neljapäev, 14, jaanuar 2010
Ma tahan, ole puhas!
"Jeesuse juurde tuli pidalitõbine, palus Teda ja põlvili heites ütles Talle: "Kui Sa tahad, siis Sa võid mu puhtaks teha!"" (Mk 1:40)
Eestikeelne tõlge ei too piisava selgusega esile situatsiooni dramaatilisust. Proovime teisiti:
"Ja Tema juurde tuleb pidalitõbine, Teda [tungivalt] anudes ja Tema ette põlvili langedes ning öeldes: "Kui Sa tahad, siis Sa suudad mu puhtaks teha!""
(Muide, see, et viimases eestikeelses tõlkes on enamus ajavorme mugandatud ühtlaseks lihtminevikuks, on suur viga, sest seeläbi kaotab tekst suure osa oma ilmekusest.)
Pidalitõbine tuleb ja viskub Jeesuse ette ning mitte lihtsalt ei palu Temalt midagi, vaid hüüab Tema poole, kõnetab Teda tungivalt otse südamesse, anub Teda, olles ära tundnud, et Jeesus võib ja suudab teda aidata, kui Ta vaid tahab. Põhiküsimus ei ole mitte Jeesuse väes või võimes teha imet, pidalitõbist aidata, vaid selles, kas Ta tahab. Võib-olla on siin peidus koguni teatud etteheide.
Nii sageli on see ka meie küsimus: kas Jumal hoolib? Kas Ta kuuleb ja näeb? Kas Ta teab, kuidas meil tõeliselt läheb? Kas Ta on valmis meid aitama?
"Ja Jeesusel hakkas temast hale, ta sirutas oma käe välja, puudutas teda ja ütles: "Ma tahan, saa puhtaks!"" (Mk 1:42)
või:
"Jeesus aga, seesmiselt [kaastundest] liigutatuna, puudutas teda oma kätt välja sirutades ja ütles talle: "Ma tahan, ole puhas!""
Pidalitõbine hüüdis oma palve otse Jeesuse südamesse ja see liigutas Jeesuse südant. Tema südameliigutus pani Ta tegutsema, mitte ainult kätt pidalitõbise poole või tema üle tõstma, vaid kätt välja sirutades pidalitõbist puudutama - see on oluline! -, ning Tema tahte läbi on pidalitõbine korraga puhas. Puhtaks, terveks saamine ei ole siin mitte protsess (nii, et Jeesus ütleb, et Ta tahab, et pidalitõbine saaks puhtaks, ja siis toimub puhastumine, tervenemine), vaid see sünnib Tema sõna ja puudutuse läbi, samal hetkel, see on üksainus sündmus.
Nii on Jumal olnud südamest liigutatud inimkonna häda ja hukkaminemist vaadates - ning seda nähes ja meid aidata tahtes sirutanud välja "oma oma püha käsivarre kõigi rahvaste nähes, ja kõik maailma ääred saavad näha meie Jumala päästet" (Js 52:10).
Pidalitõbise puhtaks teinud, keelas Jeesus tal sellest kellelegi rääkida. Endine pidalitõbine paraku ei kuulanud sõna, vaid läks ja kuulutas toimunust kõikjal (Mk 1:44-45). Kuidas ta olekski saanud jätta seda tegemata ...
Aga meie? Kui sageli jätame rääkimata sellest, mida Jumal on oma Pojas meie heaks teinud? Jätame selle rääkimata inimestele, kes vajavad Jumala päästet samamoodi nagu meiegi.
Kuidas suhtuksime haigesse, kes on leidnud oma haigusele ravi, aga varjab seda kiivalt teiste eest, kellel on samasugune häda?
0 comments:
Post a Comment