Luterilaiset piispat ryhtyneet ajamaan omaa ulkopolitiikkaansa
Juha Molarin tapaus on meille siunaukseksi, sillä se on paljastanut evankelis-luterilaisen kirkon johtoportaassa sikiävän kieron ja epärehellisen revansismin sairauden. Tänään Savon Sanomat kammottavassa piispoja kiihottavassa pääkirjoituksessaan haluaa ristiinnaulita kirkkoherra Juha Molarin mukama
s "väärien" historiatulkintojen takia:
s "väärien" historiatulkintojen takia:
http://www.savonsanomat.fi/mielipide/artikkelit/kirkolla-on-ristinsä/522331
Espoon piispa Mikko Heikka on jo viime keväänä päättänyt erottaa Molarin nimenomaan tämän "väärien" historiatulkintojen ja väitetyn "Venäjä-myönteisyyden" tähden. Erottamishanke lähti liikkeelle revansistisen Karjalan "palautusta" ajavan ProKarelian tekemästä kantelusta. Juha oli kommentoinut ProKareliaa esimerkiksi "vihan lahkoksi", mutta tällaista kieltä ei pappi saisi kuulemma käyttää. Piispa Mikko Heikka haluaisi siis kokonaan poistaa jotkut sanat pappien kielenkäytöstä.
Minun mielestäni Molari on kuitenkin puhunut ProKareliasta asiallisen kriittisesti, ProKarelian omaa propagandaa vastaavasti, ja myös kirkon kantaa kunnioittaen, katsokaa vaikka itse videot Molarin ProKarelia-aiheisesta esitelmästä:
Piispa Heikka ja hänen kumileimasimensa, Espoon hiippakunnan tuomiokapituli, ovat kehitelleet kaikenlaista Juhan pään menoksi. Olennaista on se, että virallisten ja avointen päätösten sijaan tuomiokapituli julistaa kaikki asiat ensin salaiseksi, mutta laittaa heti perään itse eetteriin perättömiä valheita sisältäviä lehdistötiedotteita, joiden mukaan Juha olisi syyllistynyt kaikenlaiseen moitittavaan. Viimeisen lehdistötiedotteen mukaan Juhan ja hänen seurakuntansa välillä vallitsisi epäluottamus, vaikka kukaan seurakunnasta ei ole Juhasta valittanut. Aiemmin tuomiokapituli ilmoitti lehdistötiedotteella, että Juha olisi mielenosoituksessa syyllistynyt johonkin asiattomaan tai moitittavaan käyttäytymiseen, vaikkei Juha ole mihinkään mielenosoitukseen edes osallistunut.
Juha Molarin kohtelu täyttää poliittisen vainon tunnusmerkit. Asia on jo miljoonien ihmisten tiedossa, sillä Venäjän tiedotusvälineet ovat tietysti kiinnostuneet suomalaisten piispojen russofobiasta ja ulkopolitiikkaan sekaantumisesta.
Piispa Mikko Heikka määräsi Molarin erottamisen käytännön toteuttajaksi tutkinta-asiames Jorma Backin, yli 70-vuotiaan kokoomuslaisen eläkeläisen, joka itsekin on Karjalan evakko. Backin teksti on kammottavaa luettavaa ja Molari saa siitä aiheen varmasti useampaankin tutkintapyyntöön poliisille. Back mm. herjaa Molaria jakomieliseksi ja vainoharhaiseksi narsistiksi. Kaikki on ilmeisesti luterilaisessa kirkossamme sallittua silloin, kun käydään sotaa Venäjää ja venäläisiä vastaan.
