Kirjutisi ja sõnavõtte 1989-2008
Enn Tarto
Vabadusvõitleja ja ühiskonnategelase Enn Tarto kõned ja artiklid.
Enn Tarto (sündinud 25. septembril 1938 Tartus) on oma noorusest, 1950-ndatest aastatest peale olnud pühendunud Eesti riikliku iseseisvuse taastamisele. Selle eest heideti ta kolm korda Nõukogude Liidu vangilaagritesse, kus ta viibis kokku 14 aastat, viimati vabanes Vene vanglast 1988. Eesti iseseisvuse taastamise aegu ja juba taastatud Eesti Vabariigis on ta visalt tegutsenud mitmel rindel: Balti Apelli üks koostajaid, Eesti Kongressi juhtivtegelane, üks Kaitseliidu taastajaid, Riigikogu liige, Paneuroopa Eesti ühenduse president ja represseeritute organisatsiooni "Memento" üks juhte. Selles paljude fotodega kogumikus on Enn Tarto olulisemad kõned ja artiklid ajavahemikust 1989-2008
"Enn Tarto kirjutiste ja kõnede kogumik sisaldab rikkalikult andmeid eesti rahva visast võitlusest vabaduse ja riikliku iseseisvuse eest, mis kestis kogu Vene aja. Võitlus toimus mitmel eri tasandil ja selle vormid muutusid vastavalt ajale, oludele ja võimalustele. Pärast Eesti iseseisvuse eest peetud võitluse võidukat lõppu oli selle loogiliseks jätkuks iseseisvuse igakülgsele kindlustamisele asumine. Eesti rahva võitlus ellujäämise nimel pole lõppenud. Selleks peavad pingutama kõik, nii valitsus, Riigikogu kui rahvas."
Uno Mereste, akadeemik
"Minu otsus oli selge, mina oleks võitlust Eesti eest jätkanud, seal enam muud mõtet ega arvamust ei olnud. Ja seda ma olen ka oma võimaluste ja parema arusaamise järgi siiamaani teinud. Kuigi Eesti on vaba, aga selle vabaduse edasiarendamine ja kindlustamine kestab ja ma olen selles suunas teinud niipalju kui ma olen suutnud ja võimalusi on olnud.
Ja hoidku meid Jumal!"
Enn Tarto
"Enn Tarto kirjutiste ja kõnede kogumik sisaldab rikkalikult andmeid eesti rahva visast võitlusest vabaduse ja riikliku iseseisvuse eest, mis kestis kogu Vene aja. Võitlus toimus mitmel eri tasandil ja selle vormid muutusid vastavalt ajale, oludele ja võimalustele. Pärast Eesti iseseisvuse eest peetud võitluse võidukat lõppu oli selle loogiliseks jätkuks iseseisvuse igakülgsele kindlustamisele asumine. Eesti rahva võitlus ellujäämise nimel pole lõppenud. Selleks peavad pingutama kõik, nii valitsus, Riigikogu kui rahvas."
Uno Mereste, akadeemik
"Minu otsus oli selge, mina oleks võitlust Eesti eest jätkanud, seal enam muud mõtet ega arvamust ei olnud. Ja seda ma olen ka oma võimaluste ja parema arusaamise järgi siiamaani teinud. Kuigi Eesti on vaba, aga selle vabaduse edasiarendamine ja kindlustamine kestab ja ma olen selles suunas teinud niipalju kui ma olen suutnud ja võimalusi on olnud.
Ja hoidku meid Jumal!"
Riida Nihvelt
ReplyDeleteDecember 30, 2009 kell 21:45
Härra Edgar Savisaar.
Eestimaa ainus töeline President.Usun et pooled eesti elanikkonnast sooviksid 2010-ks aastaks just seda,Et Teist saaks Eestimaa President.Rahvas austab TeidMinu soov täitub.Head vana aasta löppu ja uut aastat .
Koosa vanamutt Koosakas (Riida Nihvelt) on KRIMINAAL
ReplyDelete1.02.2010 10:00:00 tartu saal 347 Madis Kägu 1-09-21800 Eelistung kriminaalasjas Riida Nihvelt KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi üldmenetluses
Koosakas on ka HULLUMEELNE
Tere tulemast elu ja vaimu maailma.Teen riitusi ja ennustan,olen Aksi noia opilane aastast 1970-1975.Hermine Elisabeth Jürgensit tundsin 5aastat.
Toeta blogi.A/a 334627140006 Sa110mpo pank Riida Nihvelt
V.a.irja ja Inno.
