UUDIS: Venemaa luterlik kirik sai uue peapiiskopi
Autor: uudistetoimetus
teisipäev, 29 september 2009
Evangeelne Luterlik Kirik Venemaal ja teistes riikides (ELKRAS) sai uue kirikujuhi, kui 16.–19. septembrini Peterburi Püha Peetruse ja Püha Pauluse katedraalis peetud III üldsinod (kirikukogu) valis peapiiskopiks senise Siberi, Uraali ja Kaug-Ida piiskop August Kruse.
ARTIKLI TÄISVERSIOONI LOE SIIT:
http://www.meiekirik.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=943&Itemid=1
2012.Aasta loosung: Jumal ütleb: "Sulle saab küllalt minu armust, sest vägi saab nõtruses täie võimsuse!" 2Kr12:9
Wednesday, September 30, 2009
OLEMUSLUGU: ELU HAMMASRATASTE VAHEL
“Kõik õnnelikud pered on üksteisele sarnased,
iga õnnetu perekond on isemoodi õnnetu. “
"Anna Karenina" Lev Toltsoi .
Maakonnalinna Valga serval seisab hoonetekobar, kus on leidnud asupaiga need, kellel ei ole enam kuhugi minna ega kuskil elada. Sotsiaalmaja territoorium, mis koosneb mitmest ehitisest on piiratud kõrge planguga ning meenutab kaugelt kindlust. Kurvalt ja ebasõbralikult vaatavad ehitised väljaspoole, ettevaatliku jahedust õhkub siit. Millegagi see meenutabki kindlust, mille raudukse taga 24 tundi valvab komandant.
Perekond on ühiskonna alus.
Hingemattev lehk võtab vastu külastajaid: segu jalatsite lõhnast, musta pesu-, tubakalõhnast. Aroom, mis on omane ilmselt kõigile kodutute öömajadele. Tundub, et niimoodi lõhnab vaesus.
Kell seitse õhtul pannakse vastavalt kodukorrale aktiviseerimiskeskuse (sotsiaalmaja) uksed lukku. Koputusele aknale reageerib vanemapoolne meesterahvas-komandant. Ta on vastutulelik ja ilma pikema jututa laseb mind oma valdustesse.
Pikk koridor kõrge laega ja palju-palju uksi, milliste taga peituvad kümned inimsaatused ning lood. Seinal stendil ripub riigikogu saadiku Eerika Salumäe artikkel alkoholi kahjulikkusest. Toas, milline on mõõtmetelt võrreldav tikutoosiga võtab neljandiku ruumist enda alla ahi. Voodi, laud, mis millegagi meenutab televiisorit ja oma aja tugevalt üle elanud külmik ja ongi kogu sisustus. Esemed ja seinad ning lagi on kaetud tahmaga, mis teeb üldmulje veelgi kurvemaks. Tuba on äsja köetud, ilmselt sellest on tingitud ukselt vastulööv teravam lõhn. Vägisi tekib tunne, et kurgus kratsib ja tahaks öökida, siin ja kohe.
Toas laua taga on istet võtnud koos elanikuga ka külalised. Täiskasvanud tütar ja juba "omaks" saanud naabrimees vastastoast. Võetakse viina. Tütre käes on pudel, mille sildil ilutseb "Laua viin". Kust küll on pärit raha-pensionini ju veel mitu head päeva. Selgub, et viinapudeliga näitab oma hoolimist tütar. Ja nii möödubki siin päev päeva järel inimese elu, mis kulgeb pensionipäevast pensionipäevani.
Kuidas kõik algas
48 aastase proua silmades on pisarad. Muuseas, teda on raske nimetada isegi naiseks, seda enam prouaks. Skelett, mis on ümbritsetud kollakas-hallist nahast. Varem läbipõetud tuberkoloosist on näojooned teravnenud. Tema nägu peegeldab inimlikku kannatust.
Ma unistasin tavalisest naiselikust õnnest. Mul oli hea töö arvutuskeskuses-alustab oma lugu Zinaida. Olid head lugupidavad kolleegid, mul oli palju sõpru. Maal kus valitses defitsiit oli toidu hankimine muidugi kõigile probleemne. Mul oli olemas kõik: sõbrad, perekond ja töö. Kui mees lahkus otsisin kurbuse kustutamiseks lohutust veinist. Kerge joove oli meeldiv, tegi avatuks, muutis enesekindlaks ja aitas unustada igapäeva probleeme. Zinaida märkas, et alkohol juhib kõrvale mõtted haigustelt ja igapäevaelu probleemidelt, elavdab ning annab tagasi enesekindluse. Enamasti jõi Zinaida peale tööd, aga ka puhkepäevadel, vähehaaval hakkas joomine võtma terveid päevi. Endalegi ootamatult avastas ta, et kohati tuigub, tekkisid tasakaaluhäired, tihti tuli otsida abi seinalt. Nõud kippusid käest kukkuma ja katki minema. Hommikuti piinas pohmell, kuid kõige rohkem häiris surutis ja halva eelaimus. Suruvatest tunnetest ja halvast enesetundest vabanemiseks jõi jälle. Nii järk järgult kujuneski välja pidev joobeseisund-alkoholism.
Teine abielu ei toonud samuti ellu mingeid muutusi. Isegi last kandes ei jätnud teda maha pidev soov põgeneda tegelikkusest alkoholiuima illusoorsesse maailma. Sündis poeg.
Viin võttis sisse oma harjunud koha troonil Zinaida kodus.Abikaasa soovis saada rikkaks kasutades selleks salaviina äri, samagonni ajamist. Möödusid aastad lõputuis joominguis, tihti koos "kauba ostjatega". Majja sigines kauaoodatud rikkuse asemel hoopis rõhuv vaesus. Zinaida ütleb, et ta ei mõelnud sellele, et kodus kasvab väike poeg ja teismeline tütar. Zinaida mandus täiesti. Ta läks kodust ära ja kadus pikkadeks päevadeks. Ise näljane, pidevas joobeseisundis-elas Zinaida mitte kellegile vajalikku elu. Kui ruttu nagu selgus muutuvad lähedased inimesed võõrasteks ja sõbrad vaenulikeks ja kaugeteks.Mees ei pidanud sellisele elule vastu, võttis ühel päeval poja ja läks.Zinaida ei mõistnudki, et see oli lahkumise igaveseks. Hing oli alkoholist läbiimbunud ning moodustas mingi tundetu ja vormitu massi.
Sõbrad, kes olid kaugenenud, muutusid vaenulikeks, osad surid. Zinaidale jäid vaid mälestused.
Meditsiin on jõuetu
« Ravida tänapäeval alkoholismi ei osata» ütleb Valga haiglas töötav psühhiater Evi Borissenko. “Võimalik on küll leevendada sümptomaatikat, kuid tervenemist alkoholismist ei tunta. Alkohol ja juba väikestes kogustes, mis mõelnud “lõõgastumiseks”, põhjustab suuri muutusi organismis, mis on pöördumatud.
Naiste alkoholismi erisused
Regulaarne tarbimine põhjustab esmalt kontrolli kadumise tarbitava alkoholi hulga üle. Alkoholismi sümptomid on naistel teravamad ja väljenduvad raskemal kujul, kui meestel. Eeltoodu on suures osas põhjustatud naiste füsioloogia eripäradest. Nimetatud füsioloogilistest eripäradest tulenevalt on alkoholism kui haigus naistel raskem kui meestel (vähesem vee hulk organismis, imendumise kiirus maost, kõik see viib võrreldes meedtega suurema alkoholi koguseni veres) Alkoholi sõltuvus ja alkoholism, kui haigus on naistel sageli pöördumatu. Meditsiinil jääb üle ravimitega leevendada sümptomeid, üritada viia organismist välja sinna kogunenud mürgid. Paraku on tegemist elukestva raviga.
Isiklik tragöödia
"Ükskord, peale pikemat järjekordset joomingut jäädes suitsuga magama ärkasin verise padjaga." jätkas oma jutustust Zinaida. Nüüd ma enam ei ela selles korteris. Sellele kohale on ehitatud palvemaja. Miks ma olen/jäin ellu? Miks ma pean jätkama oma haletsusväärset eksistentsi, olema oma lähedastele mureks ja vaevaks? Ma olen ju pärit paljlapselisest perest. Mul on kaks lihast õde, vend ja kaks kasuõde. Võib-olla pärandus? Ka vend jätkab oma haledat eksistentsi, elatades ennast juhutöödega.Hetkel elutseb ta kuskil Pärnu kandis. Jõi ka noorem õde, kuid tema leidis endas jõudu lõpetada. Kas siis iseloomu või usu abil, mina ei tea. Hetkel, lõpetanud ülikooli on ta otsiaaltöötaja Viru vanglas.
Tupik
"Alkoholism on tavaliselt töökaotuse ja elupaiga kaotuse tagajärg, aga mitte põhjus" räägib aktiviseerumiskeskuse direktsiss Maarja Latõrei. "Enamus kaotasid eluaseme omandireformi käigus, kui tagastati omand õigusjärgsetele omanikele. Neid on enamus, suur enamus. Ja samuti on palju toetusi vajavaid inimesi. Linnavalitsus renoveerib hetkel Maleva tänaval asuvat maja, mis on ettenähtud lastega peredele. Need inimesed on suur koormus riigi ja kohaliku omavalitsuse õlgadel. Esmane, ma arvan, on inimestele sellistes situatsioonis vajalik psühholoogiline tugi ja nõustamine. Ja muidugi kvaliteetne meditsiiniline abi. Alkoholi probleem on sotsiaalmaja hoolealuste hulgas väga aktuaalne. Võtame näiteks, et kui inimene saab invaliitsupensioni, kuid sotsiaalmaja elanike hulgas on vaid 3 60-st kellel ei ole invaliitsust, siis sellised peavad rehabilatsiooni ja narkoloogi teenuste eest maksma ise. Spetsiaalsed kliinikud on aga samuti kaugel, Võrus ja Tartus. Üks päev kliinikus maksab 800 krooni. Isegi maksimumpensioni 4 000 krooni puhul on see võimatu. Muide kuludesse tuleb arvata ka kulu toa eest sotsiaalmajas. See on 500 krooni kuus. Seega mingist ravist rääkida ei saa. Paljud ei näe ka vajadust ravi järele, sest lihtsam on lahkuda tegelikkusest alkoholismi eufooriasse.
Sellel aastal juurutab tööhõiveamet uut projekti. Eilmine kord nägi ette, et arvele võtmise tööotsijana, kvalifikatsiooni muutmise kursused. See oli täiesti kasutu ja tulemusteta süsteem.
Nüüd pakutakse kõigepealt sotsiaalpsühholoogi abi ja alles peale seda kursuseid, uue elukutse omandamiseks. "
Tähtsaim ja peamine on ju anda inimestele lootust. Elu seab oma lõksud ja veab silmuse ümber nende, kes ei tule toime eluraskustega.
Ees ei oota miski, seljataga on tühjus..........
Oksana Borissova
Valga
oksana5@hot.ee
iga õnnetu perekond on isemoodi õnnetu. “
"Anna Karenina" Lev Toltsoi .
Maakonnalinna Valga serval seisab hoonetekobar, kus on leidnud asupaiga need, kellel ei ole enam kuhugi minna ega kuskil elada. Sotsiaalmaja territoorium, mis koosneb mitmest ehitisest on piiratud kõrge planguga ning meenutab kaugelt kindlust. Kurvalt ja ebasõbralikult vaatavad ehitised väljaspoole, ettevaatliku jahedust õhkub siit. Millegagi see meenutabki kindlust, mille raudukse taga 24 tundi valvab komandant.
Perekond on ühiskonna alus.
Hingemattev lehk võtab vastu külastajaid: segu jalatsite lõhnast, musta pesu-, tubakalõhnast. Aroom, mis on omane ilmselt kõigile kodutute öömajadele. Tundub, et niimoodi lõhnab vaesus.
Kell seitse õhtul pannakse vastavalt kodukorrale aktiviseerimiskeskuse (sotsiaalmaja) uksed lukku. Koputusele aknale reageerib vanemapoolne meesterahvas-komandant. Ta on vastutulelik ja ilma pikema jututa laseb mind oma valdustesse.
Pikk koridor kõrge laega ja palju-palju uksi, milliste taga peituvad kümned inimsaatused ning lood. Seinal stendil ripub riigikogu saadiku Eerika Salumäe artikkel alkoholi kahjulikkusest. Toas, milline on mõõtmetelt võrreldav tikutoosiga võtab neljandiku ruumist enda alla ahi. Voodi, laud, mis millegagi meenutab televiisorit ja oma aja tugevalt üle elanud külmik ja ongi kogu sisustus. Esemed ja seinad ning lagi on kaetud tahmaga, mis teeb üldmulje veelgi kurvemaks. Tuba on äsja köetud, ilmselt sellest on tingitud ukselt vastulööv teravam lõhn. Vägisi tekib tunne, et kurgus kratsib ja tahaks öökida, siin ja kohe.
Toas laua taga on istet võtnud koos elanikuga ka külalised. Täiskasvanud tütar ja juba "omaks" saanud naabrimees vastastoast. Võetakse viina. Tütre käes on pudel, mille sildil ilutseb "Laua viin". Kust küll on pärit raha-pensionini ju veel mitu head päeva. Selgub, et viinapudeliga näitab oma hoolimist tütar. Ja nii möödubki siin päev päeva järel inimese elu, mis kulgeb pensionipäevast pensionipäevani.
Kuidas kõik algas
48 aastase proua silmades on pisarad. Muuseas, teda on raske nimetada isegi naiseks, seda enam prouaks. Skelett, mis on ümbritsetud kollakas-hallist nahast. Varem läbipõetud tuberkoloosist on näojooned teravnenud. Tema nägu peegeldab inimlikku kannatust.
Ma unistasin tavalisest naiselikust õnnest. Mul oli hea töö arvutuskeskuses-alustab oma lugu Zinaida. Olid head lugupidavad kolleegid, mul oli palju sõpru. Maal kus valitses defitsiit oli toidu hankimine muidugi kõigile probleemne. Mul oli olemas kõik: sõbrad, perekond ja töö. Kui mees lahkus otsisin kurbuse kustutamiseks lohutust veinist. Kerge joove oli meeldiv, tegi avatuks, muutis enesekindlaks ja aitas unustada igapäeva probleeme. Zinaida märkas, et alkohol juhib kõrvale mõtted haigustelt ja igapäevaelu probleemidelt, elavdab ning annab tagasi enesekindluse. Enamasti jõi Zinaida peale tööd, aga ka puhkepäevadel, vähehaaval hakkas joomine võtma terveid päevi. Endalegi ootamatult avastas ta, et kohati tuigub, tekkisid tasakaaluhäired, tihti tuli otsida abi seinalt. Nõud kippusid käest kukkuma ja katki minema. Hommikuti piinas pohmell, kuid kõige rohkem häiris surutis ja halva eelaimus. Suruvatest tunnetest ja halvast enesetundest vabanemiseks jõi jälle. Nii järk järgult kujuneski välja pidev joobeseisund-alkoholism.
Teine abielu ei toonud samuti ellu mingeid muutusi. Isegi last kandes ei jätnud teda maha pidev soov põgeneda tegelikkusest alkoholiuima illusoorsesse maailma. Sündis poeg.
Viin võttis sisse oma harjunud koha troonil Zinaida kodus.Abikaasa soovis saada rikkaks kasutades selleks salaviina äri, samagonni ajamist. Möödusid aastad lõputuis joominguis, tihti koos "kauba ostjatega". Majja sigines kauaoodatud rikkuse asemel hoopis rõhuv vaesus. Zinaida ütleb, et ta ei mõelnud sellele, et kodus kasvab väike poeg ja teismeline tütar. Zinaida mandus täiesti. Ta läks kodust ära ja kadus pikkadeks päevadeks. Ise näljane, pidevas joobeseisundis-elas Zinaida mitte kellegile vajalikku elu. Kui ruttu nagu selgus muutuvad lähedased inimesed võõrasteks ja sõbrad vaenulikeks ja kaugeteks.Mees ei pidanud sellisele elule vastu, võttis ühel päeval poja ja läks.Zinaida ei mõistnudki, et see oli lahkumise igaveseks. Hing oli alkoholist läbiimbunud ning moodustas mingi tundetu ja vormitu massi.
Sõbrad, kes olid kaugenenud, muutusid vaenulikeks, osad surid. Zinaidale jäid vaid mälestused.
Meditsiin on jõuetu
« Ravida tänapäeval alkoholismi ei osata» ütleb Valga haiglas töötav psühhiater Evi Borissenko. “Võimalik on küll leevendada sümptomaatikat, kuid tervenemist alkoholismist ei tunta. Alkohol ja juba väikestes kogustes, mis mõelnud “lõõgastumiseks”, põhjustab suuri muutusi organismis, mis on pöördumatud.
Naiste alkoholismi erisused
Regulaarne tarbimine põhjustab esmalt kontrolli kadumise tarbitava alkoholi hulga üle. Alkoholismi sümptomid on naistel teravamad ja väljenduvad raskemal kujul, kui meestel. Eeltoodu on suures osas põhjustatud naiste füsioloogia eripäradest. Nimetatud füsioloogilistest eripäradest tulenevalt on alkoholism kui haigus naistel raskem kui meestel (vähesem vee hulk organismis, imendumise kiirus maost, kõik see viib võrreldes meedtega suurema alkoholi koguseni veres) Alkoholi sõltuvus ja alkoholism, kui haigus on naistel sageli pöördumatu. Meditsiinil jääb üle ravimitega leevendada sümptomeid, üritada viia organismist välja sinna kogunenud mürgid. Paraku on tegemist elukestva raviga.
