UUDIS:MEIE KIRIK

"Meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis oleks vastuolus pühakirja või katoolse kristliku kirikuga." (Augsburgi Usutunnistus)

UUDIS: Haiti peapiiskopi surm ja kirikute hävinemine võib anda löögi kristlusele

Autor: uudistetoimetus

laupäev, 16 jaanuar 2010

Haitil ordineeritud metodisti vaimulik lord Griffiths hoiatab, et kristlike sümbolite häving võib mõjutada haitilaste suhtumist kristlusesse, vahendab The Times. 12. jaanuaril toimunud maavärinas hukkus ka Port-au-Prince’i peapiiskop Joseph Serge Miot ning hävisid pealinna kirikud. Ainult nuntsiatuuri hoone jäi püsti ning paavsti nuntsius peapiiskop Bernardito Auza pääses eluga. Katoliku peapiiskopi surm ja varemetes kirikud võivad haitilaste jaoks olla sümboliks sellest, et religioon, mida need esindasid, on läbi kukkunud, hoiatas lord Griffiths, kes töötab praegu Londonis. „See mõjutab kindlasti mõnede usku. Asi on just nimelt katedraalis. See on maani purunenud, see tähtis usukoda. Kui üks peapiiskop jääb rusude alla, on see kahetsusväärne. Aga kui sa näed varemeis katedraali, kus kõik peapiiskopid alates 1860. aastast on teeninud, see on palju võimsam kujund,“ ütles lord Griffiths. „Haitilased ütlevad, et see oli riigi soositud religioon ja näete, mis sellega juhtus.“ Suur osa haitilastest tegeleb endiselt animistliku päritolu voodoo praktiseerimisega. Artikli väitel lubavat seda ametlikult ka katoliku kirik, kuid mitte protestandid. Kümme aastat Haitil elanud lord Griffithsi sõnul pakub uurijatele huvi kunagise plantaatorite religiooni katoliikluse segunemine orjade voodoo uskumustega. „Ma ütleksin, et 90 protsenti pole voodoo pahaloomuline. See pole ainult nõelte torkamine nukkudesse, kuigi esineb ka seda,“ lausus ta, viidates voodoo-maagiale. „Kristliku evangeliseerimise ülesanne pole voodoo praktiseerijaid kristlasteks pöörata, vaid aidata neil toime tulla fatalismiga, et voodoo praktiseerijad ei saaks pidada end oma edu sepistajaks,“ usub Griffiths. USA telejutlustaja Pat Robertson ongi juba kuulutanud, et haitilased on neetud, kuna nende esivanemad sõlmisid kuradiga lepingu. Robertsoni arvamusega ei nõustu baptisti pastor Albert Mohler, kuid temagi nendib: „Tõesti on raske seda maavärinat mitte võrrelda piibellikes mastaapides õnnetusega. Paistab küll, nagu oleks Jumala viha langenud selle Kariibi riigi peale.“ „Miks ei tabanud maavärin Natsi-Saksamaad? Miks ei neelanud tsunami Kambodža surmavälju? Miks hävitas orkaan Katrina rohkem evangelikaalseid kirikuid kui kasiinosid? Mis elavad nii paljud mõrvalikud diktaatorid kõrge vanuseni, samas kui misjonärid surevad noorelt?“ arutles Mohler. Rohkem kui 80 protsendi haitilastest on katoliiklased, protestante on ühe protsendi ringis. 12. jaanuari maavärinas hävis pea täielikult riigi pealinn Port-au-Prince. Hukkunute arvuks on praegu pakutud 50 000, ent mõned allikad kõnelevad koguni sadadest tuhandetest ohvritest. Vaata lisaks: Haiti peapiiskop ning sajad vaimulikud ja seminaristid hukkusid maavärinas (13.01.2010) MÕTISKLUS: Ilmumisaja II pühapäev