Lahkus eesti vaimne suurkuju Linnart Mäll
Täna alanud Tiigri aasta tõi ääretult kurva teate, hommikul lahkus meie seast vaikses rahus paljude õpetaja Linnart Mäll (1938-2010).
Linnart Mälli poolt paali, sanskriti, hiina ja tiibeti keelest eesti keelde tõlgitud krestomaatilised teosed: “Bhagavadgīta”, “Dhammapada”, “Seadmuseratta käimapanemine”, “Kāmasūtra”, “Südasuutra”, “Teemantsuutra”, “Kuddakapāthā”, “Šukasaptati”, Šāntideva “Bodhitšarjāvatāra”, Konfutsiuse teosed, Laozi “Daodejing”, VI dalai-laama Tsangjang Gjatso “Nukrad armastuslaulud” jt.
Linnart Mälli avaldatud raamatud: “Nulli ja lõpmatuse kohal” (Eesti mõttelugu nr 21, Tartu, 1998; uustrükk 2003) , “Studies in the Aštasāhasikā Prajñāpāramitā and Other Essays” (Tartu, 2003; uustrükk Delhi, Motilal Banarsidass, 2005) “Ida mõtteloo leksikon” (kaasautorid Märt Läänemets ja Teet Toome, Tartu, 2006).
Linnart Mälli algatatud esinduslikud sarjad: “Budismi pühad raamatud”, millest tema eluajal jõudis ilmuda kolm köidet, “Hiina mõttevaramu”.
Linnart Mäll lõpetas 1962 Tartu Riikliku Ülikooli üldajaloo erialal. Stažeeris 1964-1965 NSVL Teaduste Akadeemika Orientalistika Instituudis Moskvas. 1966-1969 oli Mäll Tartu ülikooli aspirant ning 1969-1973 Tartu ülikooli üldajaloo kateedri vanemõpetaja, seejärel tagandati poliitilistel põhjustel õppejõu kohalt. Poliitilise tagakiusamise põhjuseks oli tema seotus väärika burjaadi õpetaja Bidja Dandaroniga, kes vangistati 1972. aastal. (Dandaronist lähemalt allpool.)
Seejärel oli Linnart Mäll kümme aastat TRÜ orientalistikakabineti insener, kuni rehabiliteeriti 1983. aastal osaliselt. Pärast seda töötas ta ajaloo ja semiootika (1983-1991) ning orientalistika (1991-1994) laboratooriumi juhatajana. Alates 1994 Tartu Ülikooli orientalistika keskuse juhataja ja vanemteadur. Tema peamised uurimisvaldkonnad olid mahajaana tekstid, budistlik mütoloogia, india klassikaline kirjandus ja kultuur, hiina klassikalised tekstid, tiibeti budistlikud tekstid, väikerahvaste vabadusvõitluse ajalugu. 1970. aastate algul seoses tagakiusamisega kaitsmisele mittelubatud väitekiri "Astasāhasrikā Prajñāpāramitā kui ajalooallikas" lubati kaitsmisele 1985. aastal ja Linnart Mäll sai ajalookandidaadi kraadi.
Linnart Mäll oli Esindamata Rahvaste Organisatsiooni üks loojaid ja esimene esimees aastatel 1991-1993. Ta oli Eesti Kongressi, Eesti Komitee ja Põhiseadusliku Assamblee liige. Linnart Mälli kutsel on kaks korda Eestit külastanud dalai-laama.
2001. aastal pälvis Linnart Mäll Valgetähe teenetemärgi IV järgu, 2006. aastal Riigivapi teenetemärgi IV järgu, 2008. aastal riigi teaduspreemia.
Linnart Mäll lihtsalt otsustas lahkuda. Kuhu? Sellest on veel vara rääkida.