Isiklik tragöödia
"Ükskord, peale pikemat järjekordset joomingut jäädes suitsuga magama ärkasin verise padjaga." jätkas oma jutustust Zinaida. Nüüd ma enam ei ela selles korteris. Sellele kohale on ehitatud palvemaja. Miks ma olen/jäin ellu? Miks ma pean jätkama oma haletsusväärset eksistentsi, olema oma lähedastele mureks ja vaevaks? Ma olen ju pärit paljlapselisest perest. Mul on kaks lihast õde, vend ja kaks kasuõde. Võib-olla pärandus? Ka vend jätkab oma haledat eksistentsi, elatades ennast juhutöödega.Hetkel elutseb ta kuskil Pärnu kandis. Jõi ka noorem õde, kuid tema leidis endas jõudu lõpetada. Kas siis iseloomu või usu abil, mina ei tea. Hetkel, lõpetanud ülikooli on ta otsiaaltöötaja Viru vanglas.
Tupik
"Alkoholism on tavaliselt töökaotuse ja elupaiga kaotuse tagajärg, aga mitte põhjus" räägib aktiviseerumiskeskuse direktsiss Maarja Latõrei. "Enamus kaotasid eluaseme omandireformi käigus, kui tagastati omand õigusjärgsetele omanikele. Neid on enamus, suur enamus. Ja samuti on palju toetusi vajavaid inimesi. Linnavalitsus renoveerib hetkel Maleva tänaval asuvat maja, mis on ettenähtud lastega peredele. Need inimesed on suur koormus riigi ja kohaliku omavalitsuse õlgadel. Esmane, ma arvan, on inimestele sellistes situatsioonis vajalik psühholoogiline tugi ja nõustamine. Ja muidugi kvaliteetne meditsiiniline abi. Alkoholi probleem on sotsiaalmaja hoolealuste hulgas väga aktuaalne. Võtame näiteks, et kui inimene saab invaliitsupensioni, kuid sotsiaalmaja elanike hulgas on vaid 3 60-st kellel ei ole invaliitsust, siis sellised peavad rehabilatsiooni ja narkoloogi teenuste eest maksma ise. Spetsiaalsed kliinikud on aga samuti kaugel, Võrus ja Tartus. Üks päev kliinikus maksab 800 krooni. Isegi maksimumpensioni 4 000 krooni puhul on see võimatu. Muide kuludesse tuleb arvata ka kulu toa eest sotsiaalmajas. See on 500 krooni kuus. Seega mingist ravist rääkida ei saa. Paljud ei näe ka vajadust ravi järele, sest lihtsam on lahkuda tegelikkusest alkoholismi eufooriasse.
Sellel aastal juurutab tööhõiveamet uut projekti. Eilmine kord nägi ette, et arvele võtmise tööotsijana, kvalifikatsiooni muutmise kursused. See oli täiesti kasutu ja tulemusteta süsteem.
Nüüd pakutakse kõigepealt sotsiaalpsühholoogi abi ja alles peale seda kursuseid, uue elukutse omandamiseks. "
Tähtsaim ja peamine on ju anda inimestele lootust. Elu seab oma lõksud ja veab silmuse ümber nende, kes ei tule toime eluraskustega.
Ees ei oota miski, seljataga on tühjus..........
Oksana Borissova
Valga
oksana5@hot.ee
TIIT MADISSONI ARVAMUS MARJU LAURISTINIST JT.
Juunikommunistide järglane režiimitruu massi kasvataja!
Kommunistlik režiim pühendas ülisuurt tähelepanu rahvamasside ajupesule, mistõttu kujundati välja arvamus a´la “ega ajalehes ju ei valetata”! Üks mu noorem mõttekaaslane, kel oli võimalus töötada mitmeid aastaid ajakirjanduses, on iseloomustanud praeguseid 30-aastaseid ajakirjanikke kui äärmiselt rahvusluse vastaseid kosmopoliite – multikultuursuse veendunuid poolehoidjaid. Kes propageerivad tolerantsust igasugu vähemuste vastu, kuid ise on äärmiselt sallimatud igasuguse nn teisitimõtlemise vastu. Taoline mentaalsus olevat praegustes lehetoimetustes peaaegu valdav. Kust selline suhtumine pärit on? Julgen väita, et ülikooli ajakirjandusteaduskonnast, kes kasvatab peale uusi propagandiste, kui tohib kasutada omaaegset väljendit.Tuleb samal ajal au anda, et pikka aega poliitikas tegutsenud Marju Lauristin – kelle survel loobusid platsipuhastajatest isamaalased esimese põhiseadusliku Mart Laari juhitud valitsuses Eesti ühiskonna desovetiseerimisest - on välja koolitanud mitu põlvkonda režiimitruusid käsitöölisi, kes teavad hästi, mida valitsejad neilt ootavad. Vahet pole, kes valitsevad, kommunistid või nende kloonideks muutunud liberaal-demokraadid. Hiljaaegu lugesin ühest lehest, et Marju Lauristini tituleeriti koguni rahvuse ema tiitliga – õnnitleks seda ajakirjanikku! Seega hoiab Marju kõrgel oma vanemate, Olga ja Johannes Lauristini lippu, kuna on omandanud kindlalt nende põhimõtted: agitatsioon ja propaganda on igasuguse, ka rahvavaenuliku režiimi võimulpüsimise põhieelduseks! Sest suurem osa ühiskonnast on paraku mitte ainult analüüsiks - vaid ka sihipäraseks mõttetööks - võimetu. Mis omakorda garanteerib võimukartelli püsimise pumba juures.
TIIT MADISSONI ARTIKLI TÄISVERSIOONI SAAB LUGEDA SIIT:
http://www.ersp.ee/failid/file/monoloog%2024.doc
MÄRKUS:
Konkreetsete isikute kohta ma autori seisukohti 100% ei jaga, samas on Madissonil üldjoontes õigus.
Veiko Rämmel
teoloog@gmail.com
Kommunistlik režiim pühendas ülisuurt tähelepanu rahvamasside ajupesule, mistõttu kujundati välja arvamus a´la “ega ajalehes ju ei valetata”! Üks mu noorem mõttekaaslane, kel oli võimalus töötada mitmeid aastaid ajakirjanduses, on iseloomustanud praeguseid 30-aastaseid ajakirjanikke kui äärmiselt rahvusluse vastaseid kosmopoliite – multikultuursuse veendunuid poolehoidjaid. Kes propageerivad tolerantsust igasugu vähemuste vastu, kuid ise on äärmiselt sallimatud igasuguse nn teisitimõtlemise vastu. Taoline mentaalsus olevat praegustes lehetoimetustes peaaegu valdav. Kust selline suhtumine pärit on? Julgen väita, et ülikooli ajakirjandusteaduskonnast, kes kasvatab peale uusi propagandiste, kui tohib kasutada omaaegset väljendit.Tuleb samal ajal au anda, et pikka aega poliitikas tegutsenud Marju Lauristin – kelle survel loobusid platsipuhastajatest isamaalased esimese põhiseadusliku Mart Laari juhitud valitsuses Eesti ühiskonna desovetiseerimisest - on välja koolitanud mitu põlvkonda režiimitruusid käsitöölisi, kes teavad hästi, mida valitsejad neilt ootavad. Vahet pole, kes valitsevad, kommunistid või nende kloonideks muutunud liberaal-demokraadid. Hiljaaegu lugesin ühest lehest, et Marju Lauristini tituleeriti koguni rahvuse ema tiitliga – õnnitleks seda ajakirjanikku! Seega hoiab Marju kõrgel oma vanemate, Olga ja Johannes Lauristini lippu, kuna on omandanud kindlalt nende põhimõtted: agitatsioon ja propaganda on igasuguse, ka rahvavaenuliku režiimi võimulpüsimise põhieelduseks! Sest suurem osa ühiskonnast on paraku mitte ainult analüüsiks - vaid ka sihipäraseks mõttetööks - võimetu. Mis omakorda garanteerib võimukartelli püsimise pumba juures.
TIIT MADISSONI ARTIKLI TÄISVERSIOONI SAAB LUGEDA SIIT:
http://www.ersp.ee/failid/file/monoloog%2024.doc
MÄRKUS:
Konkreetsete isikute kohta ma autori seisukohti 100% ei jaga, samas on Madissonil üldjoontes õigus.
Veiko Rämmel
teoloog@gmail.com
Tuesday, September 29, 2009
KESKERAKOND JA KANOONILINE OKUPANT - VANAD SÕBRAD!
Tallinn avab Lasnamäel patriarh Aleksius II väljaku
29.09.2009 :: BNS
Tallinn avab kolmapäeval Lasnamäel kerkiva õigeusukiriku ette rajatud Patriarh Aleksius II väljaku, pidulikust avatseremooniast võtab osa ka Moskva delegatsioon.
Tallinna pressiteenistuse teatel algab pidulik avatseremoonia kolmapäeval kell 16. Sündmusel osaleb Vene Õigeusu Kiriku esindaja, Istra peapiiskop Arseni ning Tallinnas kolmepäevasel visiidil viibiv Moskva delegatsioon, mida juhib Moskva linnapea esimene asetäitja Pjotr Birjukov.
ARTIKLI TÄISTEKSTI LOE SIIT: http://www.kompass.ee/?id=12896
KOMMENTAAR:
Ammuilma on selge, et MPÕK on Eestis kiriklikus mõttes kanooniline okupant. Samuti on selge, et Keskerakond on Vene riigi ja selle valitseva partei "Ühtse Venemaa" käepikendus Eesti Vabariigis. Antud artikkel on nimetatud väidete ilmekaks tõendiks. Vaadake või avamisele saabuvate külaliste nimekirja.
Retoorika stiilis, et ka Venelastel peab olema oma kirik, ei ole õigustatud. Ortodokslust kannab ka EAÕK. Kogu probleem on Vene riigi ja selle käepikenduse MPÕK-i laiutamispüüdluses.
Sügavalt skulaarne ja ateistlik Keskerakond raiskab aga Tallinna maksumaksja raha Eesti Vabariigi vaenuliku riigi kiriku soosimiseks ja seda maksumaksja käest küsimata. Kurb, aga pidulik. Järeldused tehku igaüks ise. Keskerakonnale on palgaks "nõukalaste" hääled valimistel.
Mittelugupeetud Keskerakond, lubage Teile meelde tuletada Juudas Iskarioti ja "Verepõldu" Jeruusalemma lähistel. Läbi ajaloo on selline olnud kõigi reeturite saatus. Peaks olema hoiatav näide!
Veiko Rämmel
teoloog@gmail.com
29.09.2009 :: BNS
Tallinn avab kolmapäeval Lasnamäel kerkiva õigeusukiriku ette rajatud Patriarh Aleksius II väljaku, pidulikust avatseremooniast võtab osa ka Moskva delegatsioon.
Tallinna pressiteenistuse teatel algab pidulik avatseremoonia kolmapäeval kell 16. Sündmusel osaleb Vene Õigeusu Kiriku esindaja, Istra peapiiskop Arseni ning Tallinnas kolmepäevasel visiidil viibiv Moskva delegatsioon, mida juhib Moskva linnapea esimene asetäitja Pjotr Birjukov.
ARTIKLI TÄISTEKSTI LOE SIIT: http://www.kompass.ee/?id=12896
KOMMENTAAR:
Ammuilma on selge, et MPÕK on Eestis kiriklikus mõttes kanooniline okupant. Samuti on selge, et Keskerakond on Vene riigi ja selle valitseva partei "Ühtse Venemaa" käepikendus Eesti Vabariigis. Antud artikkel on nimetatud väidete ilmekaks tõendiks. Vaadake või avamisele saabuvate külaliste nimekirja.
Retoorika stiilis, et ka Venelastel peab olema oma kirik, ei ole õigustatud. Ortodokslust kannab ka EAÕK. Kogu probleem on Vene riigi ja selle käepikenduse MPÕK-i laiutamispüüdluses.
Sügavalt skulaarne ja ateistlik Keskerakond raiskab aga Tallinna maksumaksja raha Eesti Vabariigi vaenuliku riigi kiriku soosimiseks ja seda maksumaksja käest küsimata. Kurb, aga pidulik. Järeldused tehku igaüks ise. Keskerakonnale on palgaks "nõukalaste" hääled valimistel.
Mittelugupeetud Keskerakond, lubage Teile meelde tuletada Juudas Iskarioti ja "Verepõldu" Jeruusalemma lähistel. Läbi ajaloo on selline olnud kõigi reeturite saatus. Peaks olema hoiatav näide!
Veiko Rämmel
teoloog@gmail.com
INNOST-IRJAST NENDE FENOMENIST JA BLOGIST
Ma ei pretendeeri muidugi ajakirjanduselikule analüüsile kogu sügavuses. Samas on lugu nii, et "nähtus" nimega Inno-Irja aadressil http://innojairja.blogspot.com/ on hea maitse piirid ammu ületanud, nüüd on asutud poliitilise sopaloopimise juurde, vürtsitades seda roppuste ja nilbete suguelundite kirjeldustega, suguühtest rääkimata. See on mõistetav, millegagi on vaja tähelepanu tõmmata. Kui ajusid ei jätku, mis teha, tuleb pöörduda kollase bulvariajakirjanduse õpitud nippide poole.
Omaette huvitav fenomen on Inno soov igal sammul meenutada oma eksi Ingrid Tähismaad. Siin on selline huvitav asi, et kuidas see Irjal harja punaseks ei aja. Tegu ju selge näitajaga, et Innoke ei ole eilmisest armastusest üle saanud. Ma kohati mõistan teda, eks endalgi on raske olnud vanadest suhetest üle saada. Samas pea 40 mees võiks ikka mees olla.
Ma hakkasin mõtlema, et mida arvab tema ajakirjanduslikest pervessustest Inno õpetaja Marju Lauristin. Mul on täna tema loeng, eks kasutan võimalust ja küsin.
Veiko Rämmel
teoloog@gmail.com
Omaette huvitav fenomen on Inno soov igal sammul meenutada oma eksi Ingrid Tähismaad. Siin on selline huvitav asi, et kuidas see Irjal harja punaseks ei aja. Tegu ju selge näitajaga, et Innoke ei ole eilmisest armastusest üle saanud. Ma kohati mõistan teda, eks endalgi on raske olnud vanadest suhetest üle saada. Samas pea 40 mees võiks ikka mees olla.
Ma hakkasin mõtlema, et mida arvab tema ajakirjanduslikest pervessustest Inno õpetaja Marju Lauristin. Mul on täna tema loeng, eks kasutan võimalust ja küsin.
Veiko Rämmel
teoloog@gmail.com
ISIC, ISIC, ISIC!
EESTI ÜLIÕPILASKONDADE LIIDU
TEADE!
29.09.2009
ISIC kaardi väljastamine Eestis pälvis rahvusvahelise tunnustuse
Eelmisel nädalal Inglismaal Manchesteris toimunud iga-aastasel ISIC üldkoosolekul avalikustatud ISIC kaardi väljastajate rahvusvahelises edetabelis pälvis Eesti 2008. aasta tulemuste põhjal kolmanda koha.
"ISIC kaardi väljastavate riikide hulk on aasta-aastalt suurenenud ja üleüldine tase kaardi arendamisel tublisti tõusnud, mis muudab saavutatud tulemuse väärtuslikuks. Väga tugeva tõuke ISIC kaardi arendamisse Eestis on andnud SEB pank, kellega koostöös sündis 1999. aastal maailmas esimene pangakaardi ja ISIC kaardi funktsioone ühendav liitkaart. Täname kõiki üliõpilasesindusi ning tudengeid, kes on läbi aastate kaardi arendamisele kaasa aidanud,“ märkis Eesti Üliõpilaskondade Liidu äriüksuse juht Garry Koort.
Pingereas hinnati ISIC kaardi väljastajaid 120 riigis. Hindamise kriteeriumite hulgas olid näiteks väljastatud kaartide kogus, soodustuste hulk, saavutused ISIC kaartide turundamise- ja arendamise valdkonnas.
Esimese koha sai Tšehhi ning teise Slovakkia.
ISIC õpilas- ja üliõpilaspileteid väljastatakse 120 riigis üle maailma. ISIC kaarti kasutavad igal aastal miljonid õpilased ja tudengid üle maailma ning see on ainus rahvusvaheliselt tunnustatud õpilas-ja üliõpilasstaatust tõendav dokument.
Lisainfo:
Garry Koort
EÜLi äriüksuse juht
640 0423
koort@isic.ee
http://www.eyl.ee/
www.twitter.com/tudengiliit
Monday, September 28, 2009
MEIE KIRIK KIRJUTAB
UUDIS: Konstantinoopol tõrjub Moskva ambitsiooni tõusta viie ajaloolise patriarhaadi sekka
Konstantinoopoli patriarhaadi arhimandriit Makarios Griniezakis lükkab tagasi Vene õigeusu kiriku ülempreester Maksim Kozlovi väite, et Moskva patriarhaat tuleb arvata vanakirikliku pentarhia ehk viie ajaloolise patriarhaadi hulka.
Moskva patriarhaadi püha sinodi poolt selle küsimusega tegelemiseks loodud komisjoni liige isa Maksim leidis augusti alguses avaldatud kirjutises, et pärast Rooma äralangemist aastal 1054 astus ajalooliste patriarhaatide (Konstantinoopol, Aleksandria, Antiookia, Jeruusalemm) kõrvale Moskva, kes on laiendanud oma jurisdiktsiooni teistele riikidele.
ARTIKLI TÄISTEKSTI LOE SIIT:
http://www.meiekirik.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=941
KOMMENTAAR:
Keegi alles proovis kompass.ee -s seletada, et uue Patriarhiga on Vene Kirik muutunud. Käesolev artikkel näitab, et ei sugugi mitte. Nüüd soovivad nad ilma igasuguse õigusliku ja ajaloolise aluseta olla juba 5 ajaloolise patriarhaadi hulka arvatud - tule taevas appi! Kanoonilistest "vallutustest" rääkimata, sest mida see võõrale kanoonilisele territooriumile tungimine muud on.
Tuleb tõdeda, termin barbarid on selle riigi kohta täiesti omal kohal. Kogu probleem on domineerimise soovis. Ma ei tea, kas see on Mongolite-Tatarlaste vallutuse ja veresolkimise tagajärg, rahvuslik alaväärtuskompleks või miski muu. Igatahes tasub tervel muul maailmal olla nendega üliettevaatlik!
