MEIE KIRIK KIRJUTAB

"Meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis oleks vastuolus pühakirja või katoolse kristliku kirikuga." (Augsburgi Usutunnistus)

MEEDIAST: Pilguheit Hollandile, kus ristiusk on kiiresti suremas

Autor: toimetus

laupäev, 02 jaanuar 2010

Itaalia katoliiklik võrguväljaanne www.chiesa võtab vaatluse alla Hollandi ja kirjutab, et selles riigis on ristiusku tabanud kollaps. Paljud kirikud pole enam kirikud, vaid on muudetud pubideks, ladudeks või mošeedeks. Katoliiklus seisab silmitsi väljasuremisega. Näib, et Jeesus-lapse jaoks pole enam kohta. Või ehk siiski on? Vahetult enne jõule suri 95-aastaselt nimekas katoliku teoloog ja dominiiklane Edward Schillebeeckx, päritolult flaam, kes 1960. aastatel, vahetult pärast II Vatikani kirikukogu, oli üle maailma tuntud kui teoloogia superstaar. Seejärel ta unustati koguni katoliiklaste seas. Paraku pole viimane poolsajand Hollandi katoliku kiriku jaoks tähendanud õitsengut, vaid hämmastavat allakäiku, kirjutab Sandro Magister. Kuni eelmise sajandi keskpaigani näis kirik olevat tugev, juurdunud traditsioonides ja aktiivne misjonitöös. Tänapäeval ei järgi 41 protsenti hollandlastest ühtegi religiooni ning 58 protsenti ei tea jõulude tähendust. Hollandis leidub katoliku kirikuid, kus dominiiklased ja jesuiidid põhjendavad ja ka peavad missat ilma preestriteta, viljeledes n-ö kollektiivset armulaua pühitsemist ning jagades seda erinevat usku inimestele. Samal ajal islamiseeruvad linnad, nagu näiteks Rotterdam. Pikema ülevaate „jõulude otsimisest“ kirjutab Marina Corradi, kes märgib, et kõikjal Amsterdamis hakkavad silma marokolased või türklased ning paljud kirikud on suletud. Ainus inimestest tulvil „kirik“ on saientoloogide oma. Kaks kolmandikku hollandlastest kaebab, et immigrante on liiga palju ning Gert Wildersi juhitud parempopulistlik (Corradi väljend) partei on valijate eelistustes teisel kohal. Hollandlased ei ela enam eeslinnades, need on muutunud moslemite getodeks. Üks Ameerika väljaanne nimetas seda olukorda „Euraabia õudusunenäoks“. Siiski on kaetud näoga mosleminaisi vähem märgata kui näiteks Milanos. „Kartus Euraabia ees näib tulenevat veelgi radikaalsemast nähtusest – nimelt riigi, mis kuni viimase sõjani oli kas katoliiklik või protestantlik, kuid igal juhul kristlik, peaaegu täielikust ilmalikustumisest. Toimunud on kollaps: tänapäeval käib pühapäevasel missal ainult seitse protsenti katoliiklastest. Ristitakse 16 protsenti lastest. Holland on olnud teerajajaks homoabielude ja eutanaasia küsimustes,“ kirjutab Corradi. Ta vahendab professor Wim Peetersi hinnangu, mille kohaselt Hollandi katoliku kirik sattus sügavasse kriisi pärast II Vatikani kirikukogu. 1950. aastate põlvkond jättis oma lapsed usulise hariduseta. 1964. aastal loobuti koolides usuõpetusest. Üles kasvanud on kaks sugupõlve hollandlasi, kes ei tea midagi kristluse põhitõdedest. „Ma usun, et meil poleks islami poolt midagi karta, kui me oleksime kristlased. Sageli näib, et tänapäeval kardavad hollandlased kõike – omada lapsi, nagu ka immigrante. Kuid kartus on nimelt usu vastand,“ ütleb prof Peeters. Ka 78-aastane emeriitpeapiiskop kardinal Adrianus Simonis näeb islami asemel ohtu pigem lääne „tõelises“ religioonis – sekularismis ja relativismis. „On neid, kes vaatavad Hollandit ja on häiritud mošeede arvukusest. Ma saan sellest aru, kuid tegelik probleem sai alguse enne immigratsiooni – see on, et me oleme eksinud ning kaotanud oma kristliku identiteedi. Jah, Hollandis on probleeme islamifundamentalismiga, kuid enamik immigrante ei järgi seda. Ekstremismist enam paneb mind noorte moslemite põlvkondade puhul muretsema sekulariseerumise pealetung. Ma kardan, et nad lõpetavad sellega, et pöörduvad tõelisesse religiooni, mis läänes valitseb – relativismi.“ Loe lähemalt siit.