ERSP LEHELT UUDISEID

Suur hämamine: Vene infokanalid panevad erinevad rahvuslikud organisatsioonid ühte patta

(25.04.2010) Eesti kaitsepolitsei töötajad võtsid paremradikaalide ja natsionalistide esindajatega ühendust ning soovitasid neil loobuda 9. mail langenud nõukogude sõdurite Raadil Tartus memoriaali juures läbiviidavast piketist. Sellest teatas Sõltumatu Infokeskus 22. aprillil , viidates piketi korraldajatelt saadud informatsioonile, edastas Venemaa informatsiooniagentuur REGNUM.

Meelsuspolitsei aastaraamatutes on „väljavalitud rahvusest” Modest Kolerovi juhitavat infoagentuuri mitmeid kordi nimetatud FSB mõjualuseks. Paraku on nimetatud infoagentuur küllalt autoriteetseks infoallikaks siinsetele venekeelsetele veebilehtedele, mis informeerivad Eesti vene kogukonda siinsetest sündmustest. Regnum.ru teate on oma uudise aluseks võtnud Novõje Vesti (vesti.ee), kes samas on loo illustreerinud 14. septembril 2009 toimunud Tallinna Rahvuslaste Klubi ja ERSP jewroliiduga liitumise aastapäeva piketi fotoga, kus nähtaval ERSP lipp.

Veebiuudiste portaal Baltija (baltija.eu), mis informeerib vene kogukonna liikmeid, kirjeldab „paremradikaalide ja natsionalistide” Raadi pargis Tartus ärajäetud üritust sootuks teisest vaatevinklist. 9. maile määratud SS-i austajate pikett Tartus ei toimu, rääkis baltija.eu korrespondendile Tartu elanik, Vene Kaasmaalaste Kordinatsioonikomitee Nõukogu liige Gennadi Suhhov. Tema sõnul „annulleeris” Tartu linnavalitsus „sõdur-vabastaja ausamba juures Raadi pargis toimuma pidava natsionalistide aktsiooni”. Samas kirjutises tunneb Suhhov rõõmu Tartu linnavalitsuse „tervemõistusliku otsuse” üle, kuna juba 10 aastat on sõdur-vabastaja ausamba juures toimunud tuhandete inimeste osavõtul üritused, kus austatakse Tartu fašistidest vabastajate mälestust.


Vene meedia jaoks on kõik Eesti rahvuslased "fašistid".

Veebilehe ersp.ee toimetuse arvates on mõttetu nõuda venekeelsetelt infokanalitelt Eesti rahvuslike organisatsioonide eristamist, kuna kõik taolised on „fašistlikud” või „paremradikaalsed-natsionalistlikud”, millel erilist vahet ei leita olevat. Küll aga peaksid meie organisatsioonide juhid enne mõne ürituse planeerimist endale aru andama, kas üritusi suudetakse/juletakse auga ka ellu viia ega tehta mõne kapošniku „soovitusi” järgides kahju rahvuslikule liikumisele üldisemalt oma „kompromissidega”. Kui on juba varem harjutud tegutsema meelsuspolitsei „soovituste” järgi*, siis ei maksaks suurt tükki suhu võtta, see ajavat suu lõhki.

---------

* Silmas on peetud fakti, et Eesti Leegioni Sõprade Klubi, kes viimastel aastatel on olnud tegev Sinimägede 1944. aasta kaitselahingute aastapäevale pühendatud ürituste organiseerimisel, allus kapo soovitusele mitte kandma üritusel musti särke, vt Kultuur & Elu, 2/2009: „Eesti Leegioni Sõprade Klubi ootab aktiivseid kaasvõitlejaid”. Eesti Iseseisvuspartei seevastu loobus (algul nõusoleku andes) aasta algul nelja rahvusliku veebiportaali ja Nõmme Raadio ennustusvõistluses „Jõuludeks laibakotis Afganistanist koju” osalemisest, ilmselt pärast seda, kui selle esimehega keegi vestles. ELSK ja EIP olid TMS-is edastatud informatsiooni järgi 9. mail Raadi pargis planeeritud ürituse peakorraldajad. Kuna käimas on meeldimiskampaania Venemaale, siis võib prognoosida juulikuu viimasel pühapäeval Sinimägedes toimuma pidava ürituse ärajäämist, sest „SS-laste kokkutulekud” (nagu vene meedia neid nimetab) ei ole kindlasti Venemaale meelepärased, mis omakorda võib ohustada NATO ja Venemaa suhete parandamise protsessi. Eestlastel on komme, et kui juba pugeda, siis täiega! – Toimetus.

Suurte alanduste algus: Eesti valmistub Venemaa Suure Võidu aastapäevaks

(25.04.2010) „NATO saab luua tõhusama reketikilbi koostöös Venemaaga ning kuna sel juhul ei võta meie idanaaber kilpi enam enda vastu suunatud ohuna, muutub olukord Euroopas turvalisemaks,” edastas Õhtuleht NATO peasekretär Anders Fogh Rasmusseni 23. aprillil Tallinnas välisministrite kokkusaamisel öeldut.