Veiko Rämmel
teoloog@gmail.com
Konstantinoopoli patriarhaadi arhimandriit Makarios Griniezakis lükkab tagasi Vene õigeusu kiriku ülempreester Maksim Kozlovi väite, et Moskva patriarhaat tuleb arvata vanakirikliku pentarhia ehk viie ajaloolise patriarhaadi hulka.
Moskva patriarhaadi püha sinodi poolt selle küsimusega tegelemiseks loodud komisjoni liige isa Maksim leidis augusti alguses avaldatud kirjutises, et pärast Rooma äralangemist aastal 1054 astus ajalooliste patriarhaatide (Konstantinoopol, Aleksandria, Antiookia, Jeruusalemm) kõrvale Moskva, kes on laiendanud oma jurisdiktsiooni teistele riikidele.
ARTIKLI TÄISTEKSTI LOE SIIT:
http://www.meiekirik.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=941
KOMMENTAAR:
Keegi alles proovis kompass.ee -s seletada, et uue Patriarhiga on Vene Kirik muutunud. Käesolev artikkel näitab, et ei sugugi mitte. Nüüd soovivad nad ilma igasuguse õigusliku ja ajaloolise aluseta olla juba 5 ajaloolise patriarhaadi hulka arvatud - tule taevas appi! Kanoonilistest "vallutustest" rääkimata, sest mida see võõrale kanoonilisele territooriumile tungimine muud on.
Tuleb tõdeda, termin barbarid on selle riigi kohta täiesti omal kohal. Kogu probleem on domineerimise soovis. Ma ei tea, kas see on Mongolite-Tatarlaste vallutuse ja veresolkimise tagajärg, rahvuslik alaväärtuskompleks või miski muu. Igatahes tasub tervel muul maailmal olla nendega üliettevaatlik!
Veiko Rämmel
teoloog@gmail.com
MÕTISKLUS 2Ms 20:2,3
"Mina olen Issand, sinu Jumal, kes sind tõi välja Egiptusemaalt, orjusekojast. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!"
Nii kõlab esimene käsk kümnest käsust ehk dekaloogist. Mainitud käsud on õhtumaise moraali ja eetika aluseks. Sai need Mooses Siinai mäel otse JAHVE käest, kirjutatuna kahele kivitahvlile.
Ma olen mõelnud, et mis on selle käsu sügavam sisu. Tavaliselt tõlgendatakse asja lihtsalt, Jumal keelas teiste jumalate kummardamise ja teenimise, et Jumal kartis siis konkurentsi või kuidas.
Usun, et siin on sügavam sisu. Tänasel päeval teame, mis juhtub, kui inimeselt Jumal ära võtta. Kaasaja ateistlikud, sekulaarsed reziimid on seda meile näidanud. Õigus - Jumala koha võtab ebajumal, inimene. Meenutame Hitlerit, Stalinit jne. Tulemus on kohutav, kummardatakse seda ebajumalat samamoodi, kui tõelist Jumalat, kuid värdvormis. Mis juhtub aga selle ebajumalaga - inimesega. Eeltoodud näidetest on teada, nad hakkavadki ennast Jumalaks pidama ja tulemuseks on autoritaarsed mürtsukreziimid.
Inimene on ju oma olemuselt homo reliciosus ehk uskuv inimene.
Ega Mooses ju kuldvasikat ilmaasjata ei hävitanud.
Veiko Rämmel
teoloog@gmail.com
Nii kõlab esimene käsk kümnest käsust ehk dekaloogist. Mainitud käsud on õhtumaise moraali ja eetika aluseks. Sai need Mooses Siinai mäel otse JAHVE käest, kirjutatuna kahele kivitahvlile.
Ma olen mõelnud, et mis on selle käsu sügavam sisu. Tavaliselt tõlgendatakse asja lihtsalt, Jumal keelas teiste jumalate kummardamise ja teenimise, et Jumal kartis siis konkurentsi või kuidas.
Usun, et siin on sügavam sisu. Tänasel päeval teame, mis juhtub, kui inimeselt Jumal ära võtta. Kaasaja ateistlikud, sekulaarsed reziimid on seda meile näidanud. Õigus - Jumala koha võtab ebajumal, inimene. Meenutame Hitlerit, Stalinit jne. Tulemus on kohutav, kummardatakse seda ebajumalat samamoodi, kui tõelist Jumalat, kuid värdvormis. Mis juhtub aga selle ebajumalaga - inimesega. Eeltoodud näidetest on teada, nad hakkavadki ennast Jumalaks pidama ja tulemuseks on autoritaarsed mürtsukreziimid.
Inimene on ju oma olemuselt homo reliciosus ehk uskuv inimene.
Ega Mooses ju kuldvasikat ilmaasjata ei hävitanud.
Veiko Rämmel
teoloog@gmail.com
Sunday, September 27, 2009
ESTONIA HUKK - TÄNA 15 AASTAT TAGASI
ISA ANNA KÕIGILE LAHKUNUILE IGAVEST RAHU JA LASE NEIL RAHUS PUHATA!
Inimestena on aga meie kohus tõde päevavalgele tuua, mis siis ikkagi juhtus. Vandenõuteooriad jätavad hukkunute mälestusele halva maigu. Selles loos on niipalju ebaloogilisust.
Tänase päevani kõnnivad meie hulgas inimesed, kes otseselt vastutavad selle traagilise õnnetuse eest ja mis veel hullem - on selles süüdi. Kõigi seaduste järgi, nii inimlike, kui jumalike, peavad needsinased oma karistuse ka maapeal saama. Usun, et seda ootab meilt ka Jumal.
Veiko Rämmel
teoloog@gmail.com
Inimestena on aga meie kohus tõde päevavalgele tuua, mis siis ikkagi juhtus. Vandenõuteooriad jätavad hukkunute mälestusele halva maigu. Selles loos on niipalju ebaloogilisust.
Tänase päevani kõnnivad meie hulgas inimesed, kes otseselt vastutavad selle traagilise õnnetuse eest ja mis veel hullem - on selles süüdi. Kõigi seaduste järgi, nii inimlike, kui jumalike, peavad needsinased oma karistuse ka maapeal saama. Usun, et seda ootab meilt ka Jumal.
Veiko Rämmel
teoloog@gmail.com
KESKERAKONNA VÄGITEOD - LUGEGE JA IMETLEGE
Keskerakond pani naise vägisi kandideerima täiend
www.DELFI.ee26. september 2009 09:28
Põgus kokkusaamine poliitikust sõbrannaga päädis sellega, et naine sattus eneselegi ootamatult kandideerima Keskerakonna nimekirjas Kuressaare linnavolikokku.
Ma arvasin, et hullemaks kui mindud, ei ole Keskerakonnal võimalik minna. Eksisin, alati on võimalik. Kui Juba inimene vägisi kandideerima pannakse.....
Muuseas, ma usun täielikult seda prouat. Keskerakondlased ongi sellised, kui juba teiste voodielu lahatakse, siis selline alatus on täiesti usutav.
Veiko Rämmel
ARTIKLI TÄISTEKSTI LOE SIIT:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/keskerakond-pani-naise-vagisi-kandideerima.d?id=25906833
Saturday, September 26, 2009
VÕIMU USURPEERIMISEST EESTIS EHK ELAGU EKP NOMENKLATUURI PARTEID REFORMIERAKOND JA KESKERAKOND!
Kristlik partei pettus Eesti kohtusüsteemis
Kristlikud Demokraadid on pettunud Eesti õigusmõistmises, kus riigikohtu kolleegium jättis nii vandeadvokaat Vahur Kivistiku kui ka Harju maakohtu väited EKD õigeksmõistmise kohta 2007. aasta valimiste rahastamisel arvestamata, jättes kehtima ringkonnakohtu süüdimõistva otsuse.
ARTIKLI TÄISTEKSTI SAAD LUGEDA SIIT:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kristlik-partei-pettus-eesti-kohtususteemis.d?id=25906281
KOMMENTAAR:
Kogu probleem ongi asjaolus, et endised EKP nomenklatuura tegelased on võimu usurpeerinud. Osavalt ja seadusandlikult on loodud olukord, kus väikeparteidel, loe rahval ,võimu juurde asja ei ole. Omavahel vastandutakse rahvale mulje jätmiseks. Vaevalt keegi usub, et kesk on vasakpoolne ja ref parempoolne. Nali ka selles, et EP on mõlemad sõbralikult liberaalses fraktsioonis, seda vaatamata asjaolule, et siin Eestis liberaalset maailmavaadet ropult sõimatakse.
PÕHJALIKUMALT LOE SIIT BLOGIST
http://usk-lootus-armastus.blogspot.com/2009/08/keskerakond-ja-reformierakond-uhe-ja.html
Veiko Rämmel
teoloog@gmail.com
Kristlikud Demokraadid on pettunud Eesti õigusmõistmises, kus riigikohtu kolleegium jättis nii vandeadvokaat Vahur Kivistiku kui ka Harju maakohtu väited EKD õigeksmõistmise kohta 2007. aasta valimiste rahastamisel arvestamata, jättes kehtima ringkonnakohtu süüdimõistva otsuse.
ARTIKLI TÄISTEKSTI SAAD LUGEDA SIIT:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kristlik-partei-pettus-eesti-kohtususteemis.d?id=25906281
KOMMENTAAR:
Kogu probleem ongi asjaolus, et endised EKP nomenklatuura tegelased on võimu usurpeerinud. Osavalt ja seadusandlikult on loodud olukord, kus väikeparteidel, loe rahval ,võimu juurde asja ei ole. Omavahel vastandutakse rahvale mulje jätmiseks. Vaevalt keegi usub, et kesk on vasakpoolne ja ref parempoolne. Nali ka selles, et EP on mõlemad sõbralikult liberaalses fraktsioonis, seda vaatamata asjaolule, et siin Eestis liberaalset maailmavaadet ropult sõimatakse.
PÕHJALIKUMALT LOE SIIT BLOGIST
http://usk-lootus-armastus.blogspot.com/2009/08/keskerakond-ja-reformierakond-uhe-ja.html
Veiko Rämmel
teoloog@gmail.com
REPLIIK: ERAKONDADE NIMEKIRJAD EHK PAHAAIMAMATUD HINGED!
Midagi on mäda siin Eesti riigis. Hiljuti oli Eesti Üliõpilaskondade Liidus raske probleem: kesknoored tahtsid juhtimist üle võtta. Kõik lõppes hästi, nad kukkusid läbi.
Kampaania käigus kerkis esile minu parteilisuse küsimus. Ise ma ei kandideerinud, aga võtsin agaralt sõna kesknoorte vastu. Oma paremat teadmist mööda olen parteitu. Üks agar kesknoor leidis minu nime Reformierakonna äriregistri nimekirjast.
Tunnistan siinkohal , ma ei ole teadlikult astunud ühtegi parteisse. Laulva revolutsiooni ajal 80.-te lõpus ja 90.-ndatel olin seotud Sõltumatu Infokeskuse ja ajakirjaga "Heinakuu". Viimane oli Eesti Muinsuskaitse Seltsi klubi, ainuke legaalne juriidiline ettevõtlusvorm sellel ajal. Ei saa salata, sümpaatne on rahvuslik ja kristlik konservatiivne maailmavaade , mis ei tähenda kuulumist ühtegi parteisse.
Uurisin probleemi. Äriregister registreerib erakondade liikmete nimesid ilma neid kontrollimata. Andes allkirja näiteks loomade varjupaiga toetuseks, võite ennast avastada mingist parteist, näiteks natside erakonnast. Firmade asutamisel nõutakse notariaalset tõestust.
Siinkohal võib nõustuda Evelyn Sepaga : registrit, mis ei vasta tõele ning mille andmed ei ole autentsed, ei ole mõtet pidada, seda enam, et selle peale pidavat kuluma ligi viis miljonit krooni aastas. Mainitud raha võiks suunata hoopis tudengite toetuste suurendamiseks.
Veiko Rämmel
teoloog@gmail.com
Kampaania käigus kerkis esile minu parteilisuse küsimus. Ise ma ei kandideerinud, aga võtsin agaralt sõna kesknoorte vastu. Oma paremat teadmist mööda olen parteitu. Üks agar kesknoor leidis minu nime Reformierakonna äriregistri nimekirjast.
Tunnistan siinkohal , ma ei ole teadlikult astunud ühtegi parteisse. Laulva revolutsiooni ajal 80.-te lõpus ja 90.-ndatel olin seotud Sõltumatu Infokeskuse ja ajakirjaga "Heinakuu". Viimane oli Eesti Muinsuskaitse Seltsi klubi, ainuke legaalne juriidiline ettevõtlusvorm sellel ajal. Ei saa salata, sümpaatne on rahvuslik ja kristlik konservatiivne maailmavaade , mis ei tähenda kuulumist ühtegi parteisse.
Uurisin probleemi. Äriregister registreerib erakondade liikmete nimesid ilma neid kontrollimata. Andes allkirja näiteks loomade varjupaiga toetuseks, võite ennast avastada mingist parteist, näiteks natside erakonnast. Firmade asutamisel nõutakse notariaalset tõestust.
Siinkohal võib nõustuda Evelyn Sepaga : registrit, mis ei vasta tõele ning mille andmed ei ole autentsed, ei ole mõtet pidada, seda enam, et selle peale pidavat kuluma ligi viis miljonit krooni aastas. Mainitud raha võiks suunata hoopis tudengite toetuste suurendamiseks.
Veiko Rämmel
teoloog@gmail.com
Friday, September 25, 2009
EESTI ÜLIÕPILASKONDADE LIIDU JUHATUS VALITUD
EÜL-i PRESSITEADE 25.09.2009
EÜLi juhatuse esimeheks valiti Maris Mälzer. Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) volikogu valis täna õhtul Tartu Ülikooli nõukogu saalis toimunud istungil liidu juhatuse esimeheks Maris Mälzeri Tartu Ülikoolist.„Praeguses majandussituatsioonis on olulisem kui kunagi varem pöörata tähelepanu tudengite sotsiaal-majandusliku olukorra parendamisele. Olukorras, kus tudengid kukuvad kõrgkoolist välja pelgalt seetõttu, et neil ei ole raha õppemaksu maksmiseks või enda ülalpidamiseks on kahetsusväärne. Antud olukord mõjutab ka väga negatiivselt kõrghariduse kvaliteeti,“ märkis EÜLi juhatuse esimees Maris Mälzer.Aseesimeheks valiti Eimar Veldre Tallinna Ülikoolist.„Peame just kõrgharidust oluliseks teguriks Eesti majanduse uuendamisel. Uuringud näitavad, et tuleviku töökohad eeldavad just kõrgemat haridust,“ täiendas EÜLi juhatuse aseesimees Eimar Veldre. Ametisse valitud juhatuse volitused kestavad 01.10.2009-30.06.2011. Lisaks kinnitati volikogul juhatuse tegevusaruanne.EÜL on 1991. aastal asutatud üliõpilaste katusorganisatsioon, mis esindab Eesti tudengkonda. EÜLi peamine eesmärk on esindada Eesti üliõpilaste hariduslikke, kultuurilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid huve ning kaitsta tudengite õigusi.
Lisainfo:Maris Mälzer
Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees
5567 6119
maris@offline.ee
http://www.eyl.ee/
www.twitter.com/tudengiliit
MINU VIIMANE ARTIKKEL DELFIS SAMAL TEEMAL:
KOMMENTAAR:
Mul on tõsiselt tuju hea. Eilsed valimised näitasid, et tudengitel jätkub tervet mõistust ja vasakpopuliste ei toetata. KESKKOMMUNISMIL ei ole kandepinda üliõpilaste hulgas.
Eriti tore, et Maris on usuteaduste magistriõppes ja äkki aitab nimetatud asjaolu vähendada meil lokkavat sekulaarsust.
Muide fanattkesikud said kumbki vaid ühe hääle, ega teistegi keskerakondlaste häälesaak parem polnud. Seevastu Maris ja Eimar valiti väga suure häälteenamusega.
V eiko Rämmel
teoloog@gmail.com
EÜLi juhatuse esimeheks valiti Maris Mälzer. Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) volikogu valis täna õhtul Tartu Ülikooli nõukogu saalis toimunud istungil liidu juhatuse esimeheks Maris Mälzeri Tartu Ülikoolist.„Praeguses majandussituatsioonis on olulisem kui kunagi varem pöörata tähelepanu tudengite sotsiaal-majandusliku olukorra parendamisele. Olukorras, kus tudengid kukuvad kõrgkoolist välja pelgalt seetõttu, et neil ei ole raha õppemaksu maksmiseks või enda ülalpidamiseks on kahetsusväärne. Antud olukord mõjutab ka väga negatiivselt kõrghariduse kvaliteeti,“ märkis EÜLi juhatuse esimees Maris Mälzer.Aseesimeheks valiti Eimar Veldre Tallinna Ülikoolist.„Peame just kõrgharidust oluliseks teguriks Eesti majanduse uuendamisel. Uuringud näitavad, et tuleviku töökohad eeldavad just kõrgemat haridust,“ täiendas EÜLi juhatuse aseesimees Eimar Veldre. Ametisse valitud juhatuse volitused kestavad 01.10.2009-30.06.2011. Lisaks kinnitati volikogul juhatuse tegevusaruanne.EÜL on 1991. aastal asutatud üliõpilaste katusorganisatsioon, mis esindab Eesti tudengkonda. EÜLi peamine eesmärk on esindada Eesti üliõpilaste hariduslikke, kultuurilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid huve ning kaitsta tudengite õigusi.
Lisainfo:Maris Mälzer
Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees
5567 6119
maris@offline.ee
http://www.eyl.ee/
www.twitter.com/tudengiliit
MINU VIIMANE ARTIKKEL DELFIS SAMAL TEEMAL:
Keskerakond tahab Üliõpilaskondade Liitu üle võtta
KIRI Veiko Rämmel, EÜL-i Tartu Teoloogia Akadeemia volinik, www.DELFI.ee25. september 2009 02:00
Ei saa salata, Eesti Üliõpilaskondade Liidus on kriis. Juba üle poole aasta ei ole suudetud EÜL-ile juhatust valida. Nüüd on lähenemas uued valimised. Keskerakondlased alustasid aktiivset kampaaniat. EÜL-i volinike listis laskuti suisa nii madalale, et kritiseeriti vastaste voodielu ehk seda, kes kellega käib ja voodit jagab.