Jorma Back väittää Juha Molarin osallistuneen maaliskuussa niin sanottuun Naši-mielenosoitukseen Sanomatalossa ja pitää tätä perusteena Juhan irtisanomiselle heti. On totta että Juha on ollut tarkkailemassa venäläisten nuorisoliikkeiden toimintaa, mutta käyttänyt tätä lähinnä omaan tiedonkeruuseen. Varsinaisiin mielenosoituksiin hän on pitänyt etäisyyttä. Kun Molari itse kiistää osallistumisensa mielenosoituksiin eikä hänen osallistumisestaan ole edes näyttöä, Back pitää kuitenkin tarpeellisena Molarin erottamista, koska hän kuitenkin tukee mielenosoittajia näkemyksillään.
Back myös moittii Juhaa siitä, että hänen historiantulkintansa eivät vastaa "virallista" suomalaista historiakäsitystä. Tämäkin on siis peruste Juhan erottamiselle, koska kyse olisi papin epäasiallisesta käytöksestä.
Tosiasiassa Juha Molari on Suomen virallisen ulkopolitiikan kannalla. Juha Molari ei kannata Karjalan palautusta, kuten ei kannata Suomen virallinen valtionjohtokaan, joka ei viimeisen melkein 20 vuoden aikana ole tehnyt mitään Karjalan palautuksen edistämiseksi. Juha Molari pitää sotasyyllisten tuomioita oikeina, kuten pitää myös valtiojohtommekin, joka ei ole edes yrittänyt ryhtyä mihinkään toimiin sotarikollistemme tuomioiden kumoamiseksi.
Näin ollen kirkkoherra Juha Molari siis noudattaa valtionkirkkomme pappina hyväksi koettua Suomen virallista linjaa suhteessa eräisiin ulkopoliittisiin kysymyksiin. Herääkin kysymys siitä, miksi piispa Mikko Heikka ei noudata tätä linjaa, ja miksi hän on määrännyt Juha Molaria herjaamaan avoimen revansistisesti ja vihamielisesti Venäjään suhtautuvat evakon, jonka puolueelliset sympatiat ProKareliaa kohtaan ovat kaikkien nähtävissä? Miksi Espoon hiippakunnan tuomiokapituli noudattaa revansistista linjaa?
Jorma Back (kok) ottaa myös kantaa ProKareliaa lähellä olevan asianajaja Kari Silvennoisen tekemään tutkintapyyntön Juha Molarista. Silvennoinen syytti Molaria kunnianloukkauksesta, muttei yksilöinyt, mitä Molari olisi sanonut. Poliisi ja syyttäjä eivät lähteneet tutkimaan asiaa. Tästä Jorma Back sai aiheen vaatia Molarin erottamista, koska päätös jättää asia tutkimatta ei kuulemma tarkoita vielä sitä, että Molari olisi syytön rikokseen.
Tutkinta-asiamies Backilla ei ole mitään käsitystä oikeusvaltion perusarvoista, kuten syyttömyysolettamasta. Sama tietämättömyys vallitsee Backin tavassa kommentoida Juha Molarin näkemystä sotasyyllisistä. Backin mielestä Juhan pitäisi ottaa huomioon, että sotasyylliset tuomittiin suomalaiselle oikeuskäsitykselle vieraan taannehtivan oikeudenkäytön nojalla. Tässäkin Back erehtyy pahasti, sillä nykyinenkin eurooppalainen oikeuskäytäntö antaa mahdollisuuden taannehtivaan oikeudenkäyttöön nimenomaan sotarikosten tapauksessa.
Molarin kohtelu vastaa puhtaasti stalinistista oikeudenkäyttöä: kun syyllinen on keksitty, täytyy vain löytää tapaukseen sopiva lainkohta. Tuomiokapituli nuijii asiat läpi kuin stalinistinen troikka, ja ulos laitetaan heti herjaava ja valheellinen lehdistötiedote. Jorma Backin esityksessä tosin viitataan väärään lainkohtaan Molarin erottamisen perusteena eikä edes tiedetä Molarin virka-asemaa. Kaikki on sallittua, kun piispat vainoavat lähimmäistään.