ReplyDeleteMe soovime kinkida Teile Vöru tänava kohviku toetuseks Tartumaal Vara vallas Kannu kinnistust 1/2 osa,Pöördusime avaldusega Tartu notar Tiina Tombergi poole et tehingu tegemiseks aeg registreerida.Meile vastas notar täna et Teie Irja ja Inno peate sel juhul notariga ühendust vötma isiku andmete tarvis.notari e-mail aadress on tomberg@notar.ee
2008.a.05.02.veebruaril väljastas notar Mati Nihveltile pärimistunnistuse ,kus on märgitud et M.Nihvelt on oma isa ainupärija 1/2 18 ha metsa osas.Tasusime riigilöivu vastavalt tehingu väärtusele.Siis edestas kaimo Timmusk völtsitud allkirjadega paberi,/völtsimine on kindlaks tehtud Löuna politsei prefektuuris.Kuid vastati et kriminaalasja ei saa alustada kuna Heinrich Nihvelt on surnud.Kuid sellegi poolest notar meile kinnistusavaldust ei teinud ja asjaöiguslepingut ei sölminud.Pöhjendas völast Kaimo Timmuski ees.Et saada kinnistusraamatusse sissekanne,selleks peaksime meie pöörduma kohtu poole,kuhu me ka pöördusime.Meile esitati riigilöivu suuruseks 7000 krooni.Seega jäi see ära.Kuna notar Tiina Tomberg 2004 a.24 mail vormistas koheselt kinkelepingu sellele samale kaimo Timmuski tütrele.;Vastas et see juriidiline öigus oli,kuna mati omandas oma ema pärandist 1/6 kinnistuväliselt.Ka siis ei olnud mati kinnistut käsutama saanud hakkata ja notar vormistas koheselt ,kui oli Helju Nihvelti pärandiasjus väljastanud pärimistunnistuse 5 minutilise vahega oli mati enese teadmata ära kinkinud.Seega ei tohiks ka antud juhul probleeme olla,notar on ju asjaga kursis.Mingit völgnevust Kainmo timmuski ees ei ole.Seega oleksime südamest tänulikud ,kui vötaksite selle kinke vastu.kinke koormamiseks soovime et ,kui kirjandus kohvik valmib,et siis saaksime koos matiga päevas tassike tasuta kohvi.See olekski köik.Kui Teie seda kinget siiski ei taha,siis sooviksin Teie abiga kinkida Nazorlastele.Notar arvab,et Teie ühendust ei vöta ja sellepärast minule täna üleolevalt teataski.Tänan Teid Irja ja Inno,olete väga ,väga kaunis ja südamlik,öiglane ja haruldane abielupaar siin Eestis.Ja veel rohkem röömustab see,et Te plaanite Tartusse kohvikut teha. Tervitades Riida ja mati Nihvelt tartumaalt
Seega siis Koosakal soov Irjale oma kinnisvara anda, umbes nagu kõik tahvad anda seda teisele suurele juristile Liis Haavelile, kes on pealegi Irja sõbrats ja kaitsealune. Sma skeem üldiselt, ehkki Irja pandi ka Koosaka eest tööle.
ReplyDeleteKummaline keiss, Koosakas võltsib, tema vastu võltsitakse, kõik samal aastal paralleelselt ja InooIrjaTähismaa nuiab mingit varandust, kuna endal miljonid otsa lõppemas ja nüüd siis saab Irja advokaaditasu sellelt Koosakalt. Kiri ka kuidagi netipetukirjade stiilis, nt
ReplyDelete2008.a.05.02.veebruaril väljastas notar Mati Nihveltile pärimistunnistuse ,kus on märgitud et M.Nihvelt on oma isa ainupärija 1/2 18 ha metsa osas.Tasusime riigilöivu vastavalt tehingu väärtusele.Siis edestas kaimo Timmusk völtsitud allkirjadega paberi,/völtsimine on kindlaks tehtud Löuna politsei prefektuuris.Kuid vastati et kriminaalasja ei saa alustada kuna Heinrich Nihvelt on surnud.Kuid sellegi poolest notar meile kinnistusavaldust ei teinud ja asjaöiguslepingut ei sölminud.Pöhjendas völast Kaimo Timmuski ees.Et saada kinnistusraamatusse sissekanne,selleks peaksime meie pöörduma kohtu poole,kuhu me ka pöördusime.Meile esitati riigilöivu suuruseks 7000 krooni.
Nagu oleks Keenia nime asemele pandud Nihvelt ja Timmusk ja saadetud nalja pärast Tähismaadele. Aga vist on sellised inimesed päriselt olemas???