Üks nn aktivist, kes töötab Tallinna linnavalitsuses nõunikuna, laskus eriti madalale. Ma siinkohal nime ei nimetaks, tegemist on noore inimesega ja veel on lootust, et ta oma vigadest ise järeldused teeb.
Minu kui EÜL-i volikogu voliniku ja parteidevälise kodaniku mure on ajendatud tähelepanekust, et soovitakse politiseerida Eesti Üliõpilaskondade Liitu, organisatsiooni, mis peaks olema apoliitiline ja analoogselt ametiühingutega kaitsma vaid tudengite huve ja õigusi.
Erakondadele oleks EÜL muidugi heaks hoovaks valimistulemuste mõjutamisel. Meenutagem kas või Indrek Tarandi valimist. Sel puhul said otsustavaks varem mitte eriti aktiivsete valijate - tudengite hääled ja e-hääletus.
Lisan siia oma avaliku kirja, mille saatsin ka EÜL-i volinike listi, ja mis on kirjutatud peale kandidaatide valimisdebatti. Siit peaks kõik selguma:
"Üks tont käib ringi mööda Euroopat, kommunismitont" - nii kirjutas Karl Marx oma kommunistliku partei manifestis. Ma parafraseerin seda ütlemist tänasesse päeva - "Üks tont see kõnnib Eesti Üliõpilaskondade Liidus, Keskerakonna tont."
Mu vana kaasvõitleja sahistas, et Savisaar on andnud karmi käsu ka Eesti Üliõpilaskondade Liit üle võtta. Vaadates 17. septembril Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhtideks kandideerijate debatti, jäin seda juttu uskuma. Seitsmest kandidaadist neli on keskerakondliku taustaga ja pikema või väiksema parteistaažiga.
Minu lugupidamine kuulub maaülikooli doktoriõppe tudengile Silver Kuusikule, kes on ka sama kooli üliõpilasesinduse liige. Ta on aus oma edgarliku demagoogiaga ja me vähemalt teame tema ambitsioone ja suunitlusi. Ülejaanud poliitbroilerite läbinägemine nii kerge ei ole, see on tülikas ettevõtmine. Huvitav on fakt, et Evelyn Sepp, üks keskerakondlikke ideolooge, arvas hiljuti Delfis, et erakondade liikmete nimekirjad tuleks salastada!
Keskerakonna kandidaadid püüdsid süüdistada ka vastaseid erakondliku poliitika ajamises Eesti Üliõpilaskondade Liidus. Ometi selgus, et kunagine juhatuse esimees, kelle suunas kivi visati, oli eelmisel juhatajaks oleku ajal oma erakondliku kuuluvuse peatanud. Olen nõus, et see on žest. Samas väga vajalik žest, sest näitab isiku soovi pühenduda Eesti Üliõpilaskondade Liidule ja loobuda juhatajaks oleku ajaks erakondliku poliitika ajamisest.
Sama ideed ei kostnud keskerakondlike kandidaatide suust. Isiklikult tegin siit järelduse, et suure poliitika toomine Eesti Üliõpilaskondade Liidu igapäeva ellu on nende jaoks enesestmõistetav.
Siinkohal on ilmselt aeg selgitada, miks kardan just Keskerakonna poliitika mõju EÜL-le. On avalik saladus, et nimetatud partei poliitika on bütsantslikult salakaval, ilmselt idapoolne mõju. Lähiajalugu on näidanud, et Savisaare ususekti tulek mis tahes organisatsiooni juhtkonda tähendab vältimatult selle organisatsiooni politiseerumist, mis tähendaks Eesti Üliõpilaskondade Liidu kui tudengite katusorganisatsiooni ja "kaitseingli" lõppu või vähemalt lõpu algust.
Kõigist kandidaatidest oli vaid ühel tandemil konkreetne plaan, kuhu peaks Eesti Üliõpilaskondade Liit liikuma. Plaan oli ka varasemalt saadetud listi, et kõik saaksid tutvuda. Keskerakondlike kandidaatide esinemised seevastu kubisesid populismist ja poliitilistest loosungitest. Ainsaks erandiks Kadri Mosin, sest tema erakonna staaž kõige lühem, ju ei ole veel jõudnud õppida.
Eesti Üliõpilaskondade Liidu tulevikule on ohtlikem areng erakonnastumine. Keskerakonnastumisel on suured ohud, mainitud "ususekt" on oma demagoogia ja populismiga suutnud tõestada, et suudab nullida kõik head algatused. Näiteks kas või Noorteühenduste Liidu varivalimised Tallinnas.
Lugupeetud volinikud peaksid valima ikka neid, kel on konkreetne kava ja kes on oma senise tegevusega tõestanud, et ei ole üksnes poliitilised mängukannid.
Kes meist tahaks, et erakonnastumise puhul Eesti Üliõpilaskondade Liit hukkub ja tekib vajadus luua tudengite õiguste kaitseks mingi uus organisatsioon.
Olge hoitud ja tarku valikuid!
Kirjatüki lõpetuseks esitan palve. Parteid ja erakonnad, hoidke palun käed eemal Eesti Üliõpilaskondade Liidust!
KOMMENTAAR:
Mul on tõsiselt tuju hea. Eilsed valimised näitasid, et tudengitel jätkub tervet mõistust ja vasakpopuliste ei toetata. KESKKOMMUNISMIL ei ole kandepinda üliõpilaste hulgas.
Eriti tore, et Maris on usuteaduste magistriõppes ja äkki aitab nimetatud asjaolu vähendada meil lokkavat sekulaarsust.
Muide fanattkesikud said kumbki vaid ühe hääle, ega teistegi keskerakondlaste häälesaak parem polnud. Seevastu Maris ja Eimar valiti väga suure häälteenamusega.
V eiko Rämmel
teoloog@gmail.com
Thursday, September 24, 2009
TAEVAS TULI APPI JA RIIGIVALITSEJATEL MÕISTUS KOJU
Eelarve positsiooni tasakaalustamiseks kärbib valitsus tegevuskulusid. Tuleva aasta riigi eelarvega on riigiasutuste tegevuskulud jõudnud allapoole 2007. aasta taset. Võrreldes 2008. aasta tasemega on riik oma tegevuskulusid vähendanud 2,6 miljardit krooni võrra.
Kulude katteks otsustati jätkata riigiasutustele mittevajaliku vara ja maa müügiga ning arvestatakse täiendavate omanikutulude laekumisega vastavalt äriühingute ettepanekutele. Ühtlasi otsustati tõsta alkoholiaktsiisi 10 protsenti alates 1. jaanuarist 2010 ja tubakaaktsiisi 20 protsenti alates 1. jaanuarist 2011. Täiendava tõusu mõju kange alkoholi hinnale on ligikaudu 6,25 protsenti 0,5 liitri kohta ja lahja alkoholi hinnale ligikaudu 2 protsenti 0,33 liitri kohta.
ARTIKKEL ON DELFIST
ARTIKLI TÄISTEKSTI LOE SIIT
http://www.delfi.ee/news/majandus/majandus/article.php?id=25878061&l=fplead
KOMMENTAAR:
Jumal olgu kiidetud. Lõpuks tuli mõistus koju. Ammu oleks olnud aeg valitsemiskulud kokku tõmmata, nagu iga mõistlik ärimees analoogses olukorras teeb. Meie aga tõstame käibemaksu ja käivitame inflatsiooni. Tule taevas appi!
Alkoholi ja tubaka täiendva maksustamise vastu ei ole mul aga midagi, kui vaid riik ka salakauba turgu kontroliida suudaks.
Veiko Rämmel
teoloog@mail.com
Kulude katteks otsustati jätkata riigiasutustele mittevajaliku vara ja maa müügiga ning arvestatakse täiendavate omanikutulude laekumisega vastavalt äriühingute ettepanekutele. Ühtlasi otsustati tõsta alkoholiaktsiisi 10 protsenti alates 1. jaanuarist 2010 ja tubakaaktsiisi 20 protsenti alates 1. jaanuarist 2011. Täiendava tõusu mõju kange alkoholi hinnale on ligikaudu 6,25 protsenti 0,5 liitri kohta ja lahja alkoholi hinnale ligikaudu 2 protsenti 0,33 liitri kohta.
ARTIKKEL ON DELFIST
ARTIKLI TÄISTEKSTI LOE SIIT
http://www.delfi.ee/news/majandus/majandus/article.php?id=25878061&l=fplead
KOMMENTAAR:
Jumal olgu kiidetud. Lõpuks tuli mõistus koju. Ammu oleks olnud aeg valitsemiskulud kokku tõmmata, nagu iga mõistlik ärimees analoogses olukorras teeb. Meie aga tõstame käibemaksu ja käivitame inflatsiooni. Tule taevas appi!
Alkoholi ja tubaka täiendva maksustamise vastu ei ole mul aga midagi, kui vaid riik ka salakauba turgu kontroliida suudaks.
Veiko Rämmel
teoloog@mail.com
MÕTISKLUS LK. 12:32
Ära karda, sa pisuke karjuke, sest teie Isa on heaks arvanud anda teile kuningriigi! Lk.12:32
Kirjakoht Luuka Evangeeliumis räägib tervikuna rikkusest ja muretsemisest selle pärast. Inimene on juba nii loodud, et ta mõtleb tulevikule ja arvab, et kui tal on maist vara, siis on ka tulevik kindlustatud.
Jeesus seevastu on seisukohal, et Isa annab ka taevalindudele süüa ja juua, kuid inimesed on palju hinnalisemad. Võidakse ju inimene juba järgmine päev Jumala juurde kutsuda ja kuhu jääb siis kogutud varandus, mis on sellest kasu. Ei midagi. Seega on tähtsaim elada Jumala tahte järgi ja täita tema seadusi. On ju ka meie eeposes Kalevipoeg koht, kus öeldakse: "Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormat, tuleb tarkust tunnistada ." Tarkust võib mõista kui USKU ja Jumala tahtele alistumist ning tema käske ja tahtmist mööda elamist. Mina seda nii mõistangi.
Luuka 12:32 tahab meile öelda, et meil ei ole vaja karta tuleviku pärast, sest Jumal oma suures headuses on valmis andma meile kunigriigi. Tolleaegses mõistes suurima varanduse. Ainsaks tingimuseks on meie poolne USK ja USTAVUS.
Seda kirjakohta vaadates meenus mulle minu parim sõber Raivo. Tänaseks juba 7 aastat mulla all - vähk! Ma pean tunnistama, et kadestasin teda. Ta suutis koos vennaga rajada eduka firma. Elu läks ülesmäge. Äkki - olin siis Pärnus, helises telefon. Helistajaks sõbra lahutatud naine. Sõnum oli raske - tule ruttu, Raivo on suremas. Jõudsin kohale viimasel hetkel, ta suutis veel mind ära tunda. Nädal hiljem lahkus ta igavikku. Olime ta lahutatud naisega need loetud päevad sõbra surivoodi juures - tunnistan, pilt oli kohutav. Mõtlesin siis ja hiljem, miks Raivo. Tal ometi läks kõik ülesmäge. ..
Kirjakoht Luuka Evangeeliumis räägib tervikuna rikkusest ja muretsemisest selle pärast. Inimene on juba nii loodud, et ta mõtleb tulevikule ja arvab, et kui tal on maist vara, siis on ka tulevik kindlustatud.
Jeesus seevastu on seisukohal, et Isa annab ka taevalindudele süüa ja juua, kuid inimesed on palju hinnalisemad. Võidakse ju inimene juba järgmine päev Jumala juurde kutsuda ja kuhu jääb siis kogutud varandus, mis on sellest kasu. Ei midagi. Seega on tähtsaim elada Jumala tahte järgi ja täita tema seadusi. On ju ka meie eeposes Kalevipoeg koht, kus öeldakse: "Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormat, tuleb tarkust tunnistada ." Tarkust võib mõista kui USKU ja Jumala tahtele alistumist ning tema käske ja tahtmist mööda elamist. Mina seda nii mõistangi.
Luuka 12:32 tahab meile öelda, et meil ei ole vaja karta tuleviku pärast, sest Jumal oma suures headuses on valmis andma meile kunigriigi. Tolleaegses mõistes suurima varanduse. Ainsaks tingimuseks on meie poolne USK ja USTAVUS.
Seda kirjakohta vaadates meenus mulle minu parim sõber Raivo. Tänaseks juba 7 aastat mulla all - vähk! Ma pean tunnistama, et kadestasin teda. Ta suutis koos vennaga rajada eduka firma. Elu läks ülesmäge. Äkki - olin siis Pärnus, helises telefon. Helistajaks sõbra lahutatud naine. Sõnum oli raske - tule ruttu, Raivo on suremas. Jõudsin kohale viimasel hetkel, ta suutis veel mind ära tunda. Nädal hiljem lahkus ta igavikku. Olime ta lahutatud naisega need loetud päevad sõbra surivoodi juures - tunnistan, pilt oli kohutav. Mõtlesin siis ja hiljem, miks Raivo. Tal ometi läks kõik ülesmäge. ..
Võib-olla selles oligi küsimus. Jumal tahtis öelda Luuka sõnadega, et kui me ei muretse maise rikkuse pärast saame kuningriigi, kui aga seame tähtsaimaks maised vara.........
Veiko Rämmel
TUDENGIESINDAJA TEEB ERAKONNAPROPAGANDAT VALE ABIL
Aktivist meelitab tudengeid
Päris otse ei meelitata miitingule ka Tartu tudengeid. „Tervele meie kursusele saadeti kutse, et läheme miitingule, ent esmalt jäeti mulje, nagu protesteerikski ainult tudengid sõidutoetuse kaotamise vastu,” rääkis Tartu ülikoolis keskkonnatehnoloogiat õppiv Diana. Kutse saatis kursusevanem ja üliõpilasaktivist Holar Sepp, kes kuulub Keskerakonda. „Sellest, et tegelikult tuleb hoopis laiahaardelisem üritus ja et see on ühe konkreetse erakonna suunatud tegevus teise vastu, ei olnud juttu,” lisas ta. Diana sõnul jättis eriti halva mulje, et inimesi üritatakse niimoodi ära kasutada.
Väljavõte Eesti Päevaleht onlinest
Artikli täisteksti loe siit http://www.epl.ee/artikkel/478613
Veiko Rämmel
http://teoloog@gmail.com
Päris otse ei meelitata miitingule ka Tartu tudengeid. „Tervele meie kursusele saadeti kutse, et läheme miitingule, ent esmalt jäeti mulje, nagu protesteerikski ainult tudengid sõidutoetuse kaotamise vastu,” rääkis Tartu ülikoolis keskkonnatehnoloogiat õppiv Diana. Kutse saatis kursusevanem ja üliõpilasaktivist Holar Sepp, kes kuulub Keskerakonda. „Sellest, et tegelikult tuleb hoopis laiahaardelisem üritus ja et see on ühe konkreetse erakonna suunatud tegevus teise vastu, ei olnud juttu,” lisas ta. Diana sõnul jättis eriti halva mulje, et inimesi üritatakse niimoodi ära kasutada.
Väljavõte Eesti Päevaleht onlinest
Artikli täisteksti loe siit http://www.epl.ee/artikkel/478613
| Elar Rootslane |
| 23. sept (1 päev tagasi) |
| Elar RootslaneLaadimine... | 23. sept (1 päev tagasi) |
| näita detaile 23. sept (1 päev tagasi) | ||
Vabanda väga!
Haiglast juttu ajad sa EÜLi listi ikka!
Kas Sa sellest Savisaarest kuidagi üle ei saa? Ta läheb Sulle ikka väga hinge, mingi kadeduse uss lööv jälja, või mis? Mis puutub Tema üldse EÜLi juhatuse valimistesse- äkki keskenduksid millegile sisulisele, või kasvõi Jmalale. Või too siis mingi fakt, millest Sa neid toredaid "maailma vallutamise" järeldusi teed- Sul mingi eriti elav fantaaisia. Kardad? St, usud et "Tema käsilased" võivad saada üliõpilaste toetuse- Sinu jutu järgi tähendab see, et usud, et üle poole Eesti üliõpilastest (ja nende esindajates) võivad olla piisavalt lollid(vabandan väga), et ei tea mida teevad ja ei oska otsustada (valivad ära mingid propagandistid). Ütlen vaid veel, et see on Sul mingi tõsine (mulle teundub lasusa haiguslik) luulu ja sa võiksid üle saada sellest (hingetohtrid aitavad).
Ja copy see jutt kindasti listi edasi! Ma ise lihtsalt ei taha solkida üht listi sellise jamaga!!!
Palun ära Sina ka solgi listi niimodi oma vääraunud arusaama kordamisega, aitab kui arvamus üks kord välja öelda (aga ok, Sa pead kõiki vist nii lollideks, et nad ei saa ühe korraga aru- teed propagandat juu!!!)
Saa suureks,
edu ja jõudu
X
PS: Ma vastasin talle, kuid kuna kiri sisaldab teatavat teavet tema kohta, mida ma ei soovi veel avalikustada, siis vastust siin ära ei too. Tänane artikkel näitab aga, et kodanik tudeng eksis!
SEEGA, PARTEID - KÄED EEMALE EESTI ÜLIÕPILASKONDADE LIIDUST!
Haiglast juttu ajad sa EÜLi listi ikka!
Kas Sa sellest Savisaarest kuidagi üle ei saa? Ta läheb Sulle ikka väga hinge, mingi kadeduse uss lööv jälja, või mis? Mis puutub Tema üldse EÜLi juhatuse valimistesse- äkki keskenduksid millegile sisulisele, või kasvõi Jmalale. Või too siis mingi fakt, millest Sa neid toredaid "maailma vallutamise" järeldusi teed- Sul mingi eriti elav fantaaisia. Kardad? St, usud et "Tema käsilased" võivad saada üliõpilaste toetuse- Sinu jutu järgi tähendab see, et usud, et üle poole Eesti üliõpilastest (ja nende esindajates) võivad olla piisavalt lollid(vabandan väga), et ei tea mida teevad ja ei oska otsustada (valivad ära mingid propagandistid). Ütlen vaid veel, et see on Sul mingi tõsine (mulle teundub lasusa haiguslik) luulu ja sa võiksid üle saada sellest (hingetohtrid aitavad).