Linnart Mälli intervjuu Märt Läänemetsale (Sõnumutooja 23-24, 1989)
LM: Dandaron oli Burjaatia troonipärija. Tema õpetaja Tsedenov rajas 1920. aastal Kižinga kandis Tiibeti eeskujul Burjaatia teokraatliku riigi ning määras oma järeltulijaks Dandaroni. Burjaatia riik hoidus sekkumast vene punaste ja valgete omavahelisse kähmlusse, kuid see ei päästnud teda purustamisest. Burjaatia võimudele oli Dandaron kogu aeg pinnuks silmas, kuna rahvas pidas temast väga lugu. Protsessi valmistati väga põhjalikult ette. Võimude aplus kasvas veelgi ja selle protsessiga taheti hävitada budoloogia kogu N Liidus. Seda nad siiski ei suutnud. Kohtuni õnnestus neil tuua vaid kaks valetunnistajat. Tänu advokaat Nimirinskaja erakordselt julgele käitumisele õnnestus kohtus kõik valetunnistused ümber lükata. Seepärast tundus kohtuotsus isegi seal ootamatusena. Ühe valetunnistaja ajas advokaat oma küsimustega niivõrd segadusse, et see puhkes hüsteeriliselt nutma, mõistes oma vahelejäämist. Muide, panite tähele advokaadi nime, mis tähendab „leppimatu”. Solženitsõn on kusagil kirjutanud, et poliitilistel protsessidel osalenute nimed on alati paljutähenduslikud. Palun: süüdistuse peauurija Hamajev, prokurör Baiborodin. Burjaatia peaprokurör, kes oli lõpuks sunnitud paljudele teatama, et süüdistus nende vastu on maha võetud, kandis nime Fortuna.
Kas puutusid ka ise protsessidega otseselt kokku?
LM: Muidugi. Viibisin just protsessieelsel suvel Burjaatias ekspeditsioonil. Kuna olen eelkõige budoloog, pidin samuti kuuluma hävitamisele. Minu eeliseks oli see, et elasin teise liiduvabariigi territooriumil. Juba tol ajal oli prokuratuuril raske uurimist ühest liiduvabariigist teise üle kanda. Sellepärast püüdsid nad mind Burjaatiasse meelitada, kui ma sinna ei sõitnud, lasti lahti jutt, et Mäll varjab ennast. Kui nad nägid, et protsess ei suuda üleliidulist ulatust võtta, hakkasid nad mind hoopis ignoreerima ja ei saatnud kohtukutsetki, kuna teadsid, et minu tunnistused ei tööta nende kasuks. Advokaadi palvel sõitsin ise Ulan-Udesse. Enne tunnistuse andmist püüti mind seal kinni võtta. Jällegi tänu advokaadi julgusele ma siiski sain anda oma tunnistused. Pärast seda Hamajev ähvardas, et maksab mulle kätte. Tõepoolest, umbes kuu aega pärast protsessi, 1973. aasta jaanuaris hakkasid Tartusse saabuma laimavad ettekanded Burjaatia prokuratuurist. Kirjutasin nende kohta küll põhjalikud seletused, kuid hoolimata sellest lasti mind sama aasta juunis üldajaloo kateedri vanemõpetaja kohalt lahti (hiljem küll anti mulle inseneri koht orientalistikakabinetis).
Kes Sind lahti laskis?
LM: Võiks öelda, et süsteem, aga süsteem töötab alati läbi konkreetsete inimeste. Praegu tahaksid kindlasti paljud seda toonase rektori Arnold Koobi kaela ajada, kuid budoloogia oli ja on ka praegu meil Eestis nii mõnelegi pinnuks silmas. Ma ei räägi sugugi ainult endasse puutuvast, kui ütlen: kahju, et mõned inimesed meil Eestis on isiklike või ideoloogiliste probleemide lahendamiseks nii kergesti valmis kasutama võimude abi, mida nad muidu väidavad end põlgavat... Siin, N Liidu lääneosas ei kannatanud kaugeltki mina üksi. A. Pjatigorski kaotas igasugused töövõima,used ja oli sunnitud emigreeruma Inglismaale, kus ta praegugi töötab Londoni Ülikoolis. Üldse pidurdas see protsess budoloogia arengut N Liidus vähemalt kümme aastat. Selles mõttes saavutasid Burjaatia võimud vähemalt osaliselt oma eesmärgi.
Kuid ma ei usu, et nemad Dandaroni hävitasid. Dandaron lihtsalt otsustas lahkuda. Kuhu? Sellest on veel vara rääkida.
__________________________________________Liitumine teabevooga: teata soovist aadressil si@kongress.ee.
Lahkumine: sama.
SI teadete levitamine on vaba ja tervitatav.
