Mul on kurb meel lugeda valvehomofoobi Varro Vooglaidi ja mõningate teiste vihast ja nördimusest nõretavaid kirjutisi. Tõsi, näo võtavad sellised arusaamatult ebamõistlikud terminid nagu „jäle patt“, „ühiskonna allakäik“ ja „alternatiivne eluviis“ muidugi muigele, aga sisemuses on kurb.
Ütlemata kurb, et kuskil siiski leidub veel inimesi, kes ei suuda või, mis tõenäolisem, põhimõtteliselt ei tahagi oma kitsast maailmast välja vaadata ja näha, et elu on mitmekesine — et kõik ei pea, et kõik ei suuda ega saagi elada nii nagu nemad. Mulle meenub oma kunagise matemaatikaõpetaja ütlus: „Mõtelge, kui igav ja kole oleks maailm, kus kõik oleksid täpselt ühtemoodi.“
Selliste inimeste suhtumine näib olevat „kes ei ole meiega, on meie vastu“. Nad sooviksid muuta maailma samasuguseks, nagu oli Marxi ja Engelsi unelm — maailm, kus kõik näevad täpselt ühtemoodi välja, söövad ühesugust toitu, teevad ühesugust tööd, riietuvad ühtemoodi ja otse loomulikult armastavad (kui niisugune mõiste muidugi nende maailmapilti üldse mahub) ühtemoodi vastassugu. Kõik erinevused tuli nende meelest elimineerida — tundub, et ka Martin Helme ja Taavi Usta arvates. Mis juhtuks, kui Helme ja Usta sugused pääseksid võimu juurde? Siis oleks meil teine Venemaa, Valgevene või koguni Kolmas Reich.
Mulle tundub, et Lisette Kampuse artikkel põhjustas sellist kiremöllu seetõttu, et lõi homovastaste kõige hellemat kohta: selles ei räägitud ju seksist, tahapanemisest ja muudest räpastest heterofantaasiatest — selles räägiti samasooliste peredest ja armastusest. Tundub, et homovihkajatele tundub kõige suuremaks ohuks olevat just samast soost inimeste armastus (vahel suuremgi kui paljudes heteroperekondades), sest see võiks ju pea peale pöörata nende maailmapildi, kus homoseksualismi peetakse räigeks perverssuseks. Ja oh seda õudust, kui neid kodanikke, kes mõistavad, kui tavalised ja ohutud need inimesed tegelikult on, veelgi rohkem peaks siginema.
Õnneks ei ole enamik eestlasi nii räigel seisukohal. Kuid nad on ilmselt siiski olemas. Mis on nende põhiline argument, nende õigustus „peded ahju“-üleskutsetele ja muule valimatule sõimule? Need räpased fantaasiad homode seksuaalelu detailsemast küljest? Aga lubage küsida, lugupeetud kodanikud pereisad ja homofoobid, kust te seda ikka nii täpselt teate, mismoodi pedede köögipool välja näeb? Ega te ole ometi keelatud geipornot vaadanud, või, mis veelgi hullem, nooruses „keelatud vilja“ ise proovinud? Mind lihtsalt hämmastab nende inimeste „teadlikkus“ geide ja lesbide voodielu üksikasjadest — mina, ausalt öeldes, pole poolte asjade peale isegi tulnud, rääkimata soovist neid katsetada.
Ma ei ole Lisettega just sinasõber, oleme küll meilitsi vaielnud ja teinekord on üsna teravaks ütlemiseks läinud, aga tema Delfis ilmunud looga olen puhtast südamest nõus. On tõsi, et homoseksuaalsed inimesed (kelles on täpselt niisama palju või vähe seksuaalsust nagu heteroseksuaalsetes) on meie kõrval kogu aeg eksisteerinud. On ka tõsi, et see viimase aja „kapist väljatulek“ on toimunud ja saanudki toimuda vaid tänu ühiskonna sallivaks muutumisele, milles on kahtlemata oma roll ka Diversityl ja Eesti Gayliidul (kummagi liige ma pole). Ja kahtlemata on suur, kõige tähtsam roll selles nendesamade väljatulijate ja nende asjasse mõistvalt suhtuvate sõprade/tuttavate suhtumisel — see innustab üha enamaid inimesi ennast maailmale avama ja tunnistama tundeid teise poisi või tüdruku vastu.
Üks homovihkajate argument on ka see, et geisid on tegelikult vaid käputäis, aga nende avalikkuse ette tulek (propaganda?) innustab noori ja endas veel mitte selgusele jõudnuid neile järgnema. Missugune absurd! Homo ei saa heteroks teha (kuigi paljud seda tahaksid) ega heterot homoks, see on välistatud. Samahästi võiks proovida elevandist lõvi teha ja vastupidi — see on lõssenkism, see ei ole
Jaanus S. veel, 13.12.2009 14:03
Üks homovihkajate argument on ka see, et geisid on tegelikult vaid käputäis, aga nende avalikkuse ette tulek (propaganda?) innustab noori ja endas veel mitte selgusele jõudnuid neile järgnema. Missugune absurd! Homo ei saa heteroks teha (kuigi paljud seda tahaksid) ega heterot homoks, see on välistatud. Samahästi võiks proovida elevandist lõvi teha ja vastupidi — see on lõssenkism, see ei ole võimalik. Küll aga saab ühiskonda sallivamaks muuta (mida Lisette üritabki teha) — et need homoseksuaalsed inimesed, kes seda teistele veel tunnistada ei julge, saaksid „kapist välja tulla“, st hakata turvaliselt ja rahulikult oma elu elama. Sest uskuge või mitte, enamik homosid ja biseksuaalseid peitub ikka veel teie parima sõbra, poja, tütre või töökaaslase maski taga, nad lihtsalt ei julge seda teile tunnistada, sest kardavad teid sõbrana/vanemana kaotada. Näidakem siis ometi üles rohkem armastust!
Varro Vooglaidile: sa nurised demokraatia sobimatuse üle sinu põhimõtetega — kui sinu moodi „enamusdemokraatiat“ rakendada ja tingimusteta heaks kiita, siis peame heaks kiitma ka Hitleri kuriteod — toimusid needki ja rahva enamuse vaikival nõusolekul.
Taavi Ustale: sa kirjeldasid homoseksuaalsust kui „jäledat pattu“ — õpi ometi armastama! Kas mitte just seda ei käsi sinu Jumal? Sinu seisukoha järgi on iga kahekümnes inimene juba sündides hukka mõistetud, sest ta on homoseksuaalne? Armastus ei ole iiales patt, küll aga selle puudumine.
Homovihkajad, õppige armastama!
Koguja Kroonik; Ja jumal ütles: "Ärge sallige pattu, sest see on rüvedus! "
Pepusõbrad oma pepuarmastuses unustavad selle tahtlikult.
0 comments:
Post a Comment