- Soome peapiiskop hindas olukorda kirikus ja ühiskonnas
- Mäss: 100 illegaali vallutasid Pariisi kesklinnas kiriku
- Senegalis puhkes konflikt kristlaste ja moslemite vahel
|
|
| MEIE KIRIK: Anno Domini 2009 |
| Autor: toimetus | |
| neljapäev, 31 detsember 2009 | |
| Valik Meie Kiriku uudiseid kodu- ja välismaalt
10.–12. jaanuar: Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik seab ametisse kaks piiskoppi 10. jaanuaril pühitsetakse ametisse Tartu piiskop Eelija (Ojaperv) ja 12. jaanuaril Pärnu ja Saare piiskop Aleksander (Hopjorski). Piiskopipühitsemise liturgial osaleb 11 metropoliiti ja piiskoppi Konstantinoopoli patriarhaadist, Kreekast, Küproselt ja Soomest. Seega täidab EAÕK autonoomsele kirikule esitatava nõudmise, mis näeb ette vähemalt kolme piiskopkonna olemasolu. Piiskopkondade moodustamine otsustati juba varem, kuid alles 2008. aastal suudeti valida piiskopid.
19.–21. jaanuar: AUS esitleb teoloogilist kogumikku ja vihikutesarja Pärnu lähedal Valgerannas peetud vaimulike konverentsil esitleb Augsburgi Usutunnistuse Selts veebilehes Meie Kirik avaldatud teoloogiliste artiklite kogumikku ja uue vihikutesarja „Kristlik usk ja õpetus“ esimest nelja vihikut.
27. jaanuar: Venemaa saab uue kirikupea Moskva ja kogu Venemaa kuueteistkümnendaks patriarhiks valitakse Vene kirikupea kohusetäitja ja välissuhete juht metropoliit Kirill. Tema poolt hääletas 72% kirikukogu liikmetest. Valitud patriarh seatakse ametisse Moskva Lunastaja Kristuse katedraalis 1. veebruaril. Venelased peavad uue patriarhi ametisseastumist aasta sündmuseks.
Jaanuar-veebruar: ülemaailmne nõiajaht piiskop Williamsonile Jaanuaris tühistab paavst Benedictus XVI ekskommunikatsiooni traditsionalistliku Püha Pius X vennaskonna nelja piiskopi suhtes. Vahetult enne seda näidatakse varem salvestatud teleintervjuud Pius X vennaskonda kuuluva piiskop Richard Williamsoniga, kes sellekohasele küsimusele vastates avaldab kahtlust holokaustiohvrite ametliku arvu üle. Williamsoni sõnul puuduvad ajaloolised tõendid ka selle kohta, nagu oleks kuus miljonit juuti tapetud gaasikambrites Adolf Hitleri teadliku poliitika tulemusena. „Ma arvan, et natside koonduslaagrites hukkus kakssada kuni kolmsada tuhat juuti, kuid mitte ükski neist gaasikambrites,“ ütleb ta intervjuus Rootsi telekanalile SVT. Osavalt ajastatud teleintervjuu eetrisse laskmine vallandab ülemaailmse nõiajahi. Williamsoni arvamusavalduse mõistavad hukka riigijuhid ja juudiorganisatsioonid. Vatikan on sattunud tohutu surve alla. Williamson vabastatakse Argentiinas paikneva preestriseminari juhi kohalt ja saadetakse võimude poolt riigist välja. Kuna intervjuu anti Saksamaa territooriumil, algatab Regensburgi prokuratuur kriminaalasja. Saksa justiitsministeerium ei välista Euroopa vahistamismääruse väljastamist. 26. veebruaril vabandab Williamson oma sõnade pärast, märkides, et väljendas vaid oma arvamust, mis kujunes välja 1980. aastatel mõnede tollaste uurimuste põhjal. Sellegipoolest tuleb tal Saksamaal „rassivaenu“ õhutamise eest kohtu ette astuda.
Veebruar: vastus ateistide kampaaniale Vene-Briti telekompanii Russian Hour laseb paigaldada kahekümne viiele Londoni bussile reklaamtekstid: „Jumal on OLEMAS. Lõpeta muretsemine ja naudi elu.“ Selle sõnumiga tahetakse vastu astuda briti humanistide ja ateistide usuvastasele kampaaniale, mille käigus paigaldati jaanuarikuus kahesajale bussile Londonis ja veel kuuesajale bussile mujal Suurbritannias loosungid: „Tõenäoliselt ei ole Jumalat olemas. Lõpeta muretsemine ja naudi elu“. „Kes ütleb, et Jumal ei lase sul elu nautida?“ küsib telekompanii direktor Aleksandr Korobko, kelle sõnul on nende sõnum keerulistel aegadel igati positiivne ja optimismi sisendav.
5. veebruar: Saksamaal ühinevad kolm evangeelset kirikut Põhja kirikuks Mecklenburgi Evangeelse Luterliku Maakiriku, Põhja-Elbe Evangeelse Luterliku Kiriku ja Pommeri Evangeelse Kiriku juhid allkirjastavad Ratzeburgi toomkirikus ühinemislepingu, mis on kavas ratifitseerida kolme kiriku sinodite poolt märtsi lõpuks. 2,4 miljoni liikmega Põhja kiriku rajamine peaks jõudma lõpule 1. jaanuariks 2012, selleks ajaks tuleb lahendada mitmed seni tuliseid vaidlusi tekitanud küsimused, näiteks see, kus hakkavad paiknema kiriku keskus ning piiskopid, samuti maksuküsimused. Esialgse kokkuleppe kohaselt saab kirikuvalitsuse asupaigaks Kiel.
