ISEKIRI BLOGIST

laupäev, 17, aprill 2010

Presidendikõne varjuderiigis

RAHUTU MAAPÕU ON EUROOPA LEINALOORI MÄHKINUD. Taevalaotus Prantsusmaast Venemaani ei ole nii õnnist vaikust hoidnud ammu, ju vist Graf Zeppelini aegadest. Islandi tulemägede tuhaheide on sundinud 23 riiki sulgema oma õhuruumi, taastades Vanas Maailmas ilmasõdade-eelset Kuldajastu-tunnet, kui liikumisvabaduse ülima rahulduse sai sõidust Idaekspressiga (mis nüüdseks on Agatha Christie sule alt AD1934 igavikku kihutanud) ning ideoloogia-tõdede kriteeriume ei kaalutud genotsiidi-praktika ulatusega.

Veel langeb tänasele 17. aprillile võimuajaloo meenutusväärne fakt — Sigade lahe invasioon AD1961, kui rünnakule viskus pagulaskuuba tuhatkond ja algas punadiktatuuri kukutamise katastroofiline katse Vabaduse saarel, kus kommud paljude USA presidentide kiuste vägivallatsevad tänini. Nii seostab see kalendripäev enneaegu lahkunud riigipäid Kennedyt & Kaczyńskit, tuues meid tagasi Poola tänasse leinapäeva mälestama nii 7 päeva kui 7 kümnendi eest Smolenski all juhtunut, kus ohvrivere-janus pind 96 järjekordset elu võttis... Laastates neid, kes lootsid leina leevendada... Kellelt 70 aastat salatud massiroim oli juba röövinud perekondade pead ja rahvuse ladviku.

VALE VÕIM VAOB VALURIKKALT. Lause Lech Kaczyński pidamatajäänud ja praegu nii sageli osundet Katõni-kõnest:

Kuriteo kavandanute otsuse tulemusest, milleks oli püüd Katõni tõde varjata, kujunes kommunistide võimupüüdluse üks alustala — sõjajärgset Rahva-Poolat põhistav vale.

"Poola Kolgata kõige troostitum jaam — Katõn" vt Rzeczpospolita 11. IV 2010 poola ja inglise keeles

Smolenski sõjaväelennuvälja taga metsas laupäeva, 10. IV 2010 hommikul kl 9:56 juhtunu võttis Poolalt presidendipaari, riigipangajuhi, peastaabi ülema jpt võimu- ja sõjaväeladviku liikmeid. See veresaun jäi groteskselt lähedale paigale, kus 70 aastat varem leidis oma sünge lõpu 21 tuhat poola ohvitseri. Poolad painavad emotsiononid: Kas püsib siin ammuse needuse vägi? Pime juhus? Praeguste võimurite totrus? Nii ei soovita näiteks psühholoog Wojciech Eichelberger segi ajada kangelaslikkust ja rumalust:

Kuidas võis [Poola] riik lubada nii suure hulga oluliste isikute nii rumalat hukku? Ei maksa seda tragöödiat leevendada sangarluse sildiga, mis meie rahva martüroloogiasse kuulub. Sangarluse kuritarvitamine kahandaks möödanikukangelaste au.

Wojciech Eichelberger "Stracimy ważne sanktuarium (ek: Pühamu minetamine)" Rzeczpospolita, 15. IV 2010

Eichelberger on Poolas hästi tuntud ka följetonistina, kelle arvamuslugu, niisiis, mõjub inetuvõitu vihjena lahkunud presidendi intellektile... Postuumsest presidendikõnest nähtub siiski soov stalinistlikule valele punkti panna. Kuid katastroof muutis punkti hüüumärgiks.