On täysin selvää, että asia on ajanut valtionkirkkomme pahaan kriisiin. Juha Molarin syrjintä ei ole vähäinen yksittäistapaus, vaan globaalissa mediassa valtavasti huomiota saanut skandaali. Jokainen terve kristitty tajuaa, että luterilaiset piispamme sairastavat jotakin vielä tarkemmin määrittelemätöntä sairautta, eräänlaista demokratian ja sananvapauden hylkimisreaktiota.
Niin ja mikä sitten on ProKarelia? 1990-luvun alussa piispa Erkki Kansanaho ilmoitti julkisuudessa näyttävästi, että fasistisena järjestönä kielletty, pahamaineinen Akateeminen Karjala-Seura pitäisi perustaa uudelleen nimellä "ProKarelia". Näin myös tapahtui. Nokkamieheksi valittiin Heikki A. Reenpää, Akateemisen Karjala-Seuran jäsen, joka 1943 vapaaehtoisena osallistui fasistien kanssa Leningradin elämäntien katkaisuoperaatioon Laatokalla, siis miljoonien ihmisten murhayritykseen. (Jostakin syystä ProKarelian sivuilla väitetään, ettei Suomi mitenkään osallistunut Laatokan elämäntien katkaisuun, vaikka nokkamies itse oli siellä asialla!)
Sysimusta fasismi kukoistaa. Juha Molarin kohtelu on kammottavaa katseltavaa. On selvä, että piispat eivät voi tästä selvitä voittajina. Asia on herättänyt niin paljon huomiota, että esimerkiksi valtakunnansyyttäjänvirasto syyllistyy virkavirheeseen, mikäli se ei oma-aloitteisesti ala selvitellä Molarin kohtelua.
Luterlastest piiskopid ajavad oma välispoliitikat
Juha Molari juhtum on meile õnnistuseks, sest see on paljastanud Soome evangeelse luterliku kiriku juhtkonna tasandil toimiva kõlvatu revansismi haiguse. Tänases Savon Sanomates on jube juhtkirji, nimelt soovib kirik Juha Molari tagandamist "vale" ajaloo käsitluse tõttu:
http://www.savonsanomat.fi/mielipide/artikkelit/kirkolla-on-ristinsä/522331
Espoo piiskop Mikko Heikka juba eelmisel kevadel otsustas tagandada Molari just selle "vale" ajalookäsitluse "Venemaa-poolehoiu" pärast. Tagandamisprotsess läks käiku revansistliku Karjala "tagastamise" juhi ProKarelia kaebuse alusel. Juha oli kommenteerinud ProKarelia näiteks "viha lahkoksi", kuid sellist keelt ei oleks preester tohtinud kasutada. Piiskop Mikko Heikka soovib seega täielikult kõrvaldada mõned sõnad vaimulike keelest.
Minu arvates on Molari siiski rääkinud ProKareliast mõistlikult , ProKarelia propagandat selle kohta, ja ka kiriku seisukohta järgides, saate isegi otsustada vaadates video t Molari ProKarelia-teemalised esitlused:
http://www.youtube.com/watch?v=9D6UTsyiCMU
http://www.youtube.com/watch?v=oY7Zpzflw0M
Piiskop Heikkat ja tema kummist käitumist Espoo piiskopkonna toomkapiitlil iseloomustab järgnev. Oluline on see, et ametlike ja avalike otsuste asemel tookapiitel kuulutas kõik asjad kõigepealt salajaseks, kuid kohe järele levitas meedias pressiteateid, mille kohaselt Juha on süüdi. Viimase pressiteate kohaselt Juha ja tema koguduse vahel valitseb usaldamatus, isegi kui keegi kogudusest ei ole kurtnud. Varasemalt toomkapiitel teatas pressiteates, nagu Juha oleks meeleavaldusel toime pannud kohatu teo, kuigi Juha ei ole ühegi meeleavaldusel isegi osalenud.
Juha Molari kohtlemine vastab poliitilise tagakiusamise tunnustele. Asi on juba miljonitele inimestele teada, sest Vene meedia on muidugi asjast huvitatud, ja seda eriti Soome piiskoppide russofobia ja välispoliitika seotusest lähtuvalt.