17. märts: Tallinnas pühitsetakse uus teenistuste ja talituste käsiraamat Peapiiskop Andres Põder pühitseb Tallinna toomkirikus peetud missal Jumalateenistuste käsiraamatu ja Talituste käsiraamatu. Uus käsiraamat on valminud liturgiakomisjoni aastatepikkuse töö tulemusena. 2008. aasta jaanuaris peetud vaimulike konverentsil toetas käsiraamatu kasutusele võtmist üle poole hääleõigusega vaimulikest, kuid siiski vähem kui kaks kolmandikku, mis on nõutav selleks, et kirikukogu kui kõrgeim organ võiks käsiraamatu ametlikult heaks kiita. 19. veebruaril 2008 sanktsioneeris piiskoplik nõukogu nii uues käsiraamatus kui 1951. aastal Stockholmis ilmunud Agendas sisalduvate jumalateenistuste ja talituste kordade kasutamise EELK-s. „Käsiraamatu ilmumine on siiski vaid selle konkreetse ülesande täitmine. Kuid jumalateenistusreform jätkub. Komisjoni ja meie kiriku kaastööliste ühise tööna valminud käsiraamatu võimalused tuleb elavaks palvetada. Meie ülesanne on kiriku vaimuliku elu äratamine, tugevdamine ja toitmine. „Tulge, mingem üles Issanda mäele, Jaakobi Jumala kotta, et Ta õpetaks meile oma teid ja et võiksime käia Tema radu“ (Mi 4:2),“ kirjutab liturgiakomisjon.
Mai: paavst külastab Püha maad Paavst Benedictus XVI rõhutab maikuu keskel toimunud visiidi ajal Iisraeli, et kristlastel ja juutidel on ühised vaimulikud juured ning et tänapäeval on kristlased pühendunud sildade ehitamisele ja sõbralike suhete loomisele kahe religiooni vahel. Iisraeli ajakirjanduses kritiseeritakse paavsti selle eest, et ta sakslasena olevat hoidunud vabandamast natsirežiimi poolt Teise maailmasõja ajal toimepandud kuritegude pärast ning et ta ei maininud oma kõnes Jad Vašemi memoriaalis, et holokausti käigus mõrvati kuus miljonit juuti. Visiidi eel kutsub Iisraeli pearabinaadi ja Püha Tooli ühiskomisjoni kaasesimees pearabi Shear Yashuv Cohen Iisraeli külastavat paavsti avalikult tunnistama, et juudid ei pea ristiusku pöörduma, et pärida igavest elu.
29.–31. mai: Lootuse festival Saku suurhallis Tallinnas Saku Suurhallis toimub Lootuse festival, mille peakõnelejaks on baptistliku taustaga jutlustaja Franklin Graham USA-st. Korraldajate eesmärk on kristliku sõnumi kuulutamine võimalikult paljudele eestimaalastele, seetõttu loodetakse tuhandete inimeste osavõtule. Festivali korraldamises osalevad erinevate konfessioonide esindajad. „Eesti on Euroopa üks kõige sekulariseerunumaid riike,“ ütleb festivali aseesimees Taavi Hollmann. „Ainult 16 protsenti inimestest tunnistab oma usku Jumalasse, ja nendestki ei usu kõik kristlaste Jumalasse. Just sellepärast me vajamegi Lootuse festivali.“ Religioonistatistika andmetel on siiski rohkem kui 30 protsenti Eesti elanikest mõne kristliku kiriku liikmed. Samas käib peapiiskop Andres Põderi sõnul riigi suurima kiriku – luterliku kiriku – pühapäevastel jumalateenistustel keskmiselt vaid 6000 inimest.
13. juuni: Saaremaal avatakse nunnaklooster Ööriku kiriku juures avatakse köstrimajast ümberehitatud Püha Eelkäija skiita, kus hakkab resideerima esialgu kolm nunna. Maja pühitseb metropoliit Stefanus piiskop Aleksandri ja teiste vaimulike osavõtul. Skiita eestseisjaks saab õde Theofili. Emaklooster asub Kreekas (vt siit).
16.–18. juuni: Klaipedas toimub luterlik teoloogiakonverents Klaipedas toimub järjekordne tunnistuslike luterlaste teoloogiakonverents, millest võtavad osa nii Põhjamaade, Balti riikide kui mitmete SRÜ maade luterlike kirikute esindajad. Seekordne – järjekorras seitsmes – konverents keskendub luterlikule arusaamale kirikuühtsusest. Mõned konverentsi ettekanded on avaldatud ka veebiajakirjas Meie Kirik.
29. juuni: Paavst teatab, et apostel Pauluse säilmed on tuvastatud Paavst Benedictus XVI teatab peeterpaulipäeva eelõhtu vespril, et Rooma Püha Pauluse basiilikasse maetud apostel Pauluse säilmed on teaduslikult tuvastatud. Paavsti sõnul näib autentne teaduslik analüüs kinnitavat „üksmeelset ja vaieldamatut traditsiooni, et need [säilmed] on apostel Pauluse maine põrm“.
Juuli: USA Episkopaalkirik loobub moratooriumist homopiiskoppidele Liberaalne USA Episkopaalkirik otsustab ühepoolselt loobuda moratooriumist homopiiskoppide pühitsemisele. Otsus tekitab pahameelt konservatiivsete anglikaanide seas. Episkopaalkirik põhjustas 2003. aastal homosuhtes elavat Gene Robinsoni piiskopiks pühitsedes anglikaani osaduskonnas ajaloo suurima kriisi, mis näib järjest süvenevat. 2009. aasta detsembri alguses saab teatavaks lesbivaimuliku Mary Glasspooli valimine Los Angelesi abipiiskopiks.
4. juuli: patriarh Kirill kohtub Konstantinoopoli patriarhiga Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill kohtub Konstantinoopoli patriarh Bartholomeus I-ga. Kirilli visiidi eel antakse teada, et Vene kirikupea soovib Konstantinoopoliga suhteid parandada. Aleksius II olid oikumeenilise patriarhiga Eesti ja Ukraina kirikuküsimuste tõttu pingelised suhted, mida on iseloomustatud koguni „avaliku sõjana“. Toona juhtis Vene kiriku välissuhteid metropoliit Kirill. Türgi ajakirjanduses on kahe kirikupea kohtumist nimetatud ajalooliseks. Interfaxi teatel on oikumeeniline patriarh seisukohal, et Moskva patriarhaadiga tuleb hoida konstruktiivseid suhteid, vaatamata ajutistele erimeelsustele. „Pilved, mis vennaskirikute suhteid aeg-ajalt varjutavad, mööduvad kiiresti,“ märgib Bartholomeus.