Täna alanud Tiigri aasta tõi ääretult kurva teate, hommikul lahkus meie seast vaikses rahus paljude õpetaja Linnart Mäll (1938-2010).
Linnart Mälli poolt paali, sanskriti, hiina ja tiibeti keelest eesti keelde tõlgitud krestomaatilised teosed: “Bhagavadgīta”, “Dhammapada”, “Seadmuseratta käimapanemine”, “Kāmasūtra”, “Südasuutra”, “Teemantsuutra”, “Kuddakapāthā”, “Šukasaptati”, Šāntideva “Bodhitšarjāvatāra”, Konfutsiuse teosed, Laozi “Daodejing”, VI dalai-laama Tsangjang Gjatso “Nukrad armastuslaulud” jt.
Linnart Mälli avaldatud raamatud: “Nulli ja lõpmatuse kohal” (Eesti mõttelugu nr 21, Tartu, 1998; uustrükk 2003) , “Studies in the Aštasāhasikā Prajñāpāramitā and Other Essays” (Tartu, 2003; uustrükk Delhi, Motilal Banarsidass, 2005) “Ida mõtteloo leksikon” (kaasautorid Märt Läänemets ja Teet Toome, Tartu, 2006).
Linnart Mälli algatatud esinduslikud sarjad: “Budismi pühad raamatud”, millest tema eluajal jõudis ilmuda kolm köidet, “Hiina mõttevaramu”.
Linnart Mäll lõpetas 1962 Tartu Riikliku Ülikooli üldajaloo erialal. Stažeeris 1964-1965 NSVL Teaduste Akadeemika Orientalistika Instituudis Moskvas. 1966-1969 oli Mäll Tartu ülikooli aspirant ning 1969-1973 Tartu ülikooli üldajaloo kateedri vanemõpetaja, seejärel tagandati poliitilistel põhjustel õppejõu kohalt. Poliitilise tagakiusamise põhjuseks oli tema seotus väärika burjaadi õpetaja Bidja Dandaroniga, kes vangistati 1972. aastal. (Dandaronist lähemalt allpool.)
Seejärel oli Linnart Mäll kümme aastat TRÜ orientalistikakabineti insener, kuni rehabiliteeriti 1983. aastal osaliselt. Pärast seda töötas ta ajaloo ja semiootika (1983-1991) ning orientalistika (1991-1994) laboratooriumi juhatajana. Alates 1994 Tartu Ülikooli orientalistika keskuse juhataja ja vanemteadur. Tema peamised uurimisvaldkonnad olid mahajaana tekstid, budistlik mütoloogia, india klassikaline kirjandus ja kultuur, hiina klassikalised tekstid, tiibeti budistlikud tekstid, väikerahvaste vabadusvõitluse ajalugu. 1970. aastate algul seoses tagakiusamisega kaitsmisele mittelubatud väitekiri "Astasāhasrikā Prajñāpāramitā kui ajalooallikas" lubati kaitsmisele 1985. aastal ja Linnart Mäll sai ajalookandidaadi kraadi.
Linnart Mäll oli Esindamata Rahvaste Organisatsiooni üks loojaid ja esimene esimees aastatel 1991-1993. Ta oli Eesti Kongressi, Eesti Komitee ja Põhiseadusliku Assamblee liige. Linnart Mälli kutsel on kaks korda Eestit külastanud dalai-laama.
2001. aastal pälvis Linnart Mäll Valgetähe teenetemärgi IV järgu, 2006. aastal Riigivapi teenetemärgi IV järgu, 2008. aastal riigi teaduspreemia.
Linnart Mäll lihtsalt otsustas lahkuda. Kuhu? Sellest on veel vara rääkida.
