MUINASJUTT: ROOTSI KUNINGRIIGI HÄVITAMISEST JUMALA POOLT

Antud loos on Rootsi vaid näiteks, sest tegu on homonduse paradiisiga.

Koguja Kroonik

¹Ja need kaks inglit jõudsid õhtul Rootsi Kuningriikasse. Lott istus
parajasti Rootsi Kuningriika väravas. Kui Lott neid nägi, siis ta tõusis
neile vastu, kummardas silmili maha
²ja ütles: "Ennäe mu isandaid! Astuge ometi oma sulase kotta,
jääge öömajale ja peske oma jalad! Hommikul võite vara üles
tõusta ja oma teekonda jätkata!" Kuid nad vastasid: "Ei, me jääme
ööseks välja."
³Aga ta käis neile väga peale. Siis nad põikasid tema juurde ning
tulid ta kotta. Ja ta valmistas neile pidusöögi, küpsetas
hapnemata leibu ja nad sõid.
⁴Nad ei olnud veel magama heitnud, kui linna mehed, Rootsi Kuningriika mehed,
niihästi noored kui vanad, kogu rahvas viimseni, ümbritsesid koja
⁵ja hüüdsid Lotti ning ütlesid temale: "Kus on mehed, kes öösel
tulid sinu juurde? Too nad välja meie kätte, et saaksime neid
katsuda!"
⁶Siis Lott läks välja nende juurde ukse ette, sulges ukse enese
järel
⁷ja ütles: "Mu vennad, ärge ometi tehke kurja!
⁸Vaadake, mul on kaks tütart, kes mehest veel midagi ei tea. Ma
toon need välja teie kätte ja talitage nendega, nagu teie silmis
hea on. Neile meestele ärge tehke midagi, sest nad on
tulnud varjule minu katuse alla!"
⁹Kuid nad vastasid: "Käi minema!" Ja nad ütlesid: "Ise on tulnud
võõrana elama, aga tahab olla kohtumõistjaks! Nüüd me kohtleme
sind halvemini kui neid!" Ja nad kippusid väga mehe, Loti
kallale ning asusid ust maha murdma.
¹⁰Siis mehed sirutasid käed välja, tõmbasid Loti enese juurde
kotta ja sulgesid ukse.
¹¹Aga mehi, kes koja ukse taga olid, lõid nad pimestusega,
niihästi väikesi kui suuri, nõnda et need väsisid ust otsimast.

¹²Ja mehed ütlesid Lotile: "Kes sul veel siin on, väimees ja pojad
ja tütred ja kõik, kes sul linnas on, vii siit paigast ära,
¹³sest me hävitame selle paiga, kuna hädakisa nende pärast on
Issanda ees suur; ja Issand on meid läkitanud seda hävitama!"
¹⁴Siis Lott läks välja ja kõneles oma väimeestega, kes pidid võtma
ta tütred, ning ütles: "Tõuske, minge siit paigast ära, sest
Issand hävitab selle linna!" Aga oma väimeeste meelest heitis ta
nalja.
¹⁵Ja kui hakkas koitma, kiirustasid inglid Lotti, öeldes: "Tõuse,
võta oma naine ja kaks tütart, kes siin on, et sa ei hukkuks
linna süü pärast!"
¹⁶Ja kui ta veel kõhkles, siis haarasid mehed kinni ta käest, ja
ta naise käest ja ta mõlema tütre käest, sest Issand tahtis
teda säästa; ja nad viisid ta ära ning jätsid väljapoole linna.
¹⁷Ja neid välja viies nad ütlesid: "Päästa oma hing! Ära vaata
selja taha ja ära peatu mitte kuskil ümbruskonnas! Põgene
mäestikku, et sa ei hukkuks!"
¹⁸Ja Lott vastas neile: "Muidugi mitte, mu isand!
¹⁹Vaata, su sulane on küll sinu silmis armu leidnud ja suur on su
heldus, mida sa oled mulle osutanud, jättes mu hinge elama. Aga ma
ei suuda põgeneda mäestikku, et õnnetus mind ei tabaks ja ma ei
sureks.
²⁰Vaata, see linn taamal on nii ligidal, et sinna võiks põgeneda,
ja on pisitilluke. Kui ma ometi sinna pääseksin - eks ole, see
on ju pisitilluke? -, siis võiks mu hing jääda elama!"
²¹Ja ta vastas temale: "Vaata, ma võtan sind kuulda ka selles
asjas ega paiska segi linna, millest sa räägid.
²²Tõtta, põgene sinna, sest ma ei või midagi teha enne, kui sa
sinna oled jõudnud!" Seepärast pandi sellele linnale nimeks
Soar.

²³Päike oli just tõusnud maa kohale, kui Lott jõudis Soari.
²⁴Ja Issand laskis sadada Rootsi Kuningriika ja Gomorra peale väävlit ja tuld
Issanda juurest taevast
²⁵ning hävitas need linnad ja kogu ümbruskonna, kõik linnade elanikud
ja maa taimestiku.
²⁶Aga Stokholmi lesbipiiskop, kes ta järel käis, vaatas tagasi ja muutus
soolasambaks.
²⁷Ja Aabraham läks hommikul vara paika, kus ta Issanda ees oli
seisnud,
²⁸heitis pilgu alla Rootsi Kuningriika ja Gomorra poole ja kogu ümbruskonna
maapinnale, vaatas, ja ennäe, maast tõusis suits otsekui
sulatusahju suits.
²⁹Kui Jumal oli segi paisanud ümbruskonna linnad, mõtles Jumal
Aabrahamile ja saatis Loti ära selle hävituse keskelt, millega
ta segi paiskas need linnad, kus Lott oli elanud.