rõhutada, saame kõik sellest aru, et elame väga isekas ja egoistlikus maailmas, enamus mõtlevad ainult iseendale. Pole ime, et enesekeskne elustiil tahab väga kergesti meile külge hakata. Selline mõtteviis ohustab ka kogudust. Ega Paulus asjata sellest ei kirjuta. Kuid just vastupidine, isetu teenimine, pühendumine, armastamine, isegi oma vaenlaste ja tagakiusajate armastamine on olnud koguduse võidu tagatis läbi aegade.

Soovin sulle armas sõber imekauneid Jõulupühi, õnnistatud ja kordaminekuterohket uut 2010. aastat!

Sinu karjane

piiskop Ago Lilleorg

Õnnistatud jõuluaega!