Ja copy see jutt kindasti listi edasi! Ma ise lihtsalt ei taha solkida üht listi sellise jamaga!!!
Palun ära Sina ka solgi listi niimodi oma vääraunud arusaama kordamisega, aitab kui arvamus üks kord välja öelda (aga ok, Sa pead kõiki vist nii lollideks, et nad ei saa ühe korraga aru- teed propagandat juu!!!)
Saa suureks,
edu ja jõudu
X
PS: Ma vastasin talle, kuid kuna kiri sisaldab teatavat teavet tema kohta, mida ma ei soovi veel avalikustada, siis vastust siin ära ei too. Tänane artikkel näitab aga, et kodanik tudeng eksis!
SEEGA, PARTEID - KÄED EEMALE EESTI ÜLIÕPILASKONDADE LIIDUST!
VEEL SAMAST TEEMAST SIIN BLOGIS
http://usk-lootus-arnastus.blogspot.com/2009/09/ettevaatust-savisaar-tuleb-oma-bandega.html
http://usk-lootus-arnastus.blogspot.com/2009/09/keskkasvaja-imbumisest.htm
l
http://usk-lootus-arnastus.blogspot.com/2009/09/keskerakonna-imbumismangud.html
http://usk-lootus-arnastus.blogspot.com/2009/09/eesti-uliopilaskondade-liidu-juhatuse.html
http://teoloog@gmail.com
Tuesday, September 22, 2009
POSTIMEHES KIRJUTATI
Peapiiskop: riik ja erakonnad ning rahvas on vastastikku võõrandunud
Algselt ilmunud: Postimees
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop avaldas arvamust, et mitte ainult riik ja erakonnad ei ole võõrandunud rahvast, vaid ka rahvas on võõrandunud oma riigist ja erakondadest.
Vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril peeti Tartu Jaani kirikus riigivanemate mälestusteenistus, vahendas EELK pressiteade.
Oma kõnes rõhutas peapiiskop Andres Põder vajadust üldrahvaliku riigimehelikkuse järele. Tema sõnul on kodanikutunne, vastutus ligimese ja ühiskonna käekäigu pärast olnud osa kristlikust usust. «Kui kaob usk, kipub kaduma ka kodanikutunne, riigimehelikkus ja osalemistahe.»
Meenutades riigivanemaid ja vabadusvõitlejaid kutsus peapiiskop üles mõtlema riiklikult. Ta rõhutas, et meie riigi headus ja tulevik sõltub sellest, kas selle taga on inimesed kogu oma eluga.
Postimees.ee
KOMMENTAAR
Siin see häda ongi. Eesti on üks sekulaarsemaid riike maailmas. Usk on kadunud, nüüd on järjekord moraali ja eetika kadumise käes. Vaadake nn "valimisrallit" ja pilt saab kohe selgeks. See on lõpu algus, kaugel see lõpp enam!
Veiko Rämmel
teoloog@gmail.com
Algselt ilmunud: Postimees
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop avaldas arvamust, et mitte ainult riik ja erakonnad ei ole võõrandunud rahvast, vaid ka rahvas on võõrandunud oma riigist ja erakondadest.
Vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril peeti Tartu Jaani kirikus riigivanemate mälestusteenistus, vahendas EELK pressiteade.
Oma kõnes rõhutas peapiiskop Andres Põder vajadust üldrahvaliku riigimehelikkuse järele. Tema sõnul on kodanikutunne, vastutus ligimese ja ühiskonna käekäigu pärast olnud osa kristlikust usust. «Kui kaob usk, kipub kaduma ka kodanikutunne, riigimehelikkus ja osalemistahe.»
Meenutades riigivanemaid ja vabadusvõitlejaid kutsus peapiiskop üles mõtlema riiklikult. Ta rõhutas, et meie riigi headus ja tulevik sõltub sellest, kas selle taga on inimesed kogu oma eluga.
Postimees.ee
KOMMENTAAR
Siin see häda ongi. Eesti on üks sekulaarsemaid riike maailmas. Usk on kadunud, nüüd on järjekord moraali ja eetika kadumise käes. Vaadake nn "valimisrallit" ja pilt saab kohe selgeks. See on lõpu algus, kaugel see lõpp enam!
Veiko Rämmel
teoloog@gmail.com
Monday, September 21, 2009
ÜLIÕPILASED HOIATAVAD VABARIIGI VALITSUST
Üliõpilased hoiatavad Vabariigi Valitsust 21.09.2009
Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) hoiatab Vabariigi Valitsust üliõpilaste õppetoetuste edasiste kärbete eest.
Üliõpilastele teada oleva info kohaselt on Rahandusministeerium teinud Vabariigi Valitsusele ettepaneku lõpetada järgmisest aastast üliõpilastele täiendava õppetoetuse maksmine.
EÜLi juhatuse esimehe Ivar Veskioja sõnul peab hariduse rahastamise hoidmine praegusel tasemel olema kõikide võimuerakondade eesmärk. „Arvestades õppetoetuste 8% kärbet juunis, on edasised õppurite toimetulekut ohustavad sammud vastuvõetamatud. Kui otsustatakse ära kaotada täiendav õppetoetus, siis halveneb ligipääs haridusele niigi ebasoodsas olukorras maapiirkondade tudengitel veelgi. Kui otsustatakse ära kaotada täiendavad õppetoetused, siis on kärbe õppetoetuste kogumahu osas üle 40% aasta algusest,“ märkis Veskioja.
EÜL tõstatab antud küsimuse ka tänasel EÜLi, Eesti Õpilasesinduste Liidu ja Eesti Noorteühenduste Liidu (E3) kohtumisel Vabariigi Presidendiga.
Täiendavat õppetoetust saab Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel 16% üliõpilastest. Toetus on mõeldud üliõpilaste eluaseme- ning transpordikulude katmiseks ning selle maksimaalne suurus on esimese juunikuise kärpe järel 420 krooni kuus.
EÜL on 1991. aastal asutatud üliõpilaste katusorganisatsioon, mis esindab Eesti tudengkonda. EÜLi peamine eesmärk on esindada Eesti üliõpilaste hariduslikke, kultuurilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid huve ning kaitsta tudengite õigusi.
Lisainfo:
Ivar Veskioja
Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees
508 3611
ivar.veskioja@eyl.ee
http://www.eyl.ee/
www.twitter.com/tudengiliit
Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) hoiatab Vabariigi Valitsust üliõpilaste õppetoetuste edasiste kärbete eest.
Üliõpilastele teada oleva info kohaselt on Rahandusministeerium teinud Vabariigi Valitsusele ettepaneku lõpetada järgmisest aastast üliõpilastele täiendava õppetoetuse maksmine.
EÜLi juhatuse esimehe Ivar Veskioja sõnul peab hariduse rahastamise hoidmine praegusel tasemel olema kõikide võimuerakondade eesmärk. „Arvestades õppetoetuste 8% kärbet juunis, on edasised õppurite toimetulekut ohustavad sammud vastuvõetamatud. Kui otsustatakse ära kaotada täiendav õppetoetus, siis halveneb ligipääs haridusele niigi ebasoodsas olukorras maapiirkondade tudengitel veelgi. Kui otsustatakse ära kaotada täiendavad õppetoetused, siis on kärbe õppetoetuste kogumahu osas üle 40% aasta algusest,“ märkis Veskioja.
EÜL tõstatab antud küsimuse ka tänasel EÜLi, Eesti Õpilasesinduste Liidu ja Eesti Noorteühenduste Liidu (E3) kohtumisel Vabariigi Presidendiga.
Täiendavat õppetoetust saab Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel 16% üliõpilastest. Toetus on mõeldud üliõpilaste eluaseme- ning transpordikulude katmiseks ning selle maksimaalne suurus on esimese juunikuise kärpe järel 420 krooni kuus.
EÜL on 1991. aastal asutatud üliõpilaste katusorganisatsioon, mis esindab Eesti tudengkonda. EÜLi peamine eesmärk on esindada Eesti üliõpilaste hariduslikke, kultuurilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid huve ning kaitsta tudengite õigusi.
Lisainfo:
Ivar Veskioja
Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees
508 3611
ivar.veskioja@eyl.ee
http://www.eyl.ee/
www.twitter.com/tudengiliit
Saturday, September 19, 2009
MEIE KIRIK KIRJUTAB
UUDIS: Helsingi Agricola kirikus lubatakse naisvaimulike vastastel missat pidada
Autor: uudistetoimetus
laupäev, 19 september 2009
Kiriku traditsioonilise vaimuliku ameti käsituse pooldajatel lubatakse argipäeviti Helsingi Agricola kirikus jumalateenistusi pidada.
„Traditsioonilisi“ jumalateenistusi, kus vaimulikuna teenivad vaid mehed, hakkavad korraldama Soome Piiblikool, Õpilaste- ja koolimisjon, Rahvamisjon ja misjoniselts Külvaja.
ARTIKLI TÄISTEKSTI LOE SIIT
KOMMENTAAR
Arvan, et selline lahendus on õige. See näitab tolerantsi kirikus ja väldib vaenutsemise kiriku sees.
Friday, September 18, 2009
HUVITAVAID FAKTE MORMOONIDEST
Pilt on DELFI-st
Mormoonidest on kuulnud enamus eestimaalasi,aga kui paljud teavad,et neist kirjutati juba EW-i ajakirjanduses.Näiteks 19.aprilli 1930.aasta(laupäev) ajaleht "ALUTAGUSE ELU" kirjutab mormoonidest leheküljel 2 pealkirja all:"LIHAVÕTTEPÜHADE RAHVAS.Mormoonide riigi asutamisest sada aastat.".Enamus on kuulnud mormooni kiriku rajamise algusest aastal 1830(6.aprill)"prohvet" Joseph Smith´i poolt,kuid Ameerika Ühendriikides eksisteeris ka lühikest aega mormoonide riik,mille asutas mees nimega JAMES JESSE STRANG,kes oli kireva elulooga isiksus;asunik,valitseja,prohvet,mereröövel...Sündis ta aastal 1813 ning tapeti aastal 1856(juuni)kättemaksuks lasuga selja tagant.JAMES JESSE STRANG vahetas pidevalt elukutseid;kord oli ta "küla-ajalehe wälja andja,kooliõpetaja,karskusejutlustaja ja midagi rahwa-adwokaadi sarnast."Ta oli hea kõnemees ja Joseph Smithi abilisena kuulutas "evangeeliumi".Pärast "prohveti" surma tuli ta tagasi Nauwoo linna,kus oli alanud võimuvõitlus.Seal tegutses aktiivselt BRIGHAM YOUNG,kellest sai teine prohvet.James Jesse Strang valmistas Joseph Smith´i kirja,kus ta oli määratud "tema" poolt kiriku järgmiseks juhiks. Veel lõi see kaval mees vaskplaadid hieroglüüfidega, mis pidid pärinema väidetavalt Laabanilt. Sellel oli suur mõju paljudele mormoonidele, nii et Brigham Young suutis suurivaevu tõestada,et see kõik on pettus.
Ajaleht "ALUTAGUSE ELU"(19.aprill 1930,laupäev)kirjutab:"Strang seadis siis endale ülesandeks asutada mormooni riiki.Ta sai,nagu Brigham Youngi ,aru Smithi-mormoonide kogemustest,et mormonism ei kannata kuigi kaua wälja ümbruskonna elanike wiha ja tagakiusamisi,kellele oli mitmenaisepidamine hirmsaks patuks.Ta teadis,et tuleb asuda täiesti uude kohta.Kuna Young wiis oma mormoonid Utah´isse,läks Strang oma kogudusega Beaver Islandile Michigani järwel.See saar oli järwes täiesti isoleeritud,tal oli wiljakandew maapind,ümber asuw wesi oli kalarikas.Igast küljest tulid üksikud asunikud perekondade-kaupa tema lipu alla.1848.aasta warakewadeks oli kogudus kaswanud suureks ühiskonnaks.Aga juba kaks aastat hiljem awaldasid järwe kaldal elawad kalurid nende wastu waenulikkust.Neid wihkasid peaasjalikult iirlased.4.juulil 1850.a. -ameeriklaste rahwuspühal-otsustasid kalurid korraldada kallaletungi Beaver Islandile ja teha maatasa mormoonide asunduse.Strang aga sai kawatsustest kuulda ja tegi ettewalmistusi wastupanekuks.Rahwuspüha eelõhtul oli kaluritel jooming järwe ääres paadi juures,kuhu nad olid pannud oma warustuse,relwad ja whiskynõud.Paaril mormoonlasel läks korda läheneda pimeduse katte all paadile ja nad raputasid whiskyaamidesse punniaukude läbi tubakut.4.juuli hommikul awasid mormoonid wõitluse kahuripauguga.Kalurid,kes olid wiidud segadusse ootamata wastupaneku tõttu ,peatasid paadi ning pidasid whiskyt juues sõjanõu.See whisky-ja tubakasegu mõjus nende tühjadele kõhtudele nii,et pealetungist ei tulnud wälja midagi ja sest saadik jätsid nad mormoonid rahule.Kuus aastat walitses kuningas Strang oma riigis ja oskas wiia selle õitsele.Asundus kaswas järjest.Michigani järwe kallastel kardeti teda ja püüti hoida wõimalikult head wahekorda mormoonidega.Pigistati silmad kinni,kui Strang wõttis ette rööwkäike nende maa-alale.Strang laskis rööwida mitte ainult loomi ja warandust ,waid ka naisi ja tüdrukuid.Kuigi Strang keelas oma alamatele mitmenaisepidamise ,oli ta asutanud endale suure haaremi.Kui üks abielus mormoonide-vanem wõttis endale ka teise naise,wihastus Strang selle üle ja tahtis teda lasta läbi piitsutada.Wihaalune põgenes iirlaste-kalurite juurde.Strang saatis ühe paadi relwastatud meestega teda tagasi tooma ,kuid kalurid awasid paadile tule ja 8 mormooni said haawata.Siis kuulutas Strang kaluritele sõja,ja see wäike sõda kestis nii kaua,kuna Strang anti riigi äraandmise pärast kohtu kätte.Strang mõisteti õigeks.Weel enam--samal aastal waliti ta Ühisriikide parlamenti Michigani poolt.Tema langus tuli ootamata,kui ta oli oma wõimu tipul.Selle põhjustas tema käsk,et kõik naissoost koguduse liikmed peawad kandma lühikest kuube ja selle all laiu püksisarnaseid "bloomers´eid"Keegi mrs Bedford loobus seda tegemast ja Strang laskis teda awalikult piitsutada.Bedford ja keegi Wentworth,keda oli karistatud samal põhjusel,wandusid kättemaksu ja juunis 1856.a. lasti kuningas Strang seljatagant maha.Selle järgi tungisid iirlased-kalurid asundusse ja tegid selle maatasa.Mormoonid osalt wangistati ja osalt kadusid wabatahtlikult laiali igasse külge.See oli mormoonide kuningriigi lõpp Beaver Islandil"(lehekülg 2).PÕNEV LUGU,MILLE JÄRGI VÕIKS FILMIGI TEHA.
Kes tahab põhjalikumalt lugeda artiklit ajalehest "ALUTAGUSE ELU"(19.aprill 1930,laupäew,lk.2)see leiab selle siit http://dea.nlib.ee/fullview.php?framese
Artikkel pärineb foorum.advent.ee-st
Artikkel pärineb foorum.advent.ee-st
KOMMENTAAR
Kuidas kellegile, kuid minule Mormoonid meeldivad. Olen neid nii Tallinnas, kui ka Tartus tihti kohanud ja juttu puhunud. Väga meeldiv on nende poolne viisakas käitumine ja viitsimine misjoneeritavate keelt ja natuke ka kultuuri selgeks õppida. Ühe poisiga oleme vaat et peaaegu sõbraks saanud. See on nende oluline erinevus pealetükkivatest JT-st. Muidugi ma ei tolereeri nende õpetust ja teoloogilisi arusaamu. Pean ausalt tunnistama, et "Mormooni Raamat" on üks väheseid raamatuid, mida ma ei ole suutnud lõpuni lugeda, igav!
Nende südamega tehtavat misjonitööd võiksid aga eeskujuks võtta enamik kristlikke konfessioone.
Veiko Rämmel
MEIE KIRIK KIRJUTAB
Meie Kirik kirjutab:
UUDIS: Moskva patriarhaat: Vatikan peab arvestama meie kanoonilise territooriumiga
Autor: uudistetoimetus
reede, 18 september 2009
Moskva patriarhaadi kõrge esindaja sõnul peaks Vatikan kooskõlastama oma tegevuse Vene õigeusu kirikuga riikides, mida Moskva peab oma kanooniliseks territooriumiks.
Artikli täisteksti loe siit http://www.meiekirik.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=930&Itemid=1
KOMMENTAAR
Mida Moskva peab oma kanooniliseks territooriumiks, mitte mis on MPÕK-i kanooniline territoorium. Huvitav lähenemine, stiilis-Sinu oma on minu oma. Seega varas ei ole varas vaid oma vara võtja!
UUDIS: Moskva patriarhaat: Vatikan peab arvestama meie kanoonilise territooriumiga
Autor: uudistetoimetus
reede, 18 september 2009
Moskva patriarhaadi kõrge esindaja sõnul peaks Vatikan kooskõlastama oma tegevuse Vene õigeusu kirikuga riikides, mida Moskva peab oma kanooniliseks territooriumiks.
Artikli täisteksti loe siit http://www.meiekirik.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=930&Itemid=1
KOMMENTAAR
Mida Moskva peab oma kanooniliseks territooriumiks, mitte mis on MPÕK-i kanooniline territoorium. Huvitav lähenemine, stiilis-Sinu oma on minu oma. Seega varas ei ole varas vaid oma vara võtja!