21. juuli: Moskvas pühitsetakse Narva piiskop Patriarh Kirill pühitseb Moskva Lunastaja Kristuse katedraalis ametisse Narva piiskop Lazari. Piiskop Lazar (Aleksandr Nikolajevitš Gurkin) on sündinud 13. märtsil 1969 Staroje Drakino külas Mordvas. 5. augustil annab Moskva patriarhaadi Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Kornelius Narva Kristuse Ülestõusmise peakirikus toimunud jumalateenistusel vastpühitsetud piiskop Lazarile üle piiskopi rinnaristi ja panagia.
27. juuli: Canterbury peapiiskop esitab nägemuse anglikaanide tulevikust Canterbury peapiiskop Rowan Williams avaldab oma koduleheküljel kirjutise, milles oletab, et edasised arengud anglikaani kirikus võivad tulevikus viia kahetasandilise osaduskonna väljakujunemiseni, kus üleilmsel tasandil jagatakse ühiselt vaid „teatud aspekte nägemusest, kuidas Kirik peaks olema ja toimima“ ning kohalikel tasanditel tekivad kirikute vahel muud laadi sidemed ja suhted. Williamsi sõnul ei pruugita sellist olukorda ideaalseks pidada, kuid siiski on parem mitte kasutada üksteise kohta „apokalüptilisi termineid nagu skisma ja ekskommunikatsioon“. Pigemini saab nii nähtavaks tõsiasi, et on kaks erinevat anglikaaniks olemise ja anglikaani usulise pärandi tunnistamise viisi.
27. juuli: „Moskva papp-kolonisaator“ väisab Ukrainat Kiievisse saabub Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill, kes alustab kümnepäevast Ukraina-visiiti. Patriarhi visiidiga seoses peetakse esimest korda uuemas ajaloos Kiievis – st väljaspool Venemaad – Vene õigeusu kiriku püha sinodi istung. Kirill nimetab püha sinodi koosolekut „Vene õigeusu lõunapealinnas“ ajalooliseks. Samas ei aruta püha sinod Ukraina õigeusu kiriku lõhenemise küsimust. Vene kirikupea sõnul on Kiiev nii ukrainlaste kui venelaste „ühine Jeruusalemm“ ja Vene õigeusu häll. Kirill külastas oma visiidi esimesel päeval Kiievi Petšerska-Lavra kloostrit ning kohtus Ukraina läänemeelse presidendi Viktor Juštšenkoga. Holodomori ohvrite monumendi juures kõneldes rõhutas Kirill, et 1932.–1933. aasta Suur Nälg, mida paljud ukrainlased nimetavad genotsiidiks, kuid mida Moskva ei taha tunnistada, on kõigi Ukraina elanike ühine kannatus ega tohiks vennasrahvaste suhetes takistuseks saada. Ukraina rahvuslased aga peavad patriarh Kirilli „Moskva papp-kolonisaatoriks“.
15. august: Lätist saab taas Maarjamaa Neitsi Maarja taevassevõtmise pühal pühendatakse Läti Jumalaemale. „Me pühendame Sulle kõik Läti inimesed, kõik need, kelle käes on võim langetada olulisi otsuseid, need, kes on meeleheitel ja kellel ei jätku lootust ja rõõmu, need, kes ei tunne Jumalat ega Tema kaastundlikku armastust. Palu meie eest, palu meie maa eest, püha Jumalaema!“ palvetatakse Aglonas kirikus Läti katoliku piiskoppide, Baltimaade apostelliku nuntsiuse, Läti riigijuhtide ja tuhandete palverändurite juuresolekul. 13. sajandi alguses tõi piiskop Albert oma aujärje Ükskülast üle Riiga ja „määras piiskopliku toomkiriku koos kogu Liivimaaga õndsaima jumalaema Maarja auks“. 1215. aastal tunnustas seda Lateraani kirikukogul ka paavst Innocentius III.
19. august: homoküsimuses hääletavaid Ameerika luterlasi tabab tornaado Ameerika Evangeelse Luterliku Kiriku assamblee otsustab lubada homopaaride õnnistamist ja registreeritud partnerluses elavate homode ja lesbide vaimulikuks ordineerimist. Peaaegu samal tunnil tabab assamblee koosolekupaika ootamatu tornaado, purustades hoone katuse ja lähedalasuva luteri kiriku tornikiivri. Alalhoidlikud ringkonnad näevad selles jumalikku hoiatust kirikule, mis Jumala sõnast lahti ütleb, liberaalid aga väidavad, et sel viisil hoiatab armastav ja salliv Jumal hoopiski kitsarinnalisi fundamentaliste.
8.–9. september: Soome piiskoppide konverentsi istungjärk Soome piiskoppide konverents kiidab heaks uuendatud jumalateenistuse juhendi ja otsustab, et homopartnerluse küsimuses võetakse ametlik seisukoht järgmisel aastal.
16.–19. september: Venemaa luterlastel uus peapiiskop Evangeelne Luterlik Kirik Venemaal ja teistes riikides (ELKRAS) saab uue kirikujuhi, kui Peterburi Püha Peetruse ja Püha Pauluse katedraalis toimuv III üldsinod (kirikukogu) valib peapiiskopiks senise Siberi, Uurali ja Kaug-Ida piiskop August Kruse.
September: peapiiskop Taul kutsub kokku väliseesti kirikukongressi Väliseesti luterliku kiriku peapiiskop Andres Taul kutsub E.E.L.K. põhimääruste paragrahvi 69 alusel kokku kirikukongressi, mis peetakse 24. aprillil 2010 St Petersburgis (Florida, USA). Kirikukongressist on kutsutud osa võtma kõik väliskiriku assessorid, praostid, õpetajad ja emeriitvaimulikud, samuti oodatakse koguduste esindajaid ja liikmeid. Kongressil arutatakse ühinemist kodumaa kirikuga. 2008. aasta novembris lükkas kirja teel hääletanud E.E.L.K. kirikukogu napilt tagasi välis- ja kodueesti kiriku ühinemise kava. Kirikute ühendamise poolt tulnuks saavutada 2/3 enamus ehk vähemalt 37 poolthäält, tegelikult laekus poolthääli 33 kirikukogu liikmelt.