Piiskop Mikko Heikka määras Molari uurimise juhiks Jorma , üle 70-aastase Koalitsiooniparteist pärit pensionäri, kes on ise Karjala tagastamise liikumisega seotud. Uurimise lõpptekst on kohutav lugemine. Kõik on ilmselt luterlikus Kirikus lubatud üksnes siis, kui toimub sõda Venemaa ja venelaste vastu.
Jorma Back väidab, et Juha Molari osales märtsis nn Naši-meeleavaldusel Ajalehtede Majas ning peab seda aluseks Juhan vallandamiseks. On tõsi et Juha oli seal, et jälgida Venemaa noorte tegevust, kuid kasutas seda peamiselt andmekogumiseks. Eriti Naistevastastele meeleavalduste suhtes ta on pidanud distantsi. Molari ise eitab oma osalust meeleavaldusel ja tema osalemisest ei ole isegi tõendeid, Back peab siiski vajalikuks Molari ametist tagandada, sest ta ühinevat meeleavaldajate seisukohtadega.
Back kritiseerib Juha ka seetõttu, et tema ajaloo tõlgendus ei vasta "ametlikku" Soome ajaloo käsitlusele. Ka see on kriteerium Juha karistamiseks?
Tegelikkus: Juha Molari on nõus Soome ametliku välispoliitika seisukohtadega. Juha Molari ei poolda Karjala tagastamist, nagu ei poolda seda Soome ametlik riigi juhtkond , kes ei ole viimase, peaaegu 20 aasta jooksul teinud midagi, Karjala tagastamise edendamiseks.
Seega õpetaja Juha Molari ei ole midagi teinud valesti, et ta ei võiks täita kiriku preestri ametit. Tekib küsimus, miks peaks piiskop Mikko Heikka on teile rääkinud Juha Molarial kohta laimu,? Miks Espoo piiskopkonna toomkapiitel järgib revansistlikku liini?
Jorma Back (ROK), võttis ka seisukoha ProKareliale sümpatiseeriva advokaadi Kari Silvennoisen juriidilise uuringu Juha Molarista kohta. Silvennoinen süüdistas Molarit laimamises, kuid ei selgitanud, milles see seisnes. Politsei ja prokuratuur ei algatanud uurimist. Sellest Jorma Back sai aluse nõuda Molari ametist tagandada, sest otsus jätta asi läbi vaatamata ei tähenda, et ta Juha oleks süütu talle omistatud tegudes.
Backil ei ole mingit ettekujutust õigusriigi põhiväärtustest, nagu näiteks süütuse presumptsioonist.
Molarin kohtlemine vastab puhtalt stalinististliku õiguse praktikale: kui süü on väljamõeldud tuleb lihtsalt leida sobiv seaduse punkt. Toomkapiitel vaatab asju läbi kui stalinistlik troika ja levitatakse kohe laimav ja ebaõige pressiteade. Kõik on lubatud, kui piiskopid kiusavad ligimest.
On täiesti selge, et asi on viinud Soome kiriku kriisi. Juha Molarin diskrimineerimine ei ole väike üksikjuhtum, vaid globaalses meedias palju tähelepanuäratanud skandaal. Iga kristlane mõistab, et Soome luterlased põevad mingit veel täpsemalt määratlemata haigust, teatud liiki demokraatia ja sõnavabaduse äratõukereaktsiooni.
Nii ja mis siis on ProKarelia? 1990-ndate alguses piiskop Erkki Kansanaho teatas avalikult , et fasististliku organisatsioonina keelatuna, on halb maine Akadeemilise Karjala-Seltsill ja ta tuleks luua uuesti nimega "ProKarelia". Nii ka juhtus. Juhiks valiti Heikki A. Reenpää, Akadeemilise Karjala-Seltsi liige, kes 1943 vabatahtlikku osales natsidega koostöös Leningradi elu tee lõhkumise operatsioonis Laadogal, seega miljonite inimeste mõrvamises. (ProKarelia kodulehel väidetakse, et Soome mingil moel osalenud Laadoga elu tee operatsioonides, vale!)
