pühapäev, 18, aprill 2010
Kes neelab keda, oo ütle seda...
Lauri Läänemets üritab näidata, et Eestimaa Rahvaliidu juhtkonna siht ühinemisele Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga ei ole tingitud soovist saada 2011. aastal Riigikogu liikmeteks, tuues selle nö. tõenduseks välja, et sotsidega ühinemise pooldajad oleksid Rahvaliidu kandidaatide nimekirjas üsna kõrgetel kohtadel, kuid unustades justkui ära selle praegu üldlevinud arusaama, mille kohaselt jääks Rahvaliidul omaette jätkates siis valimiskünnis lihtsalt ületamata. Küsimus ei ole ju nüüd üldse selles, millised kohad need inimesed saaksid Rahvaliidu nimekirjas. Küsimus on hoopis selles, milliseid kohtasid nad väärivad sotside nimekirjas. Üks asi, mida selle määramisel võiks vaadata, on kindlasti nende häältesaak viimastel valimistel ja selle suhe sotside omasse.
Võtame ette need samad nimed, mille Läänemets oma ajaveebis juba välja tõi.
Karel Rüütli sai 2007. aastal Riigikogu valimisel Tartu linnas 558 häält. Sotside nimekirjas oli seal siis kolm inimest, kes said sellest rohkem. Eelmisel aastal sai ta samas kohaliku volikogu valimisel 200 häält. Sotside hulgas oli neli inimest, kes said sellest rohkem. Kui lähtuda ainult nendest tulemustest ehk eeldada, et järgmisel aastal on kõik vanad sotsid tagasi, siis peaks Rahvaliidu praegune esimees olema uue ühenderakonna kandidaatide nimekirjas seal seega 4.-5. kohal.
Kajar Lember sai 2007. aastal Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal kokku 701 häält, jäädes sellega alla kahele sotsile. Kohalikel valimistel kandideeris ta eelmisel aastal Harjumaal Rae vallas, kus sai 47 häält, jäädes sellega alla ühele sotsile. 2005. aastal kandideeris ta kohalikel valimistel Jõgevamaal Tabivere vallas, saades 89 häält, mis oli seal siis üldse parim tulemus. Kas ta võlgnes selle toona rohkem endale või Rahvaliidu üldisele populaarsusele nimetatud maakonnas, seda on muidugi raske öelda. Aga oletagem, et Lember kandideerib 2011. aastal samas ringkonnas, kus 2007. aastal, sest sündinud on ta siiski Saaremaal. Oletagem, et Andres Tarand enam ei kandideeri. Loogiline oleks panna seal ühenderakonna esinumbriks ikkagi sotsist riigikogulane Kalev Kotkas, kes sai 2007. aastal Lemberist 395 häält rohkem ja sobib selleks ka muidu paremini.
Ene Tomberg ja Anto Liivat. Tomberg sai 2007. aastal Tallinnas 132 häält. Temast oli siis selles osas eespool viis sotsi. Eelmisel aastal sai ta seal kohalikel valimistel roheliste nimekirjas 187 häält, temast eespool kolm sotsi. Liivat sai eelmisel aastal Tallinnas roheliste nimekirjas 175 häält, tema ringkonnas ületas selle tulemuse samuti kolm sotsi. Seega ühenderakonna nimekirjas neist ilmselt oma ringkondades esinumbreid järgmisel aastal ei tule.
Jaanus Marrandi ja Jaak Allik kandideerisid 2007. aastal Järva- ja Viljandimaal. Esimene sai 1108 ja teine 510 häält. Mõlemast oli eespool üks sots, Sven Mikser, kes kandideeris kohalikel valimistel eelmisel aastal Tallinnas ja võib ka Riigikogu valimisteks sinna üle kolida. Esmapilgul võib tunduda, et sellisel juhul saab Järva- ja Viljandimaal ühenderakonna esinumbriks Marrandi või Allik, aga nii ei pruugi minna. Selle koha võib hõivata hoopis SDE endine peasekretär Randel Länts, kes on oma musta töö eest teeninud ju ära mingi korraliku vaevatasu. 2007. aastal sai Länts seal ainult 120 häält, kuid eelmisel aastal kandideeris ta Viljandis valimisliidus, kus oli ka Allik, kogudes viimasest enam kui kolm korda rohkem hääli, täpsemalt 346. Marrandi kandideeris kohalikel valimistel Türil, kus sotsid ja rahvaliitlased moodustasid samuti ühise valimisliidu, kogudes 48 häält, millega jäi selle valimisliidu nimekirjas 11. kohale. Rahvaliidu liikmetest on olnud suur häältemagnet veel Helmen Kütt, kes sai 2007. aastal Riigikogu valimisel 1076 ja eelmisel aastal kohalikel valimistel Viljandis 897 häält. Kui ta peaks ühenderakonda minema, siis võidakse aga vaadata, et tema suure toetuse taga ongi peamiselt Viljandi linn ning esinumbriks pannakse ikkagi Länts.