Veel katkeid hukkunud presidendi kavatsetud kõnest:

... tapetute omaksed jt julged inimesed talletasid, kaitsesid ja pärandasid [tõe Katõnist] oma järeltulijaile. Nad suutsid Katõni mälestuse läbi kommunismi-aja kanda [---] Sestap oleme nende kõigi ja eriti Katõni Perede au- ja tänuvõlglased. [---] Katõn sai Poola ajaloo valulikuks haavaks, mis mürgitas pikkadeks kümnenditeks poolakate vahekorra venelastega. Laseme sel haaval siis paraneda ja armistuda. [---] Hindame, mida venelased on viimsed aastad teinud. Me peame selle 2 riiki lähendava tee käima lõpuni — kõik Katõni kuriteo asjaolud tuleb välja selgitada. Et vale vaoks igavikku, tuleb saavutada ohvrite süütuse ametlik kinnitus ja teha kuritööga seotud dokumendid kättesaadavaks. Me nõuame seda austusest ohvrite mälestuse ja nende perede kannatuste vastu. Nõuame seda ka ühisväärtuste nimel, mis terves Euroopas looks pinnast heanaaberlikule usaldusele ja partnerlusele. [---]

Vrd Lech Kaczyński 10. IV 2010 pidamata jäänud kõne tõlkega 12.-13. IV 2010 Postimehes

PRESIDENDI SURM võib varjutada ametiaja võimalikud vead, ent kujundab kindlasti silmipimestava presidendilegendi. Tõelised tragöödiad kätkevad tegelikkust muutvat maagiat, viimane heidab lootusekiire tulevikku. Poola rahva ränk kaotus võib anda väljavaateid nii kommunismi (stalinismi) Vale lõplikuks hülgamiseks kui ka ajalooliseks leppimiseks Venemaaga. Midagi sarnast juhtus John F Kennedy surmaga, mis lasi karismaatilist presidenti paista kõikvõimalike (mh perekondlikust kaetusest Kuuba-needuseni ulatuvate) vandenõude märtrina. President Kennedy justkui ei vastuta Külma sõja positsioonide osava kaitsestrateegia või seda vähem salajase poliitilise sõja süvenemise eest, milles ta oli päriselt väga osav. Nii jäi Vietnami eskalatsioon hoopis tapetud presidendi antipoodiks peetava (ja sestap koguni vanenõus kahtlustava) Lyndon B Johnsoni pärandiks. Kuigi Kennedy mõrva tõttu ära jäänud kõne Dallases tegi temast enda järelkäijaga vähemalt võrdväärselt konfliktarhitekti.

JOHN F KENNEDY MÕRV JA ENNATLIK AMEERIKA HÄÄL. President sai kuulitabamuse reede, 22. novembri õhtul kell pool kümme Eesti aja järgi. Juba 21.57 Eaj, vaid minuti enne eestikeelse saate lõppu teatas Ameerika Hääl (VoA):

“Lõpuks eriteade. Täna tulistati president Kennedyt, kui ta sõitis lahtises autos läbi Texase linna Dallase. Kennedy toimetati kohe haiglasse ja praegu puuduvad teated tema ellujäämise kohta.”

President suri mõni minut hiljem, kell 22, kui kõik katsed tema elu päästa nurjusid. Veidi varem oli VoA samas eesti saates vahendanud aga presidendi päevakavas olnud kõne, mille esitamisele Kennedy oli just teel, kui teda tulistati. Kõne pidanuks ta Dallase seltskonna ja äritegelasile kohalikus Trade Marti kaubandkeskuses. Nii said eestlased tänu VoA-le tutvuda selle õigupoolest pidamata jäänud kõne tekstis leidunud mõtetega:

“President Kennedy tänase kõne tuumaks” — nii nagu VOA seda esitas — “oli tõotus, et USA üha kasvav võimsus on pühendatud rahu ja vabaduse teenimisele. [---] Vaatamata USA kasvavale võimsusele ei ole need, kes tema vastas seisavad, loobunud oma ihadest. Ohud ei ole vähenenud, valvsust ei saa kahandada. [---] President meenutas, et tema ametisoleku 3 aasta jooskul on vahel olnud vajadus anda konkreetseid hoiatusi. Nende hoiatustega tehti selgeks, et USA ei jääks kõrvalseisjaks, kui kommunistid asuksid väevõimuga ka Laost üle võtma, Kongosse sekkuma, Berliini neelama või Kuubasse lendrelvi vedama.

«Rahu kaitsmine oli edukas, kuid mitte sõnade