Eestis on kohtutäituri amet aastast 2001 vaba elukutse, s.t kohtutäitur ei ole ettevõtja ega riigiametnik. Vabakutselisel täituriametil on kaks eelist: riik ei pea sundtäitmisele raha kulutama ning väidetavalt on täiturid rohkem motiveeritud. Justiitsministeeriumi statistika väidab, et tänu vabakutseliste täiturite tööle on sundtäitmise kvaliteet oluliselt paranenud.
Täitur tegutseb äriõiguslikult, kasutades FIE ettevõtlusvormi, seega on ta äriseadustiku järgi samasugune ettevõtja kui iga teine, peab raamatupidamist ja võib isegi pankrotti minna, kui majandada ei oska. Ainsaks erinevuseks on talle riigi poolt antud erivolitused.
Täituriks saamise eelduseks on vastava eksami sooritamine. Mida siis täitur teeb? Lühidalt öeldes: sundtäidab täitedokumente - jõustunud kohtulahendid, haldusaktid (väärteod, ettekirjutused jms), jõustunud eraõiguslikud lahendid tsiviilasjades. Oma tegevuses juhinduvad täiturid täitemenetluse seadustikust ja saavad tasu kohtutäituri seadusest juhinduvalt, tasustamise aluseks on seaduse 4 peatükk. Kohtutäituritasud on kehtestatud kindlate summadena, teatud juhtudel ka tunnitasuna, millele lisandub käibemaks. Kohtutäituri tasu maksab võlgnik ja see nõutakse sisse koos võla põhisummaga. Kohtutäituri seadus keelab kohtutäituril tegemast kokkuleppeid selle tasu suurendamiseks või vähendamiseks, samuti pole seaduses ette nähtud alust kohtutäituri tasust vabastamiseks.
Lisaks täituritasule võib kohtutäitur nõuda võlgnikult sisse ka konkreetses täiteasjas tehtud vajalikud kulutused (täitekulu) - võib, aga ei pea. Praktikas näeb see välja nii, et teilt nõutakse ka ümbriku ja margi - rääkimata printeri tahmast - peale kulunud raha. Täitemenetluse raames kantud õigusabikulusid aga ei tohi võlgnikult täitekuluna välja mõista. Kohtutäitur koostab täitekulude kohta täitekulu väljamõistmise otsuse, mida võlgnik saab vaidlustada.
Seaduse järgi on kõik ilus. Praktikas on aga elu teinud omad korrektiivid ning kohtutäiturid on suures osas muutunud "Riigi Täiendavaiks Maksukogujaiks". Asi toimib järgmiselt: mitmesuguste erinevate väärtegude eest (eriti huvitavad on parkimistrahvid, mida Tallinnas tavaliselt Falck välja kirjutab) on seadusandja ette näinud hästi suured /suisa ebareaalsed trahvisummad. Niisiis - kohtuväline menetleja kirjutab teile välja trahvi, milles vabatahtlik tasumise tähtaeg on kindlaks määratud, sellele vaatamata saadetakse see aga kohe täiturile.
Hiljuti leidis praktikas aset selline juhtum. Kodanik N sai trahvi kiiruseületamise eest. Ta nõustus oma eksimusega ja kirjutas kiirmenetluse otsusele alla. Korraliku kodanikuna maksis trahvi kohe järgmisel päeval ka ära. Suur oli aga tema üllatus, kui ta nädala pärast sai täitekutse, ja muidugi koos täituritasuga. Telefonikõne täiturile selgitas olukorda niipalju, et talle nähvati, et "kust meie teame, meie ei pea maksmist kontrollima ja ei kontrolligi. Tulge ja tõestage ise." Sama juttu kuulis ta ka trahviraha sissenõudjalt ehk siis Tallina Linnavalitsusest. Suure surmaga ning aja- ja närvikuluga õnnestus kodanik N-l tõestada, et ta ei ole kaamel ja sellest johtuvalt ei mahu ka nõelasilmast läbi. Vahepeal oli aga agar täitur jõudnud teavitada kodanik N-i tööandjat, tänu millele mees jäi ilma ametikõrgendusest ja kõrgemast palgast. Hetkel on ettevalmistamisel hagi, millega kodanik N hageb talle täituri tegevusega tekitatud kahju. Ilmselt kujuneb sellest põnev pretsedent ja ehk siis jäävad sellised nonsensid edaspidi ära. Samas on selgusetu, kes ikkagi peaks konkreetselt vastutama - kas täitur või sissenõudja? Kuna asi pole üheselt selge, siis suunatakse nõue ilmselt solidaarse vastutuse printsiibil mõlema vastu ja eks kohus otsustab.
