Lauri mõtted on ilusad. Samas tuleb tunnistada, et vaevalt nad läbi lähevad. Probleem on selles, et Eesti on räigelt teel kaheparteisüsteemi poole. Olgem ausad, see on ka meie võimu usurpaatorite Reformierakonna ja Keskerakonna eesmärk. Juba praegu nad näilise omavahelise vastandumisega seda süsteemi loovad. Varsti oleme sealmail nagu USA-s, kus Demokraatidel ja Vabariiklastel sisulist vahet ei ole, kogu sõda käib vaid magusama pirukaosa nimel. Aadetest ja ideedest ei ole juttugi.
Eesti rahvuslased ja poliitikas konservatiivsemad, täna muidugi vähemuses olevad, liikumised on juba ammu rääkinud, et ülekantava hääle meetod, 5% valimiskünnis ja parteide rahastamine riigieelarvest Riigikogu kohtade järgi soosib korruptsiooni ja võimulolijate võõrandumist rahvast, kes neid valisid. See aga ongi endiste komparteilaste - REF-i ja KE-a eesmärk.
Mulle endale meeldib ausalt öeldes kõige rohkem Sveitsi laadne otsedemokraatia. Eesti on rahvaarvult kõvasti sellest maast väiksem, järelikult peaks olema tehniliselt võimalik küll. Iseasi, kas tänased võimurid seda soovivad, ilmselt mitte.
Me lasime ise võimaluse käest ja muidugi sülitasime näkku ka seaduslikkusele ning õigusjumalannale. See juhtus hetkel, kui Eesti Kongress ei jõustanud 38 aasta põhiseadust, et selle alusel viia läbi valimised ja siis, alles selle järel oleks saanud muuta põhiseadust ja valimissüsteemi. Kui nüüd rangelt juriidiliselt võtta, siis me ei ole eilmise Vabariigi õigusjärglased ja Edgar Suure Savisaare eesmärk on sisuliselt täidetud.
Ma ei tea mida teha, et asja parandada, ma olen küll loomult optimist, kuid siiralt, mul puudub usk ja lootus, et miskit muuta veel saab.
Globaliseerumine, sellega kaasnev ülihumaansus, sekulariseerumine, mille loomulik tagajärg on moraali ja eetika surm ning globaalsete monopolide ülemvõim on juba liiga kaugele arenenud. Vaevalt me enam sellele vastu saame.
0 comments:
Post a Comment