Süsimust Fašism õitseb. Juha Molari kohtlemine on kohutav. On selge, et piiskopid ei saa sellest väljuda võitjana. Asi on nii suurt tähelepanu äratanud, et näiteks peaprokuratuur on süüdi riiklikus veas, kui ta ei asu tegelema Molari kohtlemisega.
Vabandan konarliku tõlke pärast. Minu Soome keel on vilets, kuid põhiline on öeldud. Siin esitatav Bäckmani retoorika on äravahetamiseni sarnane Savisaare jt oma riigi ja rahvuste vaenlaste omaga. Populism, vassimine ja demagoogia. Kes suudab, see lugegu Soome keelset originaali.
Koguja Kroonik
http://www.savonsanomat.fi/mielipide/artikkelit/kirkolla-on-ristinsä/522331
Espoo piiskop Mikko Heikka juba eelmisel kevadel otsustas tagandada Molari just selle "vale" ajalookäsitluse "Venemaa-poolehoiu" pärast. Tagandamisprotsess läks käiku revansistliku Karjala "tagastamise" juhi ProKarelia kaebuse alusel. Juha oli kommenteerinud ProKarelia näiteks "viha lahkoksi", kuid sellist keelt ei oleks preester tohtinud kasutada. Piiskop Mikko Heikka soovib seega täielikult kõrvaldada mõned sõnad vaimulike keelest.
Minu arvates on Molari siiski rääkinud ProKareliast mõistlikult , ProKarelia propagandat selle kohta, ja ka kiriku seisukohta järgides, saate isegi otsustada vaadates video t Molari ProKarelia-teemalised esitlused:
http://www.youtube.com/watch?v=9D6UTsyiCMU
http://www.youtube.com/watch?v=oY7Zpzflw0M
Piiskop Heikkat ja tema kummist käitumist Espoo piiskopkonna toomkapiitlil iseloomustab järgnev. Oluline on see, et ametlike ja avalike otsuste asemel tookapiitel kuulutas kõik asjad kõigepealt salajaseks, kuid kohe järele levitas meedias pressiteateid, mille kohaselt Juha on süüdi. Viimase pressiteate kohaselt Juha ja tema koguduse vahel valitseb usaldamatus, isegi kui keegi kogudusest ei ole kurtnud. Varasemalt toomkapiitel teatas pressiteates, nagu Juha oleks meeleavaldusel toime pannud kohatu teo, kuigi Juha ei ole ühegi meeleavaldusel isegi osalenud.
Juha Molari kohtlemine vastab poliitilise tagakiusamise tunnustele. Asi on juba miljonitele inimestele teada, sest Vene meedia on muidugi asjast huvitatud, ja seda eriti Soome piiskoppide russofobia ja välispoliitika seotusest lähtuvalt.
Piiskop Mikko Heikka määras Molari uurimise juhiks Jorma , üle 70-aastase Koalitsiooniparteist pärit pensionäri, kes on ise Karjala tagastamise liikumisega seotud. Uurimise lõpptekst on kohutav lugemine. Kõik on ilmselt luterlikus Kirikus lubatud üksnes siis, kui toimub sõda Venemaa ja venelaste vastu.
Jorma Back väidab, et Juha Molari osales märtsis nn Naši-meeleavaldusel Ajalehtede Majas ning peab seda aluseks Juhan vallandamiseks. On tõsi et Juha oli seal, et jälgida Venemaa noorte tegevust, kuid kasutas seda peamiselt andmekogumiseks. Eriti Naistevastastele meeleavalduste suhtes ta on pidanud distantsi. Molari ise eitab oma osalust meeleavaldusel ja tema osalemisest ei ole isegi tõendeid, Back peab siiski vajalikuks Molari ametist tagandada, sest ta ühinevat meeleavaldajate seisukohtadega.