Jaanus Õunapuu ja Margi Ein kandideerisid 2007. aastal Jõgeva- ja Tartumaal. Esimene sai 1739 ja teine 1378 häält, ükski sots selleni ei küündinud. Ein kandideeris eelmisel aastal kohalikel valimistel Põltsamaa linnas, saades 174 häält, millest rohkem sai siis vaid üks teine rahvaliitlane. Läänemets avaldas nüüd arvamust, et sotsidega liitumise korral võivad nad vanas Rahvaliidu kantsis üldse häälteta jääda, aga ma ei näe, mida sotsid võiksid kaotada sellest, kui saavad nad seal oma nimekirja esinumbriteks. Seega vähemalt Jõgevamaal peaksid ühenderakonna valimisnimekirja juhtima praegused rahvaliitlased.
Rein Randver kogus 2007. aastal Võru-, Valga- ja Põlvamaal kokku 1576 häält, mida sotside hulgast ületas ainult Ivari Padar, kes istub nüüd Euroopa Parlamendis. Kui Padar peaks taas kandideerima, siis on seal esinumbriks arvatavasti tema. Kui ta seda ei tee, siis tundub esmapilgul olevat nimekirjas järgmine Randver, kes sai kohalikel valimistel eelmisel aastal Valgamaal Tõlliste vallas 151 häält, mis oli siis enam kui poole parem tulemus kui järgnenud mehel. Aga sama ringkonna alla läheb ka Kalvi Kõva, kes sai 2007. aastal 986 häält, kuid on nüüd riigikogulane ja SDE peasekretär. Seega oleks loogiline esinumber hoopis tema.
Jaanus Männik sai 2007. aastal Pärnumaal 1181 häält. Sellest rohkem hääli sai seal siis kaks sotsi. Kohalikel valimistel kandideeris ta eelmisel aastal Surju vallas, saades 48 häält, mis tagasid seal nii Rahvaliidu nimekirjas kui ka üldarvestuses kolmanda koha. Pärnumaal peaks tulema esinumbriks mõni praegune sots.
Vello Tafenau sai 2007. aastal Lääne-Virumaal 1072 häält, millest rohkem hääli said seal kaks sotsi, nende hulgas Indrek Saar. Eelmisel aastal kandideeris Tafenau seal kohalikel valimistel Vinni vallas, saades 159 häält, millest rohkem sai ainult üks keskerakondlane. Esinumbriks peaks Lääne-Virumaal saama ikkagi sotsist riigikogulane Saar, kes sai 2007. aastal 1855 häält.
Tiit Tammsaar sai 2007. aastal Harju- ja Raplamaal 940 häält, millest rohkem hääli said jällegi kaks sotsi. Kohalikel valimistel sai ta eelmisel aastal Raplas sotside nimekirjas kandideerides 126 häält, mida oli enam kui poole rohkem kui talle järgnenud sotsil. Esinumbriks peaks loogiliselt võttes tulema sotsist riigikogulane Jüri Tamm, kes sai 2007. aastal 1682 häält.
Sellega on Läänemetsa toodud nimed läbi. Tundub tõenäoline, et kui need inimesed ühinevad Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga, siis on nad sellele korralikuks tugevduseks, kuid ohjad jäävad seniseid häältesaake vaadates endiselt praeguste sotside kätte.
Aga kandidaatide nimekirjasid muidugi ei koostata päris nii nagu siit nüüd mulje võis jääda. Sotsidel on seda kombeks teha sisevalimiste teel. SDE-l oli aasta alguses 3666, Rahvaliidul aga 9684 liiget. Kui kujutada nüüd ette, et enamik rahvaliitlastest otsustab tõesti sotsidega ühinemise kasuks, siis võib kergesti juhtuda, et ühenderakonna kandidaatide nimekirjas haaravad juhtpositsioonid enda kätte just rahvaliitlased, kes on olnud tegelikult väiksemad häältemagnetid kui tänased sotsid. See avaldaks tõenäoliselt mõju ka erakonna valimistulemusele. Rahvaliitlased võivad osutuda sedasi sotside hauakaevajateks, kasutades sotsiaaldemokraate lihtsalt ära selleks, et ise taas parlamenti pääseda. Seetõttu peaksid sotsid palvetama praegu selle eest, et Rahvaliidu kongress ei kiidaks ühinemist heaks ning see erakond lihtsalt laguneks, sest muidu võib suutäis olla nende jaoks tõesti liiga suur, nagu märkis juba Jaan Kundla nimeline ajaveeb. Või siis tuleb muuta SDE valimisnimekirjade koostamise põhimõtteid ehk loobuda sisevalimistest.