15. oktoober: kardinal Kasper lõikab oikumeenilise dialoogi vilju Kristliku ühtsuse edendamise paavstliku nõukogu juht kardinal Walter Kasper esitleb Vatikanis oma raamatut Harvesting the Fruits, milles võetakse kokku katoliku kiriku teoloogiline dialoog anglikaanide, luterlaste, reformeeritute ja metodistidega viimase 30 aastakümne jooksul. Kardinal leiab, et dialoog protestantidega on jõudnud uude faasi. „Me oleme meeldivalt üllatunud, mida kõike on nendel aastakümnetel saavutatud,“ ütleb ta. „See on tõesti väga rikkalik lõikus, mis ületab reformatsiooni arvukad vastuolud ja suured ajaloolised probleemid.“
16.–23. oktoober: katoliiklased ja ortodoksid arutavad paavsti küsimust Küprosel kohtub katoliiklaste ja ortodokside ühiskomisjon, et arutada paavsti rolli I aastatuhande kirikus. Kohtumist saadavad mõnede õigeusu munkade ja ilmikute protestid. Ka Athose Püha mäe kloostrikogukondade esindajad teevad avalduse, milles väidetakse, et paavstlus peab lahti ütlema hereetilistest dogmadest ja ilmalikust karakterist ning et kõneluste „ainus eeltingimus saab olla vaid see, et roomakatoliiklased pöörduvad tagasi õigeusku ja õigeusu kiriku kontsiliaarse korralduse juurde, ja mitte dogmade „ühtsus erinevustes“.“ Katoliiklaste pool näib olevat kõneluste suhtes optimistlik. Venemaa katoliiklaste juhi peapiiskop Paolo Pezzi sõnul pole taasühinemise ime kunagi olnud nii lähedal kui praegu. Seevastu metropoliit Ioannis Zizioulas märgib Kreeka kirikujuhtidele saadetud kirjas, et jutt katoliiklaste ja õigeusklike peatsest taasühinemisest on vale ning et dialoog kestab veel väga pikka aega, kuna tuhande lahus oldud aasta jooksul on kuhjunud palju erinevaid teoloogilisi probleeme. Ühiskomisjoni kohtumisel otsustatakse paavsti küsimuse arutamist jätkata järgmisel aastal.
20. oktoober: paavst teeb liituda soovivatele anglikaanidele pakkumise Vatikan teatab paavsti otsusest luua personaalordinariaadid, mis võimaldaksid anglikaani kirikust lahkujatel astuda täielikku osadusse katoliku kirikuga, säilitades anglikaani liturgilise ja vaimuliku eripära. Ühinejatel tuleb aktsepteerida katoliku kiriku katekismuses sisalduvat õpetust. Apostlik konstitutsioon Anglicanorum coetibus avalikustatakse novembris. Rooma pakkumist tervitavad paljud anglokatoliiklased. Briti anglokatoliiklaste juht piiskop John Broadhurst nimetab seda „äärmiselt suuremeelseks“ ja „äärmiselt muljetavaldavaks“. Tema sõnul pakub Rooma neile seda, millest Inglismaa Kirik on seni keeldunud. Meedias spekuleeritakse anglikanismi lagunemise ja sadade tuhandete anglikaanide pöördumisega katoliku kirikusse. Esialgu on paavsti pakkumisest huvitatud võtnud järelemõtlemisaja. Anglikaanide konservatiivne-evangelikaalne liikumine GAFCON lükkab aga pakkumise tagasi. „Me oleme veendunud, et praegu pole aeg hüljata Anglikaani Ühendust. Meie anglikaani identiteet seisneb reformitud katoolsuses, mis annab Pühakirjale kõrgeima autoriteedi ja tunnustab meie ainsa esindaja ja eestkostjana Jumala ees Issandat Jeesust Kristust. See on lootuskiireks miljonitele inimestele. Me oleme uhked anglikaani reformatsiooni pärandi üle. Praegu on aeg, et kristlased jääksid kindlaks meie Issanda tõotusele, et mitte ükski asi, isegi mitte põrgu väravad ei võida ära Tema kirikut,“ öeldakse GAFCON-i priimaste avalduses.
22. oktoober: Rootsi kirik seadustab homolaulatused Rootsi kiriku kirikukogu võtab häältega 176 : 62 vastu otsuse, millega lubatakse laulatada homopaare. Ligi pooled piiskopid jäävad eriarvamusele, viidates traditsioonilisele kristlikule arusaamale abielust ja suhete pingestumisele teiste kirikutega. Seevastu Uppsala peapiiskop Anders Wejryd arvab, et homoküsimuses on kõige tähtsam armastuse käsk, mis ületab muud käsud. Lundi naispiiskop Antje Packalen aga võrdleb homode kooselu mittetoetavaid teolooge natsidega. Küsitluste järgi on kaks kolmandikku vaimulikest valmis homopaare laulatama.
27. oktoober: Luterlik Maailmaliit saab uue peasekretäri LML-i uueks peasekretäriks valitakse pastor Martin Junge Tšiili luterlikust kirikust. Senine peasekretär Ishmael Noko töötas esimese aafriklasena sellel ametikohal alates 1994. aastast.
28. oktoober: Saksamaa evangeelseid kristlasi hakkab juhtima naispiiskop Saksamaa evangeelse kiriku (EKD) juhiks valitakse Hannoveri luterlik naispiiskop Margot Kässmann. Novembris väljendab Moskva patriarhaat rahulolematust naispiiskopi valimisega, mistõttu pahane EKD juhtkond otsustab ära jätta saksa evangeelsete ja vene õigeusklike dialoogi 50. aastapäeva tähistamise. EKD pole siiski iseseisev kirik, vaid erinevaid luterlikke ja kalvinistlikke ehk „evangeelseid“ kirikuid ühendav organisatsioon.