Back kritiseerib Juha ka seetõttu, et tema ajaloo tõlgendus ei vasta "ametlikku" Soome ajaloo käsitlusele. Ka see on kriteerium Juha karistamiseks?
Tegelikkus: Juha Molari on nõus Soome ametliku välispoliitika seisukohtadega. Juha Molari ei poolda Karjala tagastamist, nagu ei poolda seda Soome ametlik riigi juhtkond , kes ei ole viimase, peaaegu 20 aasta jooksul teinud midagi, Karjala tagastamise edendamiseks.
Seega õpetaja Juha Molari ei ole midagi teinud valesti, et ta ei võiks täita kiriku preestri ametit. Tekib küsimus, miks peaks piiskop Mikko Heikka on teile rääkinud Juha Molarial kohta laimu,? Miks Espoo piiskopkonna toomkapiitel järgib revansistlikku liini?
Jorma Back (ROK), võttis ka seisukoha ProKareliale sümpatiseeriva advokaadi Kari Silvennoisen juriidilise uuringu Juha Molarista kohta. Silvennoinen süüdistas Molarit laimamises, kuid ei selgitanud, milles see seisnes. Politsei ja prokuratuur ei algatanud uurimist. Sellest Jorma Back sai aluse nõuda Molari ametist tagandada, sest otsus jätta asi läbi vaatamata ei tähenda, et ta Juha oleks süütu talle omistatud tegudes.
Backil ei ole mingit ettekujutust õigusriigi põhiväärtustest, nagu näiteks süütuse presumptsioonist.
Molarin kohtlemine vastab puhtalt stalinististliku õiguse praktikale: kui süü on väljamõeldud tuleb lihtsalt leida sobiv seaduse punkt. Toomkapiitel vaatab asju läbi kui stalinistlik troika ja levitatakse kohe laimav ja ebaõige pressiteade. Kõik on lubatud, kui piiskopid kiusavad ligimest.
On täiesti selge, et asi on viinud Soome kiriku kriisi. Juha Molarin diskrimineerimine ei ole väike üksikjuhtum, vaid globaalses meedias palju tähelepanuäratanud skandaal. Iga kristlane mõistab, et Soome luterlased põevad mingit veel täpsemalt määratlemata haigust, teatud liiki demokraatia ja sõnavabaduse äratõukereaktsiooni.
Nii ja mis siis on ProKarelia? 1990-ndate alguses piiskop Erkki Kansanaho teatas avalikult , et fasististliku organisatsioonina keelatuna, on halb maine Akadeemilise Karjala-Seltsill ja ta tuleks luua uuesti nimega "ProKarelia". Nii ka juhtus. Juhiks valiti Heikki A. Reenpää, Akadeemilise Karjala-Seltsi liige, kes 1943 vabatahtlikku osales natsidega koostöös Leningradi elu tee lõhkumise operatsioonis Laadogal, seega miljonite inimeste mõrvamises. (ProKarelia kodulehel väidetakse, et Soome mingil moel osalenud Laadoga elu tee operatsioonides, vale!)
Süsimust Fašism õitseb. Juha Molari kohtlemine on kohutav. On selge, et piiskopid ei saa sellest väljuda võitjana. Asi on nii suurt tähelepanu äratanud, et näiteks peaprokuratuur on süüdi riiklikus veas, kui ta ei asu tegelema Molari kohtlemisega.
Vabandan konarliku tõlke pärast. Minu Soome keel on vilets, kuid põhiline on öeldud. Siin esitatav Bäckmani retoorika on äravahetamiseni sarnane Savisaare jt oma riigi ja rahvuste vaenlaste omaga. Populism, vassimine ja demagoogia. Kes suudab, see lugegu Soome keelset originaali.
Koguja Kroonik
0 comments:
Post a Comment