Linnart Mälli intervjuu Märt Läänemetsale (Sõnumutooja 23-24, 1989)
LM: Dandaron oli Burjaatia troonipärija. Tema õpetaja Tsedenov rajas 1920. aastal Kižinga kandis Tiibeti eeskujul Burjaatia teokraatliku riigi ning määras oma järeltulijaks Dandaroni. Burjaatia riik hoidus sekkumast vene punaste ja valgete omavahelisse kähmlusse, kuid see ei päästnud teda purustamisest. Burjaatia võimudele oli Dandaron kogu aeg pinnuks silmas, kuna rahvas pidas temast väga lugu. Protsessi valmistati väga põhjalikult ette. Võimude aplus kasvas veelgi ja selle protsessiga taheti hävitada budoloogia kogu N Liidus. Seda nad siiski ei suutnud. Kohtuni õnnestus neil tuua vaid kaks valetunnistajat. Tänu advokaat Nimirinskaja erakordselt julgele käitumisele õnnestus kohtus kõik valetunnistused ümber lükata. Seepärast tundus kohtuotsus isegi seal ootamatusena. Ühe valetunnistaja ajas advokaat oma küsimustega niivõrd segadusse, et see puhkes hüsteeriliselt nutma, mõistes oma vahelejäämist. Muide, panite tähele advokaadi nime, mis tähendab „leppimatu”. Solženitsõn on kusagil kirjutanud, et poliitilistel protsessidel osalenute nimed on alati paljutähenduslikud. Palun: süüdistuse peauurija Hamajev, prokurör Baiborodin. Burjaatia peaprokurör, kes oli lõpuks sunnitud paljudele teatama, et süüdistus nende vastu on maha võetud, kandis nime Fortuna.
Kas puutusid ka ise protsessidega otseselt kokku?
LM: Muidugi. Viibisin just protsessieelsel suvel Burjaatias ekspeditsioonil. Kuna olen eelkõige budoloog, pidin samuti kuuluma hävitamisele. Minu eeliseks oli see, et elasin teise liiduvabariigi territooriumil. Juba tol ajal oli prokuratuuril raske uurimist ühest liiduvabariigist teise üle kanda. Sellepärast püüdsid nad mind Burjaatiasse meelitada, kui ma sinna ei sõitnud, lasti lahti jutt, et Mäll varjab ennast. Kui nad nägid, et protsess ei suuda üleliidulist ulatust võtta, hakkasid nad mind hoopis ignoreerima ja ei saatnud kohtukutsetki, kuna teadsid, et minu tunnistused ei tööta nende kasuks. Advokaadi palvel sõitsin ise Ulan-Udesse. Enne tunnistuse andmist püüti mind seal kinni võtta. Jällegi tänu advokaadi julgusele ma siiski sain anda oma tunnistused. Pärast seda Hamajev ähvardas, et maksab mulle kätte. Tõepoolest, umbes kuu aega pärast protsessi, 1973. aasta jaanuaris hakkasid Tartusse saabuma laimavad ettekanded Burjaatia prokuratuurist. Kirjutasin nende kohta küll põhjalikud seletused, kuid hoolimata sellest lasti mind sama aasta juunis üldajaloo kateedri vanemõpetaja kohalt lahti (hiljem küll anti mulle inseneri koht orientalistikakabinetis).
Kes Sind lahti laskis?
LM: Võiks öelda, et süsteem, aga süsteem töötab alati läbi konkreetsete inimeste. Praegu tahaksid kindlasti paljud seda toonase rektori Arnold Koobi kaela ajada, kuid budoloogia oli ja on ka praegu meil Eestis nii mõnelegi pinnuks silmas. Ma ei räägi sugugi ainult endasse puutuvast, kui ütlen: kahju, et mõned inimesed meil Eestis on isiklike või ideoloogiliste probleemide lahendamiseks nii kergesti valmis kasutama võimude abi, mida nad muidu väidavad end põlgavat... Siin, N Liidu lääneosas ei kannatanud kaugeltki mina üksi. A. Pjatigorski kaotas igasugused töövõima,used ja oli sunnitud emigreeruma Inglismaale, kus ta praegugi töötab Londoni Ülikoolis. Üldse pidurdas see protsess budoloogia arengut N Liidus vähemalt kümme aastat. Selles mõttes saavutasid Burjaatia võimud vähemalt osaliselt oma eesmärgi.
Kuid ma ei usu, et nemad Dandaroni hävitasid. Dandaron lihtsalt otsustas lahkuda. Kuhu? Sellest on veel vara rääkida.
__________________________________________Liitumine teabevooga: teata soovist aadressil si@kongress.ee.
Lahkumine: sama.
SI teadete levitamine on vaba ja tervitatav.
No comments:
Post a Comment