Venemaale lähenemise protsess on käimas peale viimaseid USA presidendivalimisi, kui Valgesse Majja peremeheks sai neegerpoliitik Barak Obama. Kuna Eestil mingit oma välispoliitikat ei ole ja otsuseid võetakse vastu Brüsselist ning Washintonist tulevate „soovituste” järgi, siis peab Eesti loomulikult oma suhtumist Venemaasse kui võimalikku agressorisse muutma. Trilateraalist president Toomas Hendrik Ilvese 9. mail asetleidvatel pidustustel osalemine tunnistab asjaolu, et meie president käitub Moskooviasse matkates peremeestelt saadud „soovitusi” täites. Selleks, et „võidupüha” üritusel saadaks Eestis vastav positiivne õhustik ega üksik tõrvatilk meepoti sisu ära ei rikuks, tehakse meil tublisid pingutusi.

Eesti võimud valmistuvad Suure Võidu aastapäevaks.

Mõni aeg tagasi avaldas Saksa kantsleri Angela Merkeli välispoliitika ja julgeoleku nõunik Christoph Heusgen arvamust, et Baltimaad võiksid koos Venemaaga koostada ühise ajalooõpiku, kuna see oleks selge märk Moskva valmidusest liikuda Euroopasse. Pole raske ennustada, kuidas peavad nt 1940-ndail aset leidnud sündmused taolises ajalooõpikus kirjutatud saama. Mõningad märgid näitavad, et ühise ajalookäsitluse teese juba koostatakse. Ilmselt ei hakka taolised ajalood erinema nõukogudeaegseist. Erinevuseks vaid see, et seekordsetes ajalugudes tuleb juttu ka juutide osast Eesti ajaloos, mida nõukaaegsed ajaloolased polnud märganud, mida meie ajaloolastele mitmesugused Brüsseli nõunikud soovitanud on.

Eestlastest võõrvõimude teenrid on olnud tublid käsutäitjad nii nõukogude okupatsiooni ajal, nii ka praegu, jewroliidu ja NATO liikmeina. Mõni päev tagasi toimus Ilmar Raagi ja Kiur Aarma filmi „September 1944” esilinastus. Eesti Rahvusliku Liikumise juhatuse liige Henn Põlluaas on veebiportaalis Terve Mõistuse Sündikaat avaldanud oma muljeid filmist, milles vaikitakse maha vene okupantide kuriteod 1944. aasta septembris Eesti „vabastamisel” ja kujutatakse „punase” laskurkorpuse võitlejaid kui vabastajaid.

Samasse idanaabriga suhete parandamise kampaaniasse kuulub Milton Friedmani preemia laureaadi Mart Laari 50.sünnipäeval Venemaa presidendile üle antud „mälu ja leppimise” auhind, kuna „president Medvedevi eitav suhtumine stalinismi heroiseerimisse ning lepituse otsimine Katõnis on lootusrikas ning leppimiseni viiv peatükk Euroopa ajaloos”. Kuna Mart Laar on mondealistide-rahajuutide ustav käsilane, siis on Putini hüpiknukule Medvedevile edastatud auhinna üleandmine faktina kindlasti väga kõnekas. Kunagise NSVL-i rajaja Vladimir Lenini 140. sünniaastapäeva meenutasid riiklikud meediakanalid 22. aprillil korduvalt. Kuigi läbi paistsid mõningased iroonianoodid, ei tarvitsenud kaugeltki mitte kõik „uhked ja hääd” eestlased neid märgata.

Kolm rahvuslikku organisatsiooni loobusid 9. mail Tartus Raadi mõisa juures asuva „punamonumendi” mahavõtmist nõudva demonstratsiooni korraldamisest, kuna keegi meelsuspolitsei töötaja seda „tungivalt soovitas”. Jääb veel ära oodata võimude „soovitus”, et Tallinnas vähemuses olev eestlaskond püsiks sel päeval kodudes, et mitte anda põhjust rahvuskonfliktideks. Sellega seoses on põnev oodata, mismoodi põhjendatakse sellel päeval Venemaa saatkonna juures registreeritud vastupanuliikumise ERSP piketi politseipoolset keelustamist. Teadupoolest koosneb ERSP tuumik vabadusvõitlejaist, kes osalesid rohkem kui 20 aastat tagasi iseseisvusvõitluses, mistõttu pole meeluspolitseil mõtet vastavaid „soovitusi” organisaatoreile vahetult, et need üritusest loobuksid, jagama asuda.

Veebiportaali ersp.ee toimetaja meenutab, et 7. novembril 1939 korraldas viis aastat varem Konstantin Pätsi riigipöörde abiliseks olnud kindral Johan Laidoner Estonia teatris Suurele Oktoobrile pühendatud kontsert-aktuse, millega tähistati NSVL-i riigipüha. Mis edasi juhtus, teab iga Eesti (praegust) ajalugu tundev eestlane. Kas ei ole kohane paralleel? 1939.-1940. aastal reetsid Eesti riikluse tollased poliitikud, nii toimub Eesti riikluse järjekordne reetmine ka nüüd, sest Moskva Suure Võidu aastapäevapeo osavõtule järgneva d üha uued ja uued sammud. Need peavad tõestama Eesti head soovi edendada heanaaberlikke suhteid meie naaberriigiga. Sellel kõigel saab olema väga ränk hind...