31. oktoober: möödub 10 aastat õigeksmõistuõpetuse ühisavalduse allakirjutamisest 31. oktoobril tähistavad Saksamaal Augsburgis roomakatoliku, luteri ja metodisti kirikute esindajad õigeksmõistuõpetuse ühisavalduse 10. aastapäeva. Selle dokumendi tähtsust on kinnitanud nii katoliku kui luterlikud kirikujuhid. Roomas kõneleb paavst Benedictus XVI: „See dokument kinnitab konsensust luterlaste ja katoliiklaste vahel õigeksmõistuõpetuse põhitõdedes – tõdedes, mis viivad meid päris Evangeeliumi tuumani ja meie elu olemuslike küsimuste juurde.“ Teisalt nendib kardinal Karl Lehmann, et kirikuosaduse taastamiseks tuleb jätkata teoloogilisi kõnelusi: „Armulauaosadus luterlaste ja katoliiklaste vahel ei ole võimalik enne, kui on selgeks räägitud [seni] lahendamata küsimused kirikust ja vaimulikust ametist. Samuti tuleb jätkata diskussiooni päästekindluse küsimuses. Õigeksmõistuõpetuse ühisavaldus annab sellele arutelule hea aluse.“
November: inglise traditsionalistid said jälle lüüa Inglismaa Kiriku naispiiskoppide küsimusega tegelev kirikukogu komisjon, mis esmalt nõustus kompromissiga, loobub sellest. Nimelt oktoobris esitas komisjon kompromissi, et piiskopkondades, kus piiskopiks saab naine, võidakse traditsionalistide jaoks ametisse seada meessoost abipiiskop, kel oleks muu hulgas õigus iseseisvalt preestreid pühitseda. Ettepaneku vastased olid nördinud, nähes selles naiste ebavõrdset kohtlemist, kuna sellega oleks piiratud diötseesipiiskopi võimu. Nüüd on komisjon uute kompromisside otsimise osas lõhenenud ning esitab kirikukogule algse ettepaneku, mis ei näe ette vähimaidki järeleandmisi konservatiividele. „See on ikka paras ports kurjust,“ ütleb traditsionalistide esindaja isa David Houlding. „Komisjon teadis, mis on vaja teha, ja keeldus pakkumast midagi, mis kirikut koos hoiaks. See surub kirikust välja ka need inimesed, kes muidu oleksid jäänud. Me ei tahtnud Rooma minna, kuid nüüd pole meil enam valikut.“ Ühenduse Naised Kirikus juht Christina Rees aga on asjade käiguga ülimalt rahul. Tema sõnul näitavad arengud, et kirik on pühendunud võrdse kohtlemise põhimõttele. „See on suurepärane uudis,“ ütleb ta. „See on tähtis läbimurre, mis näitab, et mehed ja naised on Jumala ees võrdsed. Mul on hea meel, et me ei lõpetanud poliitilise kompromissiga, vaid komisjon andis järgi inimeste tahtmisele.“
3. november: Euroopa kohus keelab krutsifiksid Itaalia koolides Euroopa inimõiguse kohus rahuldab Soome päritolu Itaalia elaniku Soile Lautsi kaebuse, leides, et Itaalia koolides tavapärased krutsifiksid rikuvad laste ja nende vanemate õigusi ning võivad riivata teiseusuliste ja ateistide tundeid. Kohus mõistab Lautsi kasuks välja 5000 eurot talle tekitatud „moraalse kahju“ eest. Inimõiguste kohtu otsus vallandab Itaalia poliitikute ja rahva seas pahameeletormi. Vatikani pressiülem isa Federico Lombardi ütleb Vatikani raadios kõneldes, et krutsifiks on märk Jumala armastuse ja ühtsuse pakkumisest kogu inimkonnale. „On kahetsusväärne, et seda [krutsifiksi] on hakatud nägema kui lõhenemise, eraldamise ja vabaduse piiramise märki,“ lausub isa Lombardi. „See pole nõnda ja nii ei tunne ka meie inimesed.“ Ta märgib, et taolised otsused ei suurenda just inimeste armastust ja poolehoidu Euroopa idee vastu, mida itaalia katoliiklased on algusest peale toetanud. „Näib, et soovitakse eirata kristluse rolli Euroopa identiteedi kujunemisel, kuid sellest hoolimata on see olnud ja jääb määravaks,“ ütleb Lombardi. Vatikani riigisekretär kardinal Tarcisio Bertone nendib ajalehes L’Osservatore Romano avaldatud artiklis, et moodne Euroopa kõrvaldab koolidest krutsifiksid, kuid jätab alles halloweeni-kõrvitsad. „See kolmanda aastatuhande Euroopa jätab meile alles [---] kõrvitsad ja võtab meilt ära kõige kallimad sümbolid,“ kirjutab kardinal.
