
5. aprillil 1969. aastal suri tagaselja surma mõistetud vabadussõjalane ja Relva-
ohvitser Ain-Ervin Mere. KGB hakkas Mere vastu huvi tundma 1956. aastal, kui teda üritati agendiks värvata. Kui need katsed ei andnud tulemusi, mõisteti Mere 1961 Tallinnas toimunud sõjakurjategijate protsessil tagaselja surma. Suurbritannia Meret välja ei andud, kuna pidas Nõukogude Liidu esitatud süütõendeid ebapiisavateks. Loe lisa ajakirjast Kultuur ja Elu.
VEEL
NATO jätkab tsiviilisikute mõrvamist
VEEL

NATO jätkab tsiviilisikute mõrvamist
(05.04.2010) USA erivägede sõdurid tapsid Afganistanis tsiviilisikud, misjärel üritasid oma tegu varjata. Nad õngitsesid kuulid ohvrite kehadest välja, pesid haavad alkoholiga puhtaks ja valetasid juhtunu kohta oma ülemustele. Kaks rasedat naist, teismeline tüdruk, politseinik ja viimase vend lasti 12. veebruaril maha, kui USA ja Afganistani eriväed ründasid nende kodu. NATO võttis tsiviilisikute tapmise eest vastutuse alles pühapäeva õhtul. USA ja NATO vägede juhataja kindral Stanley McChrystali peakorter Kabulis väitis esialgu, et naised olid kinni seotud, neil olid tropid suus ja nad olid olnud surnud juba mitu tundi, kui ründajad nende surnukehad leidsid. Hiljem tunnistati: „Vaatamata varasematele teadetele, oleme me kindlaks teinud, et naised tapeti kogemata, kui ühendatud üksus tulistas mehi.” Valitsuse juurdluses osalev Afganistani ametnik ütles The Timesile : „Miks korjasid eriväelased oma kuulid piirkonnast kokku? Nad pesid vigastatud kehaosi alkoholiga ja võtsid kuulid laipadest välja. Surnukehades olid suured augud.” Pühapäeval tehtud avalduses ütles NATO esindaja brigaadikindral Eric Tremblay: „Me kahetseme sügavalt selle operatsiooni tulemust, võtame selle eest vastutuse ja teame, et perekonnad mäletavad seda kaotust igavesti.”
Allikas: siin
Allikas: siin
NATO tegevusest Afganistani rahva "vabastamisel" on ohtralt fotosid siin
0 comments:
Post a Comment