Võtame ette need samad nimed, mille Läänemets oma ajaveebis juba välja tõi.
Karel Rüütli sai 2007. aastal Riigikogu valimisel Tartu linnas 558 häält. Sotside nimekirjas oli seal siis kolm inimest, kes said sellest rohkem. Eelmisel aastal sai ta samas kohaliku volikogu valimisel 200 häält. Sotside hulgas oli neli inimest, kes said sellest rohkem. Kui lähtuda ainult nendest tulemustest ehk eeldada, et järgmisel aastal on kõik vanad sotsid tagasi, siis peaks Rahvaliidu praegune esimees olema uue ühenderakonna kandidaatide nimekirjas seal seega 4.-5. kohal.
Kajar Lember sai 2007. aastal Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal kokku 701 häält, jäädes sellega alla kahele sotsile. Kohalikel valimistel kandideeris ta eelmisel aastal Harjumaal Rae vallas, kus sai 47 häält, jäädes sellega alla ühele sotsile. 2005. aastal kandideeris ta kohalikel valimistel Jõgevamaal Tabivere vallas, saades 89 häält, mis oli seal siis üldse parim tulemus. Kas ta võlgnes selle toona rohkem endale või Rahvaliidu üldisele populaarsusele nimetatud maakonnas, seda on muidugi raske öelda. Aga oletagem, et Lember kandideerib 2011. aastal samas ringkonnas, kus 2007. aastal, sest sündinud on ta siiski Saaremaal. Oletagem, et Andres Tarand enam ei kandideeri. Loogiline oleks panna seal ühenderakonna esinumbriks ikkagi sotsist riigikogulane Kalev Kotkas, kes sai 2007. aastal Lemberist 395 häält rohkem ja sobib selleks ka muidu paremini.
Ene Tomberg ja Anto Liivat. Tomberg sai 2007. aastal Tallinnas 132 häält. Temast oli siis selles osas eespool viis sotsi. Eelmisel aastal sai ta seal kohalikel valimistel roheliste nimekirjas 187 häält, temast eespool kolm sotsi. Liivat sai eelmisel aastal Tallinnas roheliste nimekirjas 175 häält, tema ringkonnas ületas selle tulemuse samuti kolm sotsi. Seega ühenderakonna nimekirjas neist ilmselt oma ringkondades esinumbreid järgmisel aastal ei tule.
Jaanus Marrandi ja Jaak Allik kandideerisid 2007. aastal Järva- ja Viljandimaal. Esimene sai 1108 ja teine 510 häält. Mõlemast oli eespool üks sots, Sven Mikser, kes kandideeris kohalikel valimistel eelmisel aastal Tallinnas ja võib ka Riigikogu valimisteks sinna üle kolida. Esmapilgul võib tunduda, et sellisel juhul saab Järva- ja Viljandimaal ühenderakonna esinumbriks Marrandi või Allik, aga nii ei pruugi minna. Selle koha võib hõivata hoopis SDE endine peasekretär Randel Länts, kes on oma musta töö eest teeninud ju ära mingi korraliku vaevatasu. 2007. aastal sai Länts seal ainult 120 häält, kuid eelmisel aastal kandideeris ta Viljandis valimisliidus, kus oli ka Allik, kogudes viimasest enam kui kolm korda rohkem hääli, täpsemalt 346. Marrandi kandideeris kohalikel valimistel Türil, kus sotsid ja rahvaliitlased moodustasid samuti ühise valimisliidu, kogudes 48 häält, millega jäi selle valimisliidu nimekirjas 11. kohale. Rahvaliidu liikmetest on olnud suur häältemagnet veel Helmen Kütt, kes sai 2007. aastal Riigikogu valimisel 1076 ja eelmisel aastal kohalikel valimistel Viljandis 897 häält. Kui ta peaks ühenderakonda minema, siis võidakse aga vaadata, et tema suure toetuse taga ongi peamiselt Viljandi linn ning esinumbriks pannakse ikkagi Länts.