Thursday, September 17, 2009
EESTI ÜLIÕPILASKONDADE LIIDU JUHATUSE VALIMISDEBATT
PILTE EÜL-i VALIMISDEBATILT
"
EESTI ÜLIÕPILASKONDADE LIIDU VALIMISDEBATT
EESTI ÜLIÕPILASKONDADE LIIDU VALIMISDEBATT
ALAPEALKIRJAGA
KESKERAKOND JÄTKAB IMBUMIST EÜL-i !
"Üks tont käib ringi mööda Euroopat, kommunismitont" - nii kirjutas Karl Marx oma Kommunistliku partei manifestis. Ma parafraseerin seda ütlemist tänasesse päeva - "Üks tont see kõnnib Eesti Üliõpilaskondade Liidus, Keskerakonna tont."
Ma ei ole üldiselt vaimude ja tontide nägija, pigem olen inimese kohta, kes õpib teoloogiat, ülimalt maine ehk siis reaalsust austav tegelane.
Mu vana kaasvõitleja sahistas, et Savisaar on andnud karmi käsu ka Eesti Üliõpilaskondade Liit üle võtta. Vaadates 17.septembril Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhtideks kandideerijate debatti, jäin seda juttu uskuma. Seitsmest kandidaadist neli on keskerakondliku taustaga ja pikema või väiksema parteistaaziga.
Minu lugupidamine kuulub maaülikooli doktoriõppe tudengile Silver Kuusikule, kes ka sama kooli üliõpilasesinduse liige. Ta on aus oma edgarliku demagoogiaga ja me vähemalt teame tema ambitsioone ja suunitlusi. Ülejaanud poliitbroilerite läbinägemine nii kerge ei ole, see on tülikas ettevõtmine. Huvitav on fakt, et Evelyn Sepp, üks keskerakondlikke ideolooge, arvas hiljuti Delfis, et erakondade liikmete nimekirjad tuleks salastada. SIC!
Koomiline oli keskerakondlike kandidaatide püüdlus arendada omavahelist tihedat ideoloogilist debatti, kuigi nende tegelik eesmärk ei olnud läbinähtav vahest ainult idioodile!
Keskerakonna kandidaadid püüdsid ka vastaseid süüdistada erakondliku poliitika ajamises Eesti Üliõpilaskondade Liidus. Ometi selgus, et kunagine juhatuse esimees, kelle suunas mainitud kivi visati, oli eelmisel juhatajaks oleku ajal oma erakondliku kuuluvuse peatanud, olen nõus, see on zest. Samas väga vajalik, sest näitab isiku soovi pühenduda Eesti Üliõpilaskondade Liidule ja loobuda juhatajaks oleku ajaks erakondliku poliitika ajamisest. Sama ideed ei kostnud keskerakondlike kandidaatide suust. Isiklikult tegin siit järelduse, et suure poliitika toomine Eesti Üliõpilaskondade Liidu igapäeva ellu on nende jaoks enesestmõistetav.
Siinkohal on ilmselt aeg selgitada, miks kardan just Keskerakonna poliitka mõju EÜL-le. On avalik saladus, et nimetatud partei poliitika on bütsantslikult salakaval, ilmselt idapoolne mõju. Lähiajalugu on näidanud, et Savisaare ususekti tulek mis tahes organisatsiooni juhtkonda tähendab vältimatult selle organisatsiooni politiseerumist, mis tähendaks Eesti Üliõpilaskondade Liidu, kui tudengite katusorganisatsiooni ja "kaitseingli" lõppu või vähemalt lõpu algust.
Eesti Üliõpilaskondade Liit on olnud poliitikaväline organisatsioon, umbes nagu ametiühing. Sellisena peaks ta ka püsima jääma. Keskerakonnastumine oleks aga tõesti LÕPP!
Kõigist kandidaatidest oli vaid ühel tandemil konkreetne plaan, kuhu peaks Eesti Üliõpilaskondade Liit liikuma. Plaan oli ka varasemalt saadetud listi, et kõik saaksid tutvuda. Keskerakondlike kandidaatide esinemised seevastu kubisesid populismist ja poliitilistest loosungitest. Ainsaks erandiks Kadri Mosin, sest tema erakonna staaz kõige lühem, ju ei ole veel jõudnud õppida.
Eesti Üliõpilaskondade Liit ei tohiks olla ühegi erakonna käepikenduseks.
Eesti Üliõpilaskondade Liidu tulevikule on ohtlikeim areng keskerakonnastumine. Mainitud ususekt on oma demagoogia ja populismiga suutnud tõestada, et suudab nullida kõik head algatused. Näiteks, kas või Noorteühenduste Liidu varivalimiste torpedeerimine Tallinnas.
Lugupeetud volinikud peaksid valima ikka neid, kel on konkreetne kava ja kes on oma senise tegevusega tõestanud, et ei ole üksnes poliitilised mängukannid.
Kes meist tahaks, et keskerakonnastumise puhul Eesti Üliõpilaskondade Liit hukkub ja tekib vajadus luua tudengite õiguste kaitseks mingi uus organisatsioon.
Olge hoitud
ja
tarku valikuid!
Veiko Rämmel
Tartu Teoloogia Akadeemia volinik
teoloog@gmail.com
VEEL SAMAST TEEMAST SIIN BLOGIS
Wednesday, September 16, 2009
KIRIKUTÜLI GRUUSIAS ELIK ABHAASIAS
Nii kirjutas veebiajakiri "Meie Kirik".
UUDIS: Gruusia kirikust eraldunud Abhaasia piiskopkond otsib abi Moskvast
Autor: uudistetoimetus
kolmapäev, 16 september 2009
15. septembri õhul teatas Gruusia õigeusukiriku Abhaasia piiskopkonna preester Vissarion Aplia ametlikult diötseesi iseseisvumisest. Tema sõnul kiitsid Suhhumi katedraali kogunenud vaimulikud selle otsuse heaks.
Ennast Abhaasia Õigeusu Kirikuks nimetavas moodustises saab olema kaks piiskopkonda – Pitsunda ja Suhhumi.
„Abhaasia Kirik on Gruusiast ametlikult eraldudes taastanud ajaloolise õigluse,“ jutustas isa Vissarion. „Suhhumi-Abhaasia piiskopkond oli Gruusia katoolikos-patriarhi alluvuses alates 1943. aastast.“ Ta lisas, et Abhaasia kirik kavatseb pöörduda abipalvega Moskva patriarhaadi poole.
Gruusias suhtutakse eraldumisteatesse rahulikult. „Me ei peaks seda avaldust tõsiselt võtma, kuna mitte kellelgi pole õigust emakirikust eraldumist deklareerida,“ ütles Gruusia patriarh-katoolikos Ilia II ajakirjanikele.
Moskva patriarhaadi esindaja isa Igor Jakimtšuk teatas, et nende positsioon pole muutunud ning Vene kirik tunnustab jätkuvalt Gruusia kiriku kanoonilise territooriumi terviklikkust.
Samas leiab Moskva Vaimuliku Akadeemia professor ülemdiakon Andrei Kurajev, et Moskva patriarh peaks ajutiselt separatistliku Abhaasia piiskopkonna oma hooldamise alla võtma.
„Kui kogu Gruusia katoolikos-patriarh paluks, et Moskva patriarh hakkaks locum tenens’iks [ülemkarjase kohusetäitjaks] ja juhiks ajutiselt Abhaasia ja Lõuna-Osseetia piiskopkondi, siis oleks järgitud kõiki õigeusu kaanoneid, sest üks Kirik ei saa sekkuda teise [Kiriku] kanoonilistes piirides. See päästaks ka Gruusia Kiriku au ja tema kanooniliste piiride puutumatuse,“ kõneles isa Andrei agentuurile Interfax.
kolmapäev, 16 september 2009
15. septembri õhul teatas Gruusia õigeusukiriku Abhaasia piiskopkonna preester Vissarion Aplia ametlikult diötseesi iseseisvumisest. Tema sõnul kiitsid Suhhumi katedraali kogunenud vaimulikud selle otsuse heaks.
Ennast Abhaasia Õigeusu Kirikuks nimetavas moodustises saab olema kaks piiskopkonda – Pitsunda ja Suhhumi.
„Abhaasia Kirik on Gruusiast ametlikult eraldudes taastanud ajaloolise õigluse,“ jutustas isa Vissarion. „Suhhumi-Abhaasia piiskopkond oli Gruusia katoolikos-patriarhi alluvuses alates 1943. aastast.“ Ta lisas, et Abhaasia kirik kavatseb pöörduda abipalvega Moskva patriarhaadi poole.
Gruusias suhtutakse eraldumisteatesse rahulikult. „Me ei peaks seda avaldust tõsiselt võtma, kuna mitte kellelgi pole õigust emakirikust eraldumist deklareerida,“ ütles Gruusia patriarh-katoolikos Ilia II ajakirjanikele.
Moskva patriarhaadi esindaja isa Igor Jakimtšuk teatas, et nende positsioon pole muutunud ning Vene kirik tunnustab jätkuvalt Gruusia kiriku kanoonilise territooriumi terviklikkust.
Samas leiab Moskva Vaimuliku Akadeemia professor ülemdiakon Andrei Kurajev, et Moskva patriarh peaks ajutiselt separatistliku Abhaasia piiskopkonna oma hooldamise alla võtma.
„Kui kogu Gruusia katoolikos-patriarh paluks, et Moskva patriarh hakkaks locum tenens’iks [ülemkarjase kohusetäitjaks] ja juhiks ajutiselt Abhaasia ja Lõuna-Osseetia piiskopkondi, siis oleks järgitud kõiki õigeusu kaanoneid, sest üks Kirik ei saa sekkuda teise [Kiriku] kanoonilistes piirides. See päästaks ka Gruusia Kiriku au ja tema kanooniliste piiride puutumatuse,“ kõneles isa Andrei agentuurile Interfax.
KOMMENTAAR
See lugu on ilmekaks näiteks MPÕK-i kahesugusest suhtumisest ja seda ka kanoonilise territooriumi koha pealt.
TSITAAT:
Moskva patriarhaadi esindaja isa Igor Jakimtšuk teatas, et nende positsioon pole muutunud ning Vene kirik tunnustab jätkuvalt Gruusia kiriku kanoonilise territooriumi terviklikkust.
Mingil müstilisel põhjusel rakendab Moskva seda vägagi õiget suhtumist Gruusias, aga ei rakenda Eestis jt. lähivälismaa riikides. Meie koha pealt on Moskva endiselt arvamisel, et tegu nende kanoonilise territooriumiga ja EAÕK ei puutu asjasse. Põhjendus on aga lihtsameelne ja mitte kuidagi teoloogiline.
TSITAAT: Arbim.Grigorios D.Papathomas raamatust "Õnnetus olla väike kirik väikesel maal" Tallinn 2007.a."Muuseas, hoolimata oma kirikukogueelsetest teoloogilistest avaldustest, mis on kooskõlas kirikuõpetuslike ja kanooniliste põhimõtetega, rajab vene rahvuskirik igal pool piiskopkondi teiste kohalikult sisseseatud kirikute kanoonilisel territooriumil, mida ta ei õigusta mitte kanooniliste argumentidega - kuna neid nagunii pole -, vaid sentimentaalset laadi rahvuslik-kultuuriliste väidetega, mille aluseks on kirikuõpetusevastane "kultuurilise kanoonilise territooriumi" teooria. Ja mida poliitika rahvusvaheliste poliitiliste kokkulepete tõttu teha ei saa, seda teeb rahvuskirik usu kattevarjus, tegeldes otseselt poliitikaga, kuigi ametlikult hoitakse kiriklikku ja poliitilist rolli rangelt lahus. "
Veiko Rämmel
Tuesday, September 15, 2009
KAS MPÕK JÄTKAB USUOKUPATSIOONI EESTIS KESKERAKONNA TOEL
Pilt on Eesti EkspressistKohe ju näha - vanad semud!
Põige ajalukku
Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik on autonoomne aastast 1923. Autonoomiatomose väljastas Oikumeeniline Patriarhaat 1923 aastal, peale 1920 aasta Tartu Rahulepingu sõlmimist ja ratifitseerimist, millega Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi sõltumatust ja rippumatust. 1996 aastal taastas Oikumeeniline Patriarhaat vahepeal peatatud autonoomiatomose.
EAÕK-i autonoomia alusdokumendid
Tomos 1923.a MELETIOS, Jumala armust Konstantinoopoli-Uue Rooma Peapiiskop ja üleilmline Patriarh Kõigepüham Apostlik ja Patriarhilik üleilmline Troon Konstantinoopolis kanooniliselt kannab hoolt kiriklise seisukorra eest nende õigeusu koguduste juures, kes karjaselikust korraldusest on ilma jäänud. Pärast seda kui uuesti asunud Eesti riigis õigeusu kirik-nii tema juures ilmsikstulnud uute poliitiliste tingimuste tõttu, kui ka Wenemaal juhtunud kirikliste ebakorralsuste tõttu on lahutatud Wenemaa Püha õigeusu kogudusest, kust ta seni kanooniliselt ärarippus ja nüüd, alalisest hoolitsusest ilmajäetud, pöördus üleilmse Trooni poole kirjaga ja enda poolt läkitatud ülipühitsetud Eesti Ülempiiskopi isand Aleksandri läbi palus waimulikku kaitset ja kindlustust alaliseks kanooniliseks kirikukorraks ja juhatust endale, -meie ja meie juures olewad ülipühitsetud mitropoliidid, lugupidamise ja armastusega selle palvele wastutulles ja sinodilikult asja läbiwaadates, otsustasime Eesti õigeusu kirikule luua tema poolt soowitud korraldus ja kanoonilise praktika järele tema asja korda seada, seal juures arwesse wõttes võimatust selleks korralduseks Püha koguduse poolt Wenemaal. Sellepärast, Pühast Vaimust juhatatud, õnnistame: et meil teada, et õndsama Moskwa ja kogu Wenemaa Patriarhi, isand Tihoni poolt püha õigeusu kirik Eestis on autonoomsena eraldatud ja, arwesse wõttes, et auwäärt Eesti Vabariigi piirides elavad õigeusulised ristiinimesed oma pühadustega moodustavad üksildase kiriklise ringkonna,-siis on neil nüüd nimeks “Eesti õigeusu mitropoolia”, kus juures nad kõikumata hoiawad allseisvaid korraldusi. 1. Mitropoolia, põhjenedes Dogmade ja pühade apostlite ja kirikukogude kaanonite kui ka muude ühe, Püha õigeusu kõigemaapealse ja apostliku koguduse kirikukorralduse peal, ja hoides kanoonilist ühendust Kõigepühama, apostliku Patriarhiliku Trooniga,-moodustab olemisele 3 piiskopkonda: Tallinna piiskopkond, Saaremaa piiskopkond ja Petseri piiskopkond, mida wõib otstarbekohasemalt suurendada hingekarjaselikkude wajaduste põhjendusel ja Mitropoolia kiriklise Täiskogu otsusel. 2. Tallinnas nüüd ametisolew piiskop kannab aunime: Tallinna ja kõige Eestimaa Mitropoliit, kelle eesistumisel koguvad piiskopid Sinodiks, kus juures, neil on kõik õigused ja kohustused, mis pühad kaanonid ettekirjutavad osakiriku Sinodile ja kannavad Üleilmlise Patriarhi ja tema Sinodi ees vastutust jumalikkude dogmade hoidmise üle, kui ka kanoonilise korra ja selles omalt poolt tehtud korralduste üle. 3. Kui weel enne selle Sinodi moodustamist on soow ja kättetulnud aeg piiskoppi pühitseda, wõi on vaja piiskopliku Sinodi poolt otsusi, mis on dogmalise ja kanoonilise iseloomuga, siis on mitropoliidil, ja tema puudumisel tema asemel olewal piiskopil, õigus Üleilmlise Patriarhi teadmisel kutsuda Soomemaalt kui ka teistest üleilmlise Trooni Mitropooliatest piiskoppisi Sinodi suuremaks täiendamiseks. Niisugune Sinod kannab wastutust oma otsuste eest Üleilmlise Patriarhi ja tema juures olewa mitropoliitide Sinodi ees. 4. Mitropoliidi ja piiskoppide walimine, pühitsemine ja ametisse seadmine sünnib kokkukõ1as pühade kaanonitega ja Mitropoolia seadustega.; maksmapanekuks alluwad korraldused: mis piiskpoi kohta-Mitropoliidile ja mis Mitropoliidi kohta-Üleilmlise Patriarhile. 5. Kanooniliselt oma ametitoolide peale asunud Mitropoliit ja piiskopid jääwad nende peale eluksajaks, peale omal soowil awaldatud wabastamise palwe või nende kanoonilise väljalangemise. Piiskopid, kes piiskopliku Sinodi poolt süüdi mõistetud, on õigustatud edasikaebtuse peale üleilmlise Patriarhi poole, kes asja üle 1õpulikult oma juures olewa Sinodi mitropoliitidega kohut mõistab. 6. Igal piiskopil, kes oma karja hoiab, on õigused ja kohustused, mis pühad kaanonid ja pikem koguduse praktika piiskopiameti wäärtusele ette kirjutavad. 7. Sakramentide ja püha talituste juures on kohustud mälestama: preestrid ja diakonid kohalikku piiskoppi, piiskopid-mitropoliiti, mitropoliit-üleilmlist Patriarhi, kelle juurest ta saab püha salwi ja kelle läbi peab ta ühendust kõige õigeusu piiskopiametiga, kes Kristuse tõesõna õieti õpetavad. Neid korraldusi oma tegutsemises kõikumata hoides, Mitropoliit ja piiskopid ühes kirikuteenrite ja rahwaga on kohustatud korraldama Eesti õigeusu kirikut tema tarvidustes, oma maa seaduse nõuete järele, sel wääramata tingimisel, et ükski korraldus oma loomu omaduse poolest ei leidu wastuolow püha õigeusu kiriku õpetusele ja kaanonitele, kuidas nad on mõistetawad üleilmlise patriarhaadi praksises. Manitseme isalikult kirikuteenreid ja rahwast, kui oma armsaid lapsi Kristuses, austada oma karjaseid ja õpetajaid, kui juhatajaid ja oma waimulikke isasid: « neid kuulda ja nende sõna wõtta », Pauluse kirja järele, et nemad oma hingekarjaselikku teenistust kordasaadaks rõõmuga ja ei mitte ohates. Seda läbiarutades ja otsustades, kinnitasime sinodilikult selle kindlaks pidamiseks wäljaanda seesinane Patriarhiline ja Sinodiline akt, kinnitatud ja allakirjutatud meie Suure Kristliku kiriku seaduste kogus, ja kätteantud sarnasel ja muutmata kujul ülipühitsetud Tallinna ja kõige Eestimaa mitropoliidile, isand Aleksandrile. Patriarhaadis, juuli kuul, 1923.a.