Siinkohal oleks kohane mainida, et kirjeldatud juhtum ei ole sugugi üksik, vaid üks väga paljudest sarnastest.
Asja teine pool on aga tsiviilõiguslikud-eraõiguslikud nõuded. Näiteks elatusraha nõuded - nende puhul on täiturid abitud. Ja ausalt öeldes, mida saabki täitur ette võtta, kui võlgnik on "varatu", ehki näljahädast veel sootuks kaugel, teenib "mustalt", selliste nippide vastu täituritel mehhanism puudub.Need nõuded jäävad tavalisti inkassofirmade ja seaduse ning seadusetuse piirimail balansseerivate konsultatsioonifirmade lahendada
.
Kõige mõnusama piruka juures on -pealinnas tegutsevad täiturid, kes on saanud oma pärusmaaks Tallinna parkimistrahvide sissenõuded - samas kui mõne vaesema maakonna, nagu nt.: Põlvamaa, Ida-Virumaa, Jõgevamaa täitur lausa töö puuduse käes vireleb.
Näiteks Jõgevamaa kohtutäitur on omal maal kurikuulus - tema harrastab isegi pensionirahadest poole ärakorjamist. Siinkohal jään mina igatahes hätta:,- loen ma seadust olgu edaspidi või tagurpidi selle järgi peaks ju võlgnikule äraelamiseks jääma kätte 80% miinimumpalgast, aga looda sa! Ent samas - mida Sa hing teed, täituri elu tahab elamist ja nõuded täitmist.
Seadus näeb ette ka täituri tegevuse peale kaebamise korra. Kuid arvake ära, kellele? - Täiturile endale!. Sic!!!! Alles pärast seda kohtusse. No milline ametnik ikka ise tunnistab, et ta vea tegi! Muide, tähtaeg on ka hirmuss "pikk ja piisav", tervelt 10 päeva!. Ning võttes arvesse, et täiturid saadavad oma kirju laiali enamasti tavapostiga, ei pruugi te nõuet selleks ajaks isegi kätte saada.
Täitemenetluse seadustikus on veel üks huvitav paragrahv, mille rakendamisest ei ole ma aga veel kuulnud - nimelt täitemenetluse seadustiku § 80 lõige 4 ütleb järgmist: "Täitemenetlus väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul". Viimane on muide 1,5 aastat.
Seega:, tavamõistusega tuleks sellest nii aru saada, et kui kohtutäitur ei ole teilt 1,5 aasta jooksul raha kätte saanud, tuleks menetlus lõpetada. Seda tuleks aga ise taotleda. Siin on küll teatud oht - seadus väidab, et kui võlgnik maksmisest tahtlikult ho kõrvale hoiab, siis aegumine peatub. Kuidas seda tahtlikkust aga tõestada, on iseküsimus. Seega arvan, et täiturite ja ka riigi poolse justiitsterrori ja seaduste vaba tõlgendamise vältimiseks tuleks kodanikel oma õigusi kiivalt kaitsta. Kui tunnete, et täitur on Teile liiga teinud, siis võtke oma tarmukus kokku ja hagege alati oma õigust kohtus.
Veiko Rämmel
0 comments:
Post a Comment