10 Jaanuar 2010
Rahvaliit vajab juhatust, kes suudab määratleda erakonna eesmärgid
Eelmise aasta kokkuvõtetes ja uue aasta ennustustes kõlasid kaks ühesugust arvamust Rahvaliidu kohta. Esiteks pakuti, et Rahvaliidu lõpp on lähedal ning teiseks tõdeti, et Eesti vajab sellist regionaalerakonda nagu Rahvaliit. Millest sellised arvamused?
Mõned kuud tagasi püüdsid mitu erakonda Rahvaliidust suurt tükki hammustada. See küll ei õnnestunud, kuid erakonna sees paisusid mõned lõhed eriti suurteks. Rahvaliidu toetus on püsinud viimased kolm aastat kolme erineva esimehega (Reiljan, Marrandi, Rüütli) 3-4% piiril (Emor), mis on väiksem kui Riigikokku pääsemiseks vajalik 5% künnis. Alates eelmistest Riigikogu valimistest on erakonda saatnud kohtulood, mille lõppu ei paista tulevat. Kui varasemalt oli kohtulugudel mõju erakonna toetusele, siis on see nüüdseks muutunud üpris õrnaks ja tegelikku mõju avaldab erakonna madal võimekus tegeleda poliitikaga. Viimane on tingitud vajadusest keskenduda organisatsioonile ja selles valitsevatele eriarvamustele.
Täna valib erakonna volikogu juhatuse, volikogu juhid, võtab vastu tegevuskava ning muudab erakonna poliitikatoimkondade aluseid. Nendest otsustest kõige tähtsamaks osutub juhatuse ja volikogu juhtide valimine. Riigikogu valimiste võtmes on oluline juhatus, kes suudab määratleda Rahvaliidu selle aasta eesmärgid, mis ka ühiskonnas kõlapinda leiavad. Kuigi erakonna programm „Hooliv Eesti“ on tänaseid olusid arvesse võttes ideaalne tuleviku suundi kirjeldav dokument, on Rahvaliit oma valijates kaugenenud. Tegeleme küll oluliste küsimustega, kuid ilmselgelt ei ole inimeste jaoks kodanikuühiskond ja kaasamine nii oluline teema, kui töö ja leib laual. Selliste eesmärkide sõnastamise ja elluviimise eeldus on aga üksmeel juhatuses.
Juhatuses tuleb läbi viia muudatused
Praegune erakonna juhatus on 23 liikmeline. Kui volikogu on esinduskogu, siis juhatus peab olema täidesaatev organ ja olema võimeline ka tööd tegema. Seega on 23 liiget ilmselgelt liiga palju. Põhikirja järgi on juhatuse liikmed esimees, aseesimehed, auesimees, peasekretär ja Riigikogu fraktsiooni esimees (kokku 7). Ülejäänud liikmed peaksid olema juhatuses tänu oma ekspert teadmistele. Valiksin juhatusse eelmise Riigikogu koosseisu Rahvaliidu fraktsiooni esimehe Jaanus Männiku, endise rahandusministri Aivar Sõerdi, fraktsiooni aseesimehe Mai Treiali, Tartu abilinnapea Karin Jaansoni või Rahvaliidu Põlvamaa juhi Inge Hirmo, Rahvaliidu Noorte juhi Kristjan Janseni ning kunagise kultuuriministri Jaak Alliku. Kokku 13 juhatuse liiget.
Paljutki võib Rahvaliidu tuleviku kohta välja lugeda juba täna õhtul tehtavatest otsustest, kuid kindla vastuse, kas Rahvaliidul on Riigikogu valimistele asja, annavad järgmised kolm tegutsemiskuud.
Mõned kuud tagasi püüdsid mitu erakonda Rahvaliidust suurt tükki hammustada. See küll ei õnnestunud, kuid erakonna sees paisusid mõned lõhed eriti suurteks. Rahvaliidu toetus on püsinud viimased kolm aastat kolme erineva esimehega (Reiljan, Marrandi, Rüütli) 3-4% piiril (Emor), mis on väiksem kui Riigikokku pääsemiseks vajalik 5% künnis. Alates eelmistest Riigikogu valimistest on erakonda saatnud kohtulood, mille lõppu ei paista tulevat. Kui varasemalt oli kohtulugudel mõju erakonna toetusele, siis on see nüüdseks muutunud üpris õrnaks ja tegelikku mõju avaldab erakonna madal võimekus tegeleda poliitikaga. Viimane on tingitud vajadusest keskenduda organisatsioonile ja selles valitsevatele eriarvamustele.
Täna valib erakonna volikogu juhatuse, volikogu juhid, võtab vastu tegevuskava ning muudab erakonna poliitikatoimkondade aluseid. Nendest otsustest kõige tähtsamaks osutub juhatuse ja volikogu juhtide valimine. Riigikogu valimiste võtmes on oluline juhatus, kes suudab määratleda Rahvaliidu selle aasta eesmärgid, mis ka ühiskonnas kõlapinda leiavad. Kuigi erakonna programm „Hooliv Eesti“ on tänaseid olusid arvesse võttes ideaalne tuleviku suundi kirjeldav dokument, on Rahvaliit oma valijates kaugenenud. Tegeleme küll oluliste küsimustega, kuid ilmselgelt ei ole inimeste jaoks kodanikuühiskond ja kaasamine nii oluline teema, kui töö ja leib laual. Selliste eesmärkide sõnastamise ja elluviimise eeldus on aga üksmeel juhatuses.
Juhatuses tuleb läbi viia muudatused
Praegune erakonna juhatus on 23 liikmeline. Kui volikogu on esinduskogu, siis juhatus peab olema täidesaatev organ ja olema võimeline ka tööd tegema. Seega on 23 liiget ilmselgelt liiga palju. Põhikirja järgi on juhatuse liikmed esimees, aseesimehed, auesimees, peasekretär ja Riigikogu fraktsiooni esimees (kokku 7). Ülejäänud liikmed peaksid olema juhatuses tänu oma ekspert teadmistele. Valiksin juhatusse eelmise Riigikogu koosseisu Rahvaliidu fraktsiooni esimehe Jaanus Männiku, endise rahandusministri Aivar Sõerdi, fraktsiooni aseesimehe Mai Treiali, Tartu abilinnapea Karin Jaansoni või Rahvaliidu Põlvamaa juhi Inge Hirmo, Rahvaliidu Noorte juhi Kristjan Janseni ning kunagise kultuuriministri Jaak Alliku. Kokku 13 juhatuse liiget.
Paljutki võib Rahvaliidu tuleviku kohta välja lugeda juba täna õhtul tehtavatest otsustest, kuid kindla vastuse, kas Rahvaliidul on Riigikogu valimistele asja, annavad järgmised kolm tegutsemiskuud.
0 comments:
Post a Comment