Allkirjad:
Meletios, Konstantinoopoli Patriarh
Mitropoliidid: Keisarea-Nikolaos Kisikea-Kallinikos Nikea-Wassilios Halkedoni-Grigorios Neokeisarea-Agafangelos Rodose-Apostolos Philippopoli-Benjamin Koritsa-Joakim Warna-Nikodimos Dirrachia-Jakobus Welegradi-Joakim Rodopoli-Kirillos See dokument, 1923 aasta iseseisvusakt, saigi Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku autonoomia aluseks; 23.september kuulutati välja kui Eesti Kiriku iseseisvuspüha
esti Ap. õigeusu Mitropoolia Mitropoliit
30.detsembril 1942.a.
Nr. 191 RINGKIRI (30.12.1942)
Kirjaga 28.okt s.a. minu nimele teatas härra Kindralkomissar, et ta on võtnud teateks minu esitise 19.sept. s.a. Eesti Ap. õigeusu Kiriku kohta ja on nõus sellega, et ma tegutsen edasi endisel alusel Eesti Ap. õigeusu Metropoolia nime all. Võis oodata ja loota, et Metropoliit Sergius (Voskressenski kes bolsevikkude võimu ajast saadik on meie usuelu häirinud, nüüd enam ei sega meie Mitropoolia asjadesse. Kuid ta on siiski heaks arvanud veel pärast meie Mitropoolia tunnustamist võimude poolt oma endist häirivat tegevust jätkates, saates minule oma käskkirja 5.nov. s.a. nr.29 IV, mille ärakirja ühes mitmesuguste lisadega ta on saatnud ka peaaegu kõigi Mitropoolia vaimulikkudele. Kuna need kirjad sisaldavad ebatäpseid, sihilikke ja ebaõigeid andmeid minu tegevusest ja meie Mitropoolia oludest üldse, siis arusaamatuste ja eksiarvamuste vältimiseks pean ma oma õiguseks ja kohuseks anda käesoleva olukorra kohta alljärgneva seletuse eelpoolnimetatud käskkirja sisu järjekorras. 1. 3.sept.1941.a. tehti minule Saksa Julgeoleku Politsei poolt ja sama aasta 10.sept. Eesti Omavalitsuse Juhi poolt ülesandeks juhtida vastutava Kirikupeana Ap. õigeusuliste usuelu Eestis. Nende korralduste põhjal saatsin ma 1941.a. septembrikuu algul kogudustele läkituse ja sama aasta 11.oktoobril praostide kaudu ringkirja, milles kutsusin kõiki Ap. õigeusu vaimulikke ja ilmalikke tegelasi ning koguduse liikmeid asuma rahulikule ja loovale tööle, tuletades ühtlasi meele, et rahu ja korrarikkujail tuleb tegemist teha valitsusvõimudega. Viimane lause ei sisalda ähvardusi nagu mainib mitrop. Sergius, vaid ainult meeletuletust ja hoolitsust võimalikkude rahu ja korrarikkumiste puhul. Alates Tallinna vabastamisest saadik (8.aug.1941.a.) on valitsusvõimud Ap.-õigeusuliste ellu puutuvate korraldustega alati pööranud minu, kui kohaliku ap. õigeusu Kiriku Juhi poole ja sellega mind tegelikult tunnustanud. 2. Ülempr. P. Pähkel, keda eksarh täiesti põhjendamatult nimetab omavoli tarvitajaks, on kõigiti auväärne, andekas, kõrgesti haritud, kogenenud ja teguvõimas vaimulik. Ta pole mitte toiminud omavoliliselt, vaid seaduslikkude korralduste alusel. Varsti pärast bolsevikkude võimult vabastamist - 17 juulil 1941.a. määras Petseri linnapea h-ra Luik, kes sellel ajal ajutiselt täitis ka kohaliku maavanema kohuseid ülempreester Pähkel’i ajutise praosti kohusetäitjana kohalikkude ap. õigeusu koguduste elu korraldajaks eksarhi poolt praostiks määratud ülempreester E. Verhoretski asemele, keda linnapea Luik, nähtavasti, ei pidanud selle ameti kohaseks. Ka määras sama linnapea ü.P. Pahkel'i Petseri kloostri varanduste hooldajaks, sest minuga ega Sinodiga ei olnud sel ajal veel ühendust. Kohe pärast Tallinna vabastamist määrasin ma meie Mitropoolia põhimääruse alusel ü.P. Pähkel'i Petserimaa praostiks ja oma volinikuks Petseri kloostri asjaajamise ja varanduste valitsemise alal. 3. Ei vasta vähemaltki tõele eksarhi väide, nagu oleks terve rida Eestimaa piiskopkonna tuntuid kinkuameti liikmeid mind palunud eksarhi mittetunnustamise läbi selle piirkonna elu mitte tõugata lahkhelidesse ja eksiteele. Ainult Piisk. Paavel kitjutas minule paar korda, et ma tunnustaks Moskva Kirikut ja peaks ühendust eksarhiga ning kõneles sellest ka isiklikult 1.juulil 1942.a. läbisõidul Riiga. Ükski teine vaimulik ega muu kirikuametiliige pole minule sellest kõnelenud ega kirjutanud. 4. Kutsus nõnda nimetatud esimesele piiskoppide ................................... olekule oli kirjutatud .... juulil 1942.a. ja saabus ................................................ davad vastavad postitemplid ümbrikul 13.juuli 1942.a. ............................. selle nõupidamise algus oli kindlaks määratud ......................... sain mina kutse kätte 5 päeva pärast koosoleku algust. Nähtavasti oli kutse teadlikult hilja väljastatud, et ma ka paremal tahtmisel ei oleks saanud õigeaegselt koosolekule minna ega kutsele kirjalikult vastata. 5. On kõigiti arusaadav, et käesoleval raskel ajal vajavad rahu ka Eesti ap.- õigeusulised elanikud, kuid nende rahu rikub ja häirib just mitropoliit Sergius. 6. On õige, et enne piiskoppide nõupidamise 2. koosolekut käisid minu pool Läti ülempreestrid Andreas Janson (Aluksnest) ja loann Janson (Riiast), kes püüdsid mind veenda vajaduses alluda eksarhile kuid nende püüded ei annud soovitavaid tulemusi vaid ümberpöördult -- nad kinnitasid veel enam minu veendumust selles, et meile ei ole kuidagi vastuvõetav ega kohane tunnustada seda praeguse aja Moskva Kiriku esindajat mitropoliit Sergiust, kelle sekretäriks Riias bolsevikkude valitsusajal oli GPU agent (cekist) Ischavski, nagu seda tõendasid eksarhi ülalnimetatud saadikud preestrite N. Kokla ja Jürissoni juuresolekul. On vist küll endastmõistetav, et ei saa juttu olla mingisugusest ühendusest Kiriku esindajaga, kelle asjaajamist ta lähema kaastöö1isena sekretärina juhtis usuvastane bolsevik. 7. Ei vasta tõele eksarhi oletus, et mina ei tegutsevat kanooniliselt ja usulistel kaalutlustel ja ei tahtvat arvestada “Eestimaa piiskopkonna” tõelise meeleoluga, vaid põhjendavat oma teguviisi “korratu sõjaajaga”, millal olevat raske kindlaks määrata vahekorda Moskva Kirikuga ja eksarhiga. Asi on aga just vastupidi, minu tegevuse aluseks on ainult usulised ja kanoonilised kaalutlused, sest ei või ju tunnustada Kristuse tõeliselt ja kanooniliselt õigeks Kirikuks, ega pidada ühendust Moskva praeguse aja Kirikuga, kelle juht Patriarhi asetäitja mitropoliit Sergius tegutseb usuvastaste bolsevistlikkude võimumeeste tahte ja juhtnööride järele, mis selgesti nähtub näiteks selles, et ta oma läkituses 22.juunil 1941.a. kutsus kokku Kristuse Kiriku hingekarjaseid ja karjalambaid võitlema jumalasalgajate bolsevikkude poolt ja sakslaste vastu, nimetades neid “fasistlikkudeks” mõrvariteks, peab raadios kõnesid ja laseb teha kinoülesvõtteid kirikutes Jumalateenistuste ajal nõukogude Venemaal valitseva “usuvabaduse” tõendamiseks, saadab tervitustelegramme usutagakiusajale Stalinile, nimetades teda “Jumalast valitud juhiks”, j.n.e. Selle tôttu ei tunnusta isegi vene ap. õigeusulised kiriklikud asutused ja kogudused Lääne Euroopas ja mujal ning Saksa sangarlikkude vägede poolt vabastatud Ukraina ja Valgevenemaa ap. õigeusulised elanikud Moskva Kirikut ega pea ühendust temaga ja ta esindajatega. Ka arvestan mina nimelt Eesti ap. õigeusu Mitropoolia tõelise meeleoluga. Ei ole ma iialgi püüdnud oma teguviisi õigustada “korratu sõjaajaga”, ei nimeta ma ka kunagi sõjaaega “korratuks” vaid raskeks ja rõhuvaks. 8. Vildakalt ja ebatõeliselt kujutab mitrop. Sergius oma käskkirjas “Eestimaa Piiskopkonna” elu 1940.a. novembrikuust alates. Sellel ajal ei olnud mingisugust Eestimaa Piiskopkonda”, vaid oli eksisteerimas EESTI AP.-Õ1GEUSU KIRIK (Mitropoolia), kes pärast bolsevike võimuhaaramist sattus väga raskesse seisukorda üldse, eriti aga selle tõttu, et Petseri linna 40-usukannataja koguduse mõned tegelased, kasutades neile nähtavasti soodsat ja meeldivat olukorda, hakkasid kirikuvalitsuse teadmata ja nõusolekuta kutsuma Petserimaa vene kogudusi lahkuma Eesti ap.-õigeusu Kirikust ja ühinema Moskva Kirikuga. Selleks saatsid nad 7.sept.1940.a. kohalilkkudele vene kogudustele trükitud üleskutse, milles avaldasid suurt rõõmu selle üle, et 6.augustil 1940.a. meie maa, ENSV, on vastu võetud suurde Nõukogude Vabariikide Liitu ja et 23.aug.s.a. ka meile on hakanud särama “Stalini konstitutsiooni päikese kiired”. Samase üleskutse väljendusviis iseloomustab väga selgesti ta autorite meelsust. Er vältida niisuguste vastutustundetute isikute segamist Kiriku üldistesse asjadesse ja ära hoida võimalikkude lahkhelide tekkimist, võttis Sinod Moskva Kirikuga ühinemise küsimuse ise kaalumisele ja pärast pikemaid mõttevahetusi otsustas pöörduda Moskva Patriarhi asetäitja Mitropoliit Sergiuse (Stragorodski) poole palvega võtta Eesti Ap. Õigeusu Kirik autonoomse Kirikuna ühendusse Moskva Kirikuga neil tingimustel ja alustel, millised olid ettenähtud kad. Patriarh Tihhoni kirjas 28.juunil.1920.a. Nr. 1780, endistes piirides ja ametis olevate ülemhingekarjaste oma kohtadele edasijätmisega. Sama seisukoha selle küsimuse kohta võttis ka Sinodi liikmete ja praostite ühine koosolek 27.dest.1940.a. Sinodi otsuse põhjal saatsin ma Moskva Patriarhi aset. Mitropol. Sergiusele (Stragorodskile) 16.nov.1940.a. kirja Nr. 2139. Kuid Moskvas ei toimitud meiega vastutulelikult ja Kristliku armastusega, vaid kõik meie esitised jäeti karmilt tähelepanemata ja rahuldamata. Kui mind 1941.a. märtsikuu lõpul telegrammiga Moskva nõuti, lootsin ma seal veel meie soovidele täitmist saavutada. Kuid otsus oli juba varemalt valmis tehtud ja minu esitised jäid tähelepanuta: meie Kirik võeti ühendusse Moskva Kirikuga mitte autonoomse Kirikuna, milles ta tegutses üle 20 aasta, vaid ainult piiskopkonnana, mille juhiks eksarhi nimetusega määrati mitropoliit Sergius (Voskressenski) “vastavalt Eesti ap. õigeusuliste soovile”, nagu üteldud patriarhi asetäitja mitropoliit Sergiuse (Stragorodski) sellekohase käskkirja p.2. Kuna aga Eestis asuvad Ap. õigeusulised, välja arvatud vast Petseri 40-ne usukannataja koguduse eelpoolnimetatud “Stalini konstitutsiooni päikese” austajad tegelased, muud samast soovi pole avaldanud, siis on eksarhi ametisse määramine toimunud põhjendusel, mis ei vasta tõele. 9. Minu nn “kahetsemine” on eksarhi käskkirjas ja aktis kirjeldatud ebaõigelt. Minu käest Moskvas ei küsitud midagi ega võetud vastu piiskoppide kogu ees “kahetsemist”, vaid see sündis järgmiselt: 31.märtsil 1941.a. õhtul umbes kell 4-5 oli ette nähtud piisk. Benedikti piiskopiks nimetamine, milleks piiskopid kõik kogusid kokku ja riietusid mantiatesse, mille järelle eksarh Metropoliit Sergius hakkas kärmelt lugema patukahetsemise psalme ja palveid, mis mind väga imestama panid, sest olen mitu korda ise piiskopi ametisse nimetamise juures olnud, mil puhul samaste palvete ja psalmide lugemine pole ette nähtud. Nende lugemise ajal Läti Mitropoliit Augustin, kes seisis minu seljataga, puudutas mind käega ja ütles tasakesti: “See loetakse Sinule, eile loeti minule”. Nii siis tehti seda “kahetsemist” minule etteteatamata ja - minu arusaamise järele - täiesti asjata, sest mina polnud mõnda teise usutnnistusse või n.n. “elavasse kiriku” üle läinud, vaid ühinenud ülemaailmalise Konstantinoopoli patriarhiga, s.o. selle Kirikuga, kust omal ajal ka Vene Kirik oma olemise sai. Samal põhjusel ei ole mingit alust lugeda ühise liturgia pidamist Ap.-õigeusu ülemhingekarjase poolt ühes teiste samasugustega mingisuguseks eksimuseks või süüks. Otsene vale on see väide, nagu oleks mina tunnistanus, et ma ühinesin Konstantinoopoli Patriarhiga Eesti end. Vabariigi Valitsuse survel. Seda ei ole ma kunagi rääkinud ega ka kirjutanud, ei leidu sarnast oletust ka üheski Sinodi otsuses ega kirjas. Konstantinoopoli Patriarhiga ühinemise põhjuseks on meie poolt alati ette toodud vene kirikus tol ajal (1923.a.) valitsenud lahkhelid ja arusaamatused ning vaba ühenduse pidamise võimatus Patriarh Tihhoniga. Eesti end. Vabariigi Valitsuse nimetamine selles suhtes on poliitika põhjendamatu segamine kiriku asjadesse, mis nii omane bolsevikkudele. Olgu siinjuures lisatud, et piiskoppidest, kes ülalnimetatud aktile on alla kirjutanud ja kes ise samuti on Moskvas “kahetsust” avaldanud, on peale minu pärast bolsevikkude valitsuse alt vabanemist ühenduse Moskva Kirikuga katkestanud Läti Mitropoliit Augustin ning ülempiiskopid Aleksei (nüüd Kiievi mitropoliit), Antonius ja Simon, arvatavasti aga ka piiskopid Panteleimon ja Benedikt. Nõnda on ka nemad Moskva tolmu oma jalgadelt maha raputanud. 10. Eksath lisab oma käskkirjale väljavõtte meie Sinodi protokollist 17.jaan.1941.a. nr. 282-2, kuid jätab targu välja oma seletused, milliste kohta selles protokollis on märgitud järgmiselt: “Sinodi liikmete küsimuste peale vastab K.p. Ülempiiskop Sergius, et kiriku ja vaimulikkude seisukord Moskva Patriarhaadis pole nii raske kui seda kujutatakse ette välismaal. Kõige enne eitas ta Kiriku tagakiusamise olemasolu tõika, sest Stalini konstitutsioon tunnustab usuvabadust. Võib ainult ütelda, et Kirik ei ole riigi kaitse all, s.t. ei saa riigilt toetust j.n.e. Vaimulikkudele on peale pandud maksud, kuid ei tohi ütelda, et need maksud oleksid liialt ülejõuküivad, sest kogudused seal on suured ja koguduseliikmed heldelt ja heameelega annetavad Kiriku kasuks, sellest järgnevadki vaimulikkude suured sissetulekud”. Nüüd räägib eksarh teist juttu ja vaidleb ajakirjanduses oma ülemuse, Moskva patriarhi asetäitja Metropol. Sergiuse (Stragorodski) vastu, kes seletab sedasama, mis rääkis eksarh ise 1941.a. 11. Millegi pärast lisab eksarh oma käskkirjaie juurde ka ärakirja minu kirjast tema nimele 10.apr.1941.a. See kiri oli vastuseks tema telegrammile, milles ta pärast Riiga asumist kiires korras nõudis ettekannet meie usuelust ja ei paku mingisugust toetust tema käskkirjas ettetoodud väidetele, vaid näitab ainuit tema tungivat soovi, et oleks kiiresti teatatud tema ametisse astumisest ja tema mälestamisest Jumalateenistustel. Minu palve kirikuelle puutuvate määruste saatmisest jättis ta tähelepanemata ja täitmata. 12. Oma sihiliku ja ebaõige käskkirja lõpetab eksarh mitmesuguste karistuste kuulutamisega minu suhtes, mille põhjenduseks toob ette mõned kaanonid; nende hulgas ka Konstantinoopoli kohaliku või n.n. kahekordse Kirikukogu 13 kaanoni. Kuid see kaanon räägib otsekoheselt eksarhi enese vastu ja minu poolt, sest ta õigustab lahku lööma Kiriku ülemusest (Patriarhist või Mitropoliidist) juhul kui see avalikult kuulutab vaieõpetust, mida just teeb Moskva Patriarhi asetäitja mitropol. Sergius (Stragorodski), levitades isegi raadio teel valeõpetust ja valeandmeid Moskva Jumalasalgajate võimumeeste heast ja õiglasest suhtumisest usu-ja kirikuellu. On täiesti arusaadav, et sarnase Kiriku juhiga ega tema esindajatega ei või pidada kanoonilist ühendust, vaid neist peab lahku 1ööma ja eemal hoidma. Ka teised eksarhi käskkirjas nimetatud kaanonid, millised räägivad vandest või tõotusest üleastumisest, ei puutu minusse. Sest ma pole Moskvas ei kirjalikult ega suusõnal annud mingit vannet ega tõotust, mida ma oleksin pärastpoole rikkunud. 13. Oma käskkirjale ja teistele kirjadele kirjutab mitropol. Sergius (Voskressenski) Patriarhi eksarhina alla, milles tal ei ole mingit õigust, sest oma ülemuse poolt on ta nimetatud ainult “Läti ja Eesti eksarhiks”. Iseloomustamiseks olgu siinkohal nimetatud, et Karthaago Kohaliku Kirikukogu 48 Kaanoniga on eksarhi nimetuse tarvitamine kõrgema vaimuliku kohta üldse keelatud. 14. Peale eksarhi enese pöördub “Eestimaa Piiskopkonna” ap. õigeusu kirikuametite ja koguduste poole ka tema kantseleiülem I. Grimm. See on sama härra, kes omal ajal oma nõuandmistega piisk. Joann'i (Bulini) valeteele viis ja meie usuelus palju pahandusi tekitas Nüüd on ta jälle paraja aja ja paraja koha leidnud, et meie usuelu uuesti 1õhestada ja laostada. Ma olen aga kindel arvamises, et ükski Eesti- ega segakogudus ei toimi selle “kavala nõuandja” juhatuse järele ega rõõmusta oma pooldamisega ei eksarhi ega piiskop Paavelit. Viimase seisukoht käesolevas küsimuses on eriti eriskummaline ja otse hämmastav. Ta kõneleb ja kirjutab oma ringkirjas nii härdalt oma suurest kodumaast ja Ema-Kirikust ning kutsub kõiki temaga ühinema. Sel puhul tekib tahtmatult küsimus: milleks ta siss lahkus oma suurelt kodumaalt ja Ema-Kiriku piiridest ning asus temale võõrasse Eestisse, kuna teda keegi pole kutsunud ega palunud. Lohutust leiab piiskop Paavel vast ehk sellest, et ta lähemaks kaastöötajaks Narva peakiriku praostina ja preestrina ning Narva piiskopkonna kantseleiülemana on määratud preest. Nikolai Verhoustinski, kes on tuntud väga mitmekülgsete erikalduvustega ja omapäraste kogemustega isikuna. On väga kahetsemisväärt et meie usuelu on raskesti kannatada saanud ja laostatud Moskva Kiriku esindajate ja pooldajate läbi, kelledel osutus võimalikuks ainult bolsevike võimutsemisaja tingimustes segada meie Mitropoolia asjadesse. Kuid siiski on sellel ka oma hea külg, sest nüüd on avalikuks saanud need silmakirjateenrid ja hundid lambanahas, kes pole iialgi kalliks pidanud meie usuelu tõelist arenemist ja edu, vaid kes usu katte all on taotlenud ja taotlevad koguni teisi eesmärke. Ma olen aga kindel lootuses, et pärast sõja lõppu ka meie usuelus algab rahu ajajärk, millal Kristuse valguse päikese kiired oma täies hiilguses ja puhtuses meile paistma hakkavad ja kõiki kristliku tõe ja valguse radadele juhivad. Selles mõttes ma tervitan südamlikult kõiki Eesti Ap.-õigeusu Mitropoolia vaimulikke ning ilmalikke koguduste tegelasi ja liikmeid uue (1943) aasta algusel, soovides palvelikult kõigile Jumala õnnistust ja rahu, tervist, jõudu ja edu tööle ning kõike parimat.
Aleksander, Tallinna ja Eestimaa Mitropoliit
MÄRKUS: Ajaloolise tõe ja täieliku arusaamise huvides oleks siia kõrvale vaja MPÕK omaaegse patriarhi Tihhoni poolt väljastatud dokumenti EAÕK-le autonoomia andmise kohta. Kahjuks ei ole olnud võimalik seda leida. Kui kellegil on võimalik, siis palun lahkesti see mulle saata.
Olukord tänapäeval
Moskva Kiriku ja Vene riigi jaoks on olukord teine. Nende jaoks ei eksisteeri EV okupeerimist, vaid 1991 aastast loodi uus Eesti Vabariik. Seda seisukohta propageerib ja toetab ka Keskerakond ja selle esimees Edgar Savisaar. Tema jaoks oleks uus riik ehk Teine Vabariik, nagu seda vahel nimetatakse, olnud teretulnud. Ta oleks saanud end näidata Eesti vabastajana ja uues riigis oleks talle õigusega kuulunud esimene koht, nüüd on olukord teine. Moskva Patriarhaadi Õigeusu Kiriku ja Venemaa jaoks astus Eesti Vabariik vabatahtlikult Nõukogude Liidu koosseisu ja okupatsiooni ei olnud.
DOKUMENT EAÕK-i TAASISESEISVUMISE KOHTA OIKUMEENILISELT PATRIARHILT
“On saanud tavaks muuta Kirikute piire kui poliitilised olemusvormid ja administratsioonid muutuvad” – Patriarh Photios Suur
Kuna Eestis elavad õigeusklikud kristlased, kes moodustavad auväärse osa Eesti rahvast, on palunud vaimulikku kaitset ja neisse puutuvate küsimuste korraldamist Konstantinoopoli Kõige Pühamalt Kirikult, kõikide Ida- ja Kesk-Euroopa õigeusuliste ajalooline Emakirik, Tema, nagu hell Ema on nõustunud oma laste vaba ja üksmeelse palvega ja kinnitanud ja õnnistanud Eesti Õigeusu Kiriku autonoomiat Oikumeenilise Patriarhaadi vaimuliku järelvalve all vastavalt Patriarhi ja Sinodi tomosele, mille kuulutas välja meie unustamatu eelkäija, oikumeeniline Patriarh Meletios IV juulis 1923. Ent kakskümmend aastat hiljem leidis aset Eesti riigi vabaduse ja sõltumuse vägivaldne hävitamine, mil ka vägivaldselt hävitati Eesti õigeusklike kristlaste kiriklik autonoomia. Nende seaduslik metropoliit Aleksander põgenes 1944. aasta märtsis Rootsi j autonoomne Eesti Kirik allutati Vene Õigeusu Kirikule vastavalt tolle aja poliitilist kasu, mitte aga head kanoonilist korda silmas pidades. Kõige Püham Apostlik Patriarhaalne ja Oikumeeniline Troon, olles kanoonilise täpsuse valvur ja keeldudes heaks kiitmast sündmust, mida põhjustasid antikanoonilised jõud ja türannia, on jätkuvalt pidanud autonoomse Eesti Õigeusu Kiriku järjepidevuse säilitajaks neid õigeusklikke eksiileestlasi, kes elasid väljaspool Nõukogude Liitu. Selles vaimus, aastal 1978 Konstantinoopoli Emakirik, lähtudes kiriku majanduslikust olukorrast ja vastates vennalikus armastuses Vene Õigeusu Kiriku palvele, teatas Patriarhaadi ja Sinodi seaduse alusel, et praegust olukorda silmas pidades on 1923. aasta tomose rakendamine ajutiselt katkestatud, mis tähendab, et seda ei olnud võimalik maksma panna Eestis ajal, mil Eesti oli üks osa Nõukogude Liidust; kuid tomos ei olnud mingil kombel kehtetu ega maksvusetuks kuulutatud. Siiski, aastal 1991, Eesti saades vabaks ja iseseisvaks riigiks, nõudis nagu see on olnud tavaks kõikide õigeusklike puhul, Eesti Õigeusu Kirikule endise autonoomia taastamist Patriarhi ja Sinodi 1923. aasta tomose taaskehtestamise teel, et tuua ta tagasi oma Emamaale, kus ta oli ära muudetud, eksiilis säilinud autonoomse Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikuna, milline oli Kiriku ametlik nimetus alates 1935. aastast saadik. Niisiis, Kõige Püham Konstantinoopoli Emakirik, tuginedes pühade kaanonite jõule (Kalchedoni neljas oikumeeniline sinod, number 9 ja 17) mis lausuvad järgmist: “Kui piiskopil või vaimulikul tekib vaidlus sama provintsi metropoliidiga, siis las ta pöördub kas ringkonna endise peapiiskopi või keiserliku pealinna Konstantinoopoli trooni poole, ja laske temal kohtumõistjaks olla! (Kaanon 9 ) ja “kui kedagi on tema metropoliit halvasti kohelnud, las ta kaebab ringkonna endisele peapiiskopile või las ta pöördub kaebusega Konstantinoopoli trooni poole, vastavalt sellele, mida on juba konstateeritud” (Kaanon 17); lisaks Pühade Apostlite 34. kaanon, mis manitseb, et kirikud erinevates riikides ja eriti just vabades ja iseseisvates riikides peavad moodustama autonoomsed või autokefaalsed kirikud oma eriliste peapiiskoppide ja piiskoppide juhtimise all), on aktsepteerinud Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ja austanud Eesti valitsuse õigustatud nõuet taastada Eestis täielikult Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik sellisena, nagu ta oli enne 1940. aastat, autonoomne kirik Oikumeenilise Patriarhaadi jurisdiktsiooni all. Millest, Minu Alandlikkus, koos Kõige Kõrgeaulisemate ja auväärsemate Metropoliitidega, meie armastatud vendade ja kaaspreestritega Kristuses, olles nõu pidanud Sinodis usalduskult kõikide kiriklike asjade valitsemise kohta, ja olles ette näinud seda, mis on sobiv, nagu see on olnud tema kanooniliseks tavaks igivanast ajast peale, Kõige Püham Oikumeeniline Troon on saanud õiguse kohandada ja hoolitseda Kirikute korra eest, mis sobivad aja vajadustele ja täiskogu heale seisundile, alates püüeldes harmoonilise kohaliku ja universaalse valitsemise poole, me deklareerime veelkord, et Patriarhaadi ja Sinodi tomos aastast 1923 Eesti Õigeusu metropoolia kohta on taastatud kõikides üksikasjades. Me tunnustame ka Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku seaduslike järglastena neid, kes kiisid heaks Tomose ja lakkamatult hoidsid alal oma kanoonilist järjepidevust. Samaaegselt me anname teada, et pidades silmas Kõige Õnnistatud venna, Moskva ja kogu Venemaa Patriarhi Aleksei arvamusi ustavate õiguslike vene immigrantide suhtes, kes asutati massiliselt Eestisse nõukogude ajal, mil Eesti moodustas ühe osa tolleaegsest Nõukogude Liidust, me deklareerime oma kindlat soovi, et peab olema tagatud nende katkematu usuelu, moodustades tervikliku ühiku Autonoomsest Eesti kirikust oma vene keelt kõneleva piiskopi juhtimise all, lootuses et nende kanooniline ja legaalne olukord korraldatakse armastuse ja rahu vaimus ja kõigi õigeusuliste vennaliku ühenduse õigekstunnistamises. Mistõttu me saadame käesoleva Patriarhaadi ja Sinodi Praksise kui teadaande ja kinnituse, mis puudutab Patriarhaadi ja Sinodi 1923. aasta tomose taaskehtestamist, koostatud ja alla kirjutatud selles meie Kristuse Kõige Pühama Suure Kiriku koodeksis, ja samasugune täpne koopia on saadetud Eesti Ortodoksia autonoomse Apostlik-Õigeusu Kiriku Locum Tenensile, Kõigeaulisele kogu Soome ja Karjala peapiiskopile Johannesele, meie armastatud vennale Issandas, Autonoomse Eesti Kiriku arhiivi panemiseks.
Bartholomeos Jumala armust Konstantinoopoli, Uus-Rooma Peapiiskop ja Oikumeeniline Patriarh
20-ndal veebruaril, meie Lunastuse aastal 1996.
Tsitaat Arbim.Grigorios D.Papathomas raamatust "Õnnetus olla väike kirik väikesel maal" Tallinn 2007.a.
"Muuseas, hoolimata oma kirikukogueelsetest teoloogilistest avaldustest, mis on kooskõlas kirikuõpetuslike ja kanooniliste põhimõtetega, rajab vene rahvuskirik igal pool piiskopkondi teiste kohalikult sisseseatud kirikute kanoonilisel territooriumil, mida ta ei õigusta mitte kanooniliste argumentidega - kuna neid nagunii pole -, vaid sentimentaalset laadi rahvuslik-kultuuriliste väidetega, mille aluseks on kirikuõpetusevastane "kultuurilise kanoonilise territooriumi" teooria. Ja mida poliitika rahvusvaheliste poliitiliste kokkulepete tõttu teha ei saa, seda teeb rahvuskirik usu kattevarjus, tegeldes otseselt poliitikaga, kuigi ametlikult hoitakse kiriklikku ja poliitilist rolli rangelt lahus. "
Keskerakond eelistab MPÕK-i
Jälgides meediat, on tähelepandav, et EV parteidest Keskerakond eelistab ja soosib kanoonilise õiguse vastaselt Eestis tegutsevat kirikut. Näiteks KE rahastab patriarh Aleksiuse väljaku ehitamist Lasnamäe uue õigeusu kiriku juures.
Miks seda tehakse. Arvan, et probleem on puhtalt poliitiline - soov meeldida Venemaale ja nautida nende toetust. Samasugustest kingitustest keskerakondliku Tallinna linnavalitsuse poolt teistele konfessioonidele ei ole kuulda olnud,ei EELK-le ega ka EAÕK-le.
Ja tehke mulle rumalale inimesele ometi selgeks, miks peab Tallinna maksumaksja rahastama kirikut, mis suhtub Eestisse vaenulikult ja sisuliselt okupeerib võõrast kanoonilist territooriumit.
Viimasel ajal on mitmetes portaalides kaasa arvatud kompass.ee ja foorum.advent.ee puhkenud samal teemal tulised vaidlused. Kurvastav on, et paljud Eesti inimesed ajaloofaktide vastaselt õigustavad nii MPÕK-i ja KE-a käitumist.
Mõningaid näiteid. Hiljuti anti MPÕK-le Tallinnas KE Linnavalitsuse poolt tasuta kasutusse kinnisvara - vana kabel. Loe siit http://www.kompass.ee/?id=12861. Väärib märkimist, et kanooniline okupant MPÕK on üks rikkamaid Kirikuid Eestis ja seda ka kinnisvara poolest. Milleks teda nuumata.
Mul on püütud selgeks teha, et MPÕK uue patriarhi näol on suhtumist muutnud. Andestage ei usu.
Vene õigeusukiriku pea Kirill teatas soovist parandada suhteid Konstantinoopoli patriarhaadiga. 05.08.2009
Patriarhi sõnul on "lõhe - muu hulgas reaktsioon ka Moskva valele kirikupoliitikale. See pole kurjade kavatsustega poliitika, vaid poliitika, mis jätkub inertsi mõjul. Patriarh jutustas samuti, et andis korralduse välja vahetada oma residendi troonisaali kujundus, asendades seal siiani olnud Venemaa Föderatsiooni lipu kõikide Moskva patriarhaadi jurisdiktsiooni kuuluvate kirikute asukohamaade lippudega. Tema korraldus on ettevalmistamisel. "Sest et patriarh ei ole Venemaa Föderatsiooni patriarh. Täna on Venemaa Föderatsiooni arhiereisid vähem kui kõiki ülejäänuid kokku - vastavalt 49 ja 51 protsenti. Ja teie mured, teie elu ja probleemid ei puuduta mind vähem," kinnitas ta.
Uus Moskva patriarh kaunistas oma troonisaali riikide lippudega, kus MPÕK tegutseb. Juhin tähelepanu, et need on Venemaa suhtes iseseisvad välisriigid, kel oma ortodoksne kirik, nagu meil EAÕK. Nii teoloogiliselt kui õpetuslikult vahet pole. Miks ei võiks siis MPÕK käituda ortodoksi kanoonilise õiguse kohaselt, likvideerides oma piiskopkonnad võõral kanoonilisel territooriumil ja anda kirikud ja kogudused vastavate ortodoksi kirikute metropoliitide alluvusse. Aga ei saa, takistuseks rahvuslik laienemispüüdlus, nagu ka riigil Venemaa. Eeltoodu tõttu on õige nimetada MPÕK-i Eestis okupandiks ja seda nii tava- kui ka kanoonilise õiguse kohapealt.
NB
Teemast sügavamalt saab teada raamatust - "Õnnetus olla väike kirik väikesel maal". Autor Arbim. Grigorios D.PAPATHOMAS, sari "Ajalugu ja Teoloogia", Tallinn 2007. Väljaandja Tallinna Püha Platoni Õigeusu Teoloogia Seminar.
Raamat algab südantlõhestava tsitaadiga.:
Sõnad, millega üks eesti talupoeg 1946 aasta kevadel ehk poolteist aastat pärast seda, kui Stalini väed olid Eesti vallutanud, pöördus prantsuse katoliku misjonäri Charles Bourgeos poole: "Me oleme väga väikene maa, kes polnud kellegagi tülis ja kes tahtis ainult vabaks jääda. Sellepärast ma palun teid, kui te lähete tagasi vabade inimeste juurde, rääkige neile, kuidas me siin kannatame.
Me olime õnnelikud, vabad, ega nõudnud kelleltki midagi, nüüd aga on meid kõigest ilma jäetud, peale kõige muu ka võimalusest oma häält kuuldavaks teha...."
DOKUMENTE VEEL
Subscribe to:
Posts (Atom)