Jaanus Õunapuu ja Margi Ein kandideerisid 2007. aastal Jõgeva- ja Tartumaal. Esimene sai 1739 ja teine 1378 häält, ükski sots selleni ei küündinud. Ein kandideeris eelmisel aastal kohalikel valimistel Põltsamaa linnas, saades 174 häält, millest rohkem sai siis vaid üks teine rahvaliitlane. Läänemets avaldas nüüd arvamust, et sotsidega liitumise korral võivad nad vanas Rahvaliidu kantsis üldse häälteta jääda, aga ma ei näe, mida sotsid võiksid kaotada sellest, kui saavad nad seal oma nimekirja esinumbriteks. Seega vähemalt Jõgevamaal peaksid ühenderakonna valimisnimekirja juhtima praegused rahvaliitlased.
Rein Randver kogus 2007. aastal Võru-, Valga- ja Põlvamaal kokku 1576 häält, mida sotside hulgast ületas ainult Ivari Padar, kes istub nüüd Euroopa Parlamendis. Kui Padar peaks taas kandideerima, siis on seal esinumbriks arvatavasti tema. Kui ta seda ei tee, siis tundub esmapilgul olevat nimekirjas järgmine Randver, kes sai kohalikel valimistel eelmisel aastal Valgamaal Tõlliste vallas 151 häält, mis oli siis enam kui poole parem tulemus kui järgnenud mehel. Aga sama ringkonna alla läheb ka Kalvi Kõva, kes sai 2007. aastal 986 häält, kuid on nüüd riigikogulane ja SDE peasekretär. Seega oleks loogiline esinumber hoopis tema.
Jaanus Männik sai 2007. aastal Pärnumaal 1181 häält. Sellest rohkem hääli sai seal siis kaks sotsi. Kohalikel valimistel kandideeris ta eelmisel aastal Surju vallas, saades 48 häält, mis tagasid seal nii Rahvaliidu nimekirjas kui ka üldarvestuses kolmanda koha. Pärnumaal peaks tulema esinumbriks mõni praegune sots.
Vello Tafenau sai 2007. aastal Lääne-Virumaal 1072 häält, millest rohkem hääli said seal kaks sotsi, nende hulgas Indrek Saar. Eelmisel aastal kandideeris Tafenau seal kohalikel valimistel Vinni vallas, saades 159 häält, millest rohkem sai ainult üks keskerakondlane. Esinumbriks peaks Lääne-Virumaal saama ikkagi sotsist riigikogulane Saar, kes sai 2007. aastal 1855 häält.
Tiit Tammsaar sai 2007. aastal Harju- ja Raplamaal 940 häält, millest rohkem hääli said jällegi kaks sotsi. Kohalikel valimistel sai ta eelmisel aastal Raplas sotside nimekirjas kandideerides 126 häält, mida oli enam kui poole rohkem kui talle järgnenud sotsil. Esinumbriks peaks loogiliselt võttes tulema sotsist riigikogulane Jüri Tamm, kes sai 2007. aastal 1682 häält.
Sellega on Läänemetsa toodud nimed läbi. Tundub tõenäoline, et kui need inimesed ühinevad Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga, siis on nad sellele korralikuks tugevduseks, kuid ohjad jäävad seniseid häältesaake vaadates endiselt praeguste sotside kätte.
Aga kandidaatide nimekirjasid muidugi ei koostata päris nii nagu siit nüüd mulje võis jääda. Sotsidel on seda kombeks teha sisevalimiste teel. SDE-l oli aasta alguses 3666, Rahvaliidul aga 9684 liiget. Kui kujutada nüüd ette, et enamik rahvaliitlastest otsustab tõesti sotsidega ühinemise kasuks, siis võib kergesti juhtuda, et ühenderakonna kandidaatide nimekirjas haaravad juhtpositsioonid enda kätte just rahvaliitlased, kes on olnud tegelikult väiksemad häältemagnetid kui tänased sotsid. See avaldaks tõenäoliselt mõju ka erakonna valimistulemusele. Rahvaliitlased võivad osutuda sedasi sotside hauakaevajateks, kasutades sotsiaaldemokraate lihtsalt ära selleks, et ise taas parlamenti pääseda. Seetõttu peaksid sotsid palvetama praegu selle eest, et Rahvaliidu kongress ei kiidaks ühinemist heaks ning see erakond lihtsalt laguneks, sest muidu võib suutäis olla nende jaoks tõesti liiga suur, nagu märkis juba Jaan Kundla nimeline ajaveeb. Või siis tuleb muuta SDE valimisnimekirjade koostamise põhimõtteid ehk loobuda sisevalimistest.
0 comments:
Post a Comment