3.–4. november: Balti luteri piiskopid hoiatavad osaduse katkemise eest Tallinnas kohtuvad Eesti, Läti ja Leedu luteri kiriku piiskopid, kes teevad pöördumise, milles muuhulgas hoiatatakse, et homoküsimus võib viia osaduse katkemiseni luterlaste vahel: „Me näeme, et sellised otsused ja tegevused ohustavad luterlikku osaduskonda ja oikumeenilist koostööd, kuna need viivad välja olukorrani, kus luterlikud kirikud, olles Luterliku Maailmaliidu liikmed, ei saa enam üksteise kiriklikke ameteid täielikult tunnustada, koostööd teha ning üheskoos Sõna kuulutamises ja sakramentide pühitsemises osaleda.“
8. november: Rootsi kirikus pühitsetakse lesbipiiskop Rootsis pühitsetakse pidulikult ametisse kaks homoõigusi toetavat naispiiskoppi – Stockholmi piiskop Eva Brunne ja Härnösandi piiskop Tuulikki Koivunen-Bylund. Neist esimene elab avalikult lesbisuhtes ühe naispreestriga. Kuigi 1996. aastal alla kirjutatud Porvoo deklaratsioon näeb ette anglikaani ja luterlike piiskoppide vastastikuse osalemise uute piiskoppide pühitsemisel, teatavad Inglismaa ja Iirimaa anglikaani piiskopid, et nad ei kavatse osa võtta Stockholmi piiskopi ametisse pühitsemisest. Kõrvale jäävad ka Balti piiskopid ning ootamatust haigestumisest teatab Soome kiriku Lapua piiskop Simo Peura. „Paljudes kirikutes vähemused rõõmustavad. Nad peavad Rootsi kirikut teerajajaks ja teejuhiks. Kui see tähendab, et selle pärast katkevad suhted mõne kirikuga, siis katkegu,“ kuulutab Koivunen-Bylund. „Meie peame olema solidaarsed pigem homode kui lihavate kirikuvürstidega. Ega need kirikuvürstidki esinda oma kiriku liikmeskonda. Me astume täielikult Jeesuse jälgedes…“
17. november: ELCA tunnistuslik tiib hakkab moodustama uut kirikut Ameerika Evangeelse Luterliku Kiriku (ELCA) tunnistusliku liikumise Lutheran CORE juhtivkomitee otsustab, et tegevuse jätkamiseks tuleb luua omaette kiriklik struktuur (church body). Otsus on ajendatud ELCA peaassamblee hiljutisest otsusest lubada homosuhtes elavate pastorite ordineerimist ning homopaaride õnnistamist. „Lutheran CORE pühendub kirikuosadusele luterlaste vahel, kes on jäänud truuks Pühakirja õpetusele – nii nende, kes jäävad seotuks ELCA-ga, kui nende vahel, kes otsustavad ELCA-ga sidemed katkestada,“ ütleb liikumise üks juhtfiguure emeriitpiiskop Paull Spring.
25. november: EELK kirikukogu teeb homoküsimuses pöördumise Kirikukogu 28. koosseis võtab oma esimesel istungjärgul ülekaaluka häälteenamusega vastu avalduse „Suhtumisest homoseksuaalsesse käitumisse kirikutes ja kirikuosadusest“. Selles väljendatakse muret arengute pärast mõnedes kirikutes, kus on hakatud õnnistama või laulatama samasoolisi paare ning ametisse seadma vaimulikke, kes elavad homoseksuaalses suhtes. Kirikukogu leiab, et niisugune tegevus on takistuseks kirikutevahelisele osadusele. „Kui üks kirik taolise tegevuse ametlikult heaks kiidab, avaldub selles selge erinevus kristliku usu ja kiriku õpetuse mõistmises, mis takistab altari- ja kantsliosaduse teostamist kirikute vahel,“ märgitakse avalduses.
26. november: Tartus toimub meeleavaldus pereväärtuste toetuseks Tartu Raekoja platsil toimub sadade osavõtjatega meeleavaldus, kus avaldatakse toetust traditsioonilisele abielule ja pereväärtustele. Nimelt ootab justiitsministeerium 1. novembriks kodanikelt ettepanekuid partnerlusseaduse kohta. Homoorganisatsioonid nõuavad häälekalt homopartnerluse seadustamist. Meeleavalduse korraldavad Eesti Evangeelsete Üliõpilaste Ühendus ja Kristlik MTÜ Agape Eesti, seda toetab ka peapiiskop Andres Põder, kes märgib: „Tegu on ühiskondlike valikutega, kus kirik ei peaks olema vaikiv kõrvaltvaataja. Kirik ei peaks kindlasti nõustuma otsustega, mis devalveerivad, nõrgendavad ja hägustavad abieluinstitutsiooni. Ka partnerlusleping oleks samm selles suunas. Samuti ei peaks kirik heaks kiitma samme, mis annavad avaliku tunnustuse eluviisile, mida Piibel nimetab patuks.“
Detsember: Taani kirik liitub ametlikult Porvoo osaduskonnaga Taani luterlik rahvakirik otsustab ühineda Briti ja Iirimaa anglikaane ning Skandinaavia ja Baltimaade luterlasi ühendava Porvoo kirikuosadusega. Koos Taani kirikuga kuulub nüüd sellesse 6 anglikaani ja 7 luterlikku kirikut. Porvoo osaduskond (Porvoo Communion) loodi 1996. aastal, kui Inglismaa, Walesi, Šoti ja Iirimaa anglikaani ning Islandi, Norra, Rootsi, Soome, Eesti ja Leedu luteri kirikute esindajad kirjutasid alla Porvoo deklaratsioonile. Hiljem on osaduskonnaga liitunud ka Portugali ja Hispaania anglikaani kirikud. Teoloogilistel kõnelustel osalenud kirikutest ei ühinenud kirikuosadust sätestava deklaratsiooniga Taani ja Läti luterlik kirik. Mõlemad kirikud on seni Porvoo osaduskonna tegevusest osa võtnud vaatleja staatuses.
16. detsember: valitakse Euroopa Kirikute Konverentsi uued juhid Euroopa Kirikute Konverentsi presidendiks valitakse Prantsusmaa ortodoksi kiriku metropoliit Emmanuel, abipresidentideks anglikaani piiskop Christopher Hill ja Saksa evangeelne ülemkirikunõunik Cordelia Kospch. Metropoliit Emmanuel peab üheks prioriteediks Vene õigeusu kiriku liikmelisuse taastamist. Vene kirik peatas 2008. aastal osalemise CEC-is seoses Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku liikmeksastumise avalduse rahuldamata jätmisega. |
2009.a. külastas EKEK Harkujärve Püha Esimärter Stefanose kirikus jumalateenistusi kokku 1 847 inimest, 2008 oli kirikulisi 1 835. Kokku on aastail 1997-2009 viibinud Harkujärve Püha Esimärter Stefanose kirikus missadel 35 123 inimest.
Rubriigid: EKEK | Kommentaare pole »


Tiiu Pikkur 27 detsember, 2009 - 01:08
Seaduseelnõu kiitsid heaks nii riigiduuma kui ka Vene föderatsiooni nõukogu. Koduaresti pikkuseks võib olla kaks kuud kuni neil aastat ja seda rakendatakse neile, kelle süüteod pole väga rasked. Raskete ja eriti raskete kuritegude puhul võib koduarest olla vaid täiendavaks karistuseks, vahendas Äripäev Lenta uudist.
Kirikuruumi akustilisi omadusi võiks ehk võrrelda kontserdiklaveri kõlakorpuse või viiuli kõlakastiga, mis võimendavad tänu resonantsidele pillikeele võnkeid, kujundavad lõplikult pilli heli tämbri, muudavad selle väljendusrikkaks.
Sestap on kirikud kontserdipaikadena au sees. Sarja «Viva Oratorio» tegijate pakutav liturgiline muusika kõlab tõeliselt ehtsalt kohas, mille jaoks see loodi – kirikus.
Kirikuakustika omapära on see, et preestri ja kirikuõpetaja sõnad jõuavad ka viimase rea kirikulisteni ilma helivõimenduseta, muusikast rääkimata. Alles möödunud sajandi keskpaiku sai kombeks panna jumalasõna kuulutaja ette mikrofon ja kirikulöövi alla kõlarid. Küllap on nõnda mugavam, võib häält vähem pingutada, kuid ehk on pastorite hääledki võrreldes eelkäijatega nõrgemaks jäänud.
Helivõimendus on ehk hädavajalik kähisevatele nõrgukese häälega lauljatele, kelle sõnum teiste pillide taustal muidu hoopis kuulmata jääks, sestap siis haaravad mõned lauljad mikrofoni lausa hammaste vahele, et seegi pisku kuulajani viia. Helivõimendus on abivahend sellele, kel hääl pisike, see on otsekui kark lombakale. Mida vähem on seda karku märgata, seda parem on tulemus.
Tegelikult ei muuda võimendussüsteem heli mitte kunagi paremaks, väljendusrikkamaks, emotsionaalsemaks. Ta teeb selle vaid valjemaks. Igasugune helivõimendus moonutab heli. Ta on omal kohal ehk suures, viletsa akustikaga ruumis või staadionikontserdil, kuid mitte kirikus!
Loe pikemalt Postimehest
:: http://www.postimees.ee/?id=205772
Saatsin täna Postimehe välistoimetuse juhatajale alltoodud kirja:
Tere!
Mõtlesin juhtida Teie tähelepanu ühele väga tõsisele juhtumile Rootsis, mis on ühelt poolt kujuteldamatult sügav perekondlik tragöödia, ent ehk veelgi olulisemalt karm näide Euroopa sotsialistlikes heaoluriikides pead tõstvast sügavalt ebainimlikust totalitarismi vaimust:
http://www.hslda.org/hs/international/Sweden/200909160.asp
Minu arvates oleks kindlasti vajalik juhtumit Eesti meedias kajastada nii põhjalikult kui võimalik — ma ei saa tõtt-öelda aru, miks seda seni tehtud ei ole. Hea oleks küsida selgitust Rootsi Kuningriigi suursaatkonnalt. Usun, et nõustute, et kui riik leiab endal olevat õiguse röövida inimestelt nende lapsi üksnes põhjusel, et need inimesed tahavad oma last ise harida ja kasvatada, mitte anda last riiklikesse kasvatusasutustesse, siis seisame silmitsi ühemõtteliselt ja rängalt totalitaarse olukorraga — olukorraga, kus riik arvab, et lapsed on tema omand ning röövib endale õigused, mis kuuluavad võõrandamatult perekonnale.
Antud juhtum väärib erilist tähelepanu ka seetõttu, et tegu ei ole ühekordse isoleeritud intsidendiga, vaid sarnased trendid on täheldatavad ka teistes Euroopa riikides, nt Saksamaal. Rootsi parlament plaanib aga laste kodus õpetamise üleüldse keelustada.
Palun andke teada, kas kavatsete küsimusega tegeleda või mitte. Algul mõtlesin sel teemal saata arvamusartikli, kuid pärast seda, kui vähamalt viis viimast minu saadetud artiklit on avaldamata jäetud (arvamustoimetaja pole isegi vastatud), olen aru saanud, et mul ei ole mõtet peaga vastu seina joosta.
Lugupidamisega,
Varro Vooglaid
|
|
| UUDIS: Vene kirik soovib õigeusu mõju suurenemist Euroopa Kirikute Konverentsis |
| Autor: uudistetoimetus | |
| teisipäev, 29 detsember 2009 | |
| Vene õigeusu kiriku välissuhete juht Volokolamski peapiiskop Illarion väljendas Euroopa Kirikute Konverentsi (CEC) uuele presidendile metropoliit Emmanuelile saadetud kirjas soovi, et selles protestantliku enamusega oikumeenilises organisatsioonis võiks tugevneda ortodokside tunnistus. „Ma loodan, et te teete jõupingutusi selle nimel, et protestantlik enamus võtaks tõsiselt ortodokside tunnistust CEC-ile, ning muudate konverentsi kristlastevahelise koostöö ja dialoogi tõhusaks instrumendiks ja platvormiks,“ kirjutas peapiiskop Illarion. Vene kiriku välissuhete juht ei varjanud, et suhtub praegusesse olukorda oikumeenilises liikumises kriitiliselt. Ta väljendas tõsist muret kirikuelu liberaliseerimise ja moraaliõpetuse revideerimise tendentside pärast mõnedes Euroopa protestantlikes usuühingutes. „Me ei saa mööda vaadata faktist, et liberaalseid uuendusi peetakse normiks, kuid õigeusklikele heidetakse sageli ette tagurlust ja sallimatust,“ märkis peapiiskop. Prantsusmaa metropoliit Emmanuel valiti CEC-i presidendiks juhiks 16. detsembril. Euroopa Kirikute Konverents ühendab ortodoksi ja protestantlikke kirikuid. Roomakatoliku kirik ei ole CEC-i liige. Vene õigeusu kirik peatas 2008. aasta sügisel osalemise CEC-i tegevuses seoses erimeelsustega Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku liikmeksvõtmise küsimuses. Hiljuti katkes oikumeeniline dialoog Vene kiriku ja Saksamaa evangeelse kiriku vahel, kuna selle luterlasi ja kalviniste ühendava organisatsiooni etteotsa valiti luterlik naispiiskop.
Vaata lisaks: Euroopa Kirikute Konverents sai uued juhid (18.12.2009) |
www.DELFI.ee 29. detsember 2009 11:27 |
| ||||
|
|
| UUDIS: Hispaanias protesteerisid rahvahulgad perekonna lammutamise vastu |
| Autor: uudistetoimetus | |
| teisipäev, 29 detsember 2009 | |
| Hispaania pealinnas Madridis toimus pühapäeval massimeeleavaldus sotsialistliku valitsuse abordi- ja homoabielude poliitika vastu, vahendab The Daily Telegraph. Kümned tuhanded katoliiklased tulid tänavatele ning osalesid Püha Perekonna pühale pühendatud vabaõhumissal, et avaldada meelt José Luis Rodríguez Zapatero juhitud sotsialistliku valitsuse poliitika vastu, mis lammutab traditsioonilist perekonda. Pärast Madridi pommiplahvatusi võimule saanud sotsialistid on viimastel aastatel teostanud ühiskonnas järsu pöörde, seadustades nn kiired abielulahutused ja homopartnerluse ning leevendades aborditingimusi. „Euroopa jääb praktiliselt lastetuks,“ hoiatas konservatiivne Madridi peapiiskop kardinal Antonio María Rouco Varela. „See, kes ei taha kaitsta eostatud, kuid mitte veel ilmale tulnud süütuid inimolendeid, paneb toime moraalinormide raske rikkumise.“ Massimissast osavõtjatele saatis tervituse paavst Benedictus XVI, kes märkis, et perekond „on rajatud mehe ja naise abielule … mistõttu see on ülimalt tähtis inimkonna olevikule ja tulevikule.“ Samasugune vabaõhumissa peeti ka eelmisel aastal. Samas näitavad uuringud, et ühiskonnas on vähenenud katoliiklaste arv ning kasvanud ateistide hulk.
Vaata lisaks: Madridis peeti massimissa pereväärtuste toetuseks (29.12.2008, lisatud lingid varasematele lugudele) |
90 aastat igatsetud rahust |
Värske! |
3. jaanuaril kell 10.30 möödub 90 aastat hetkest, mil Eesti - N. Vene rindel vaikisid relvad. Eesti oli Vabadussõja ohvrite hinnaga kindlustanud endale püsimajäämise. Lahinguväljal oli langenud 2121 meest, haavadesse-haigustesse suri 2058. Ühtekokku kaotati üle kuue tuhande surnuna, haavatuid oli kaksteist tuhat. |
Saada sõbrale Loe edasi![]() |
|
|
| UUDIS: Soome kirikus võeti vastu vaimuliku ametieetika nõuded |
| Autor: uudistetoimetus | |
| esmaspäev, 28 detsember 2009 | |
| Soome luterliku kiriku vaimulike ühenduse Pappisliitto juhatus võttis novembrikuus vastu preestrile esitatavad ametieetika uuendatud nõuded, kirjutab ühenduse ajakiri Crux. Ajakiri märgib, et juhendis esitatud vaimuliku eetikanõuded lähtuvad luterlikust ametiteoloogiast ja eetikast. Varem kehtinud juhend pärines aastast 2001. Juhendis rõhutatakse eraldi osas, et vaimulik peab oma kuulutustegevuses ja eluviisides esile tooma loodust kaitsvaid ja elu alalhoidvaid kristlikke arusaamu, arvestama oma töös ökoloogia printsiipidega ning edendama globaalset õiglust. Alljärgnevas on esitatud juhendi esialgne tõlge.
PREESTRI AMETIEETIKA
Preestri ametieetika rajaneb Piiblil, eriti eetika kuldreeglil.
A. Kirik ja preester Preestri kutsub ametisse kirik. Preestriametit vastu võttes annab preester ametivande, milles ta kohustub järgima kiriku ülesannet, usutunnistust, kirikuseadust, kirikukorda, kiriku ja koguduse ametlikke otsuseid ning piiskopi juhiseid. 1. Preester kuulutab ja vahendab evangeeliumi nõnda, et Jumala arm ja armastus puudutavad inimest tema eluolukorras ja -küsimustes. 2. Preester nõustub täitma ka keerulisi ja ebameeldivaid ülesandeid. 3. Oma elu ja tegevusega loob preester kirikust usu, lootuse ja armastuse kogukonna kuvandit. 4. Preester arendab oma teoloogilist mõtlemist, et tegutseda töökollektiivis teoloogiaeksperdina ning mõista paremini erinevaid arusaamu.
B. Kogukond ja preester Kristlase esmane ülesanne on olla inimsuhetes inimlik. Preester on selleks kohustatud, rikkumata oma ametikohustusi. 1. Preester austab inimest ja aktsepteerib teda inimesena kõigis olukordades, isegi kui ta ei saa aktsepteerida tema väärtusi ja tegusid. 2. Preestri ametioskuste hulka kuulub arvestamine inimeste erinevate olukordade ja inimese elu erinevate perioodidega. Hingehoidlikul vestlusel annab preester vajadusel teada seadusega määratud kohustusest vaikida või kuuldust teatada. 3. Preester kohustub töötama koostöös kollektiiviga ja kokkulepitud suundumustega. Vastavalt vajadusele töötab ta alluvana või juhina. Preester väärtustab iga töötegijat ja tema ametioskusi. 4. Ühiskondlikus tegevuses osaledes ei kasuta preester ära oma ametipositsiooni või ametitunnuseid isiklikes või enda esindatava rühma huvides. 5. Preester ei nõustu oma töös mingite vastastikuste teenete või soodustustega. 6. Preester järgib töökollektiivis kokkulepitud töö- ja vaba aega. Määratlemata tööaeg kohustab preestrit oma tööd piiritlema ja oma suutlikkuse eest hoolt kandma.
C. Loodus ja preester Loomisloos on inimesele antud ülesanne kanda loodu eest hoolt. Selle osana taotleb preester loodu hoidmist ja kaitsmist. 1. Preester toob oma kuulutuses ja eluviisides esile kristluse loodust kaitsvaid ja elu alalhoidvaid arusaamu. 2. Preester kohustub arendama oma töömeetodeid ökoloogilises suunas. 3. Preester edendab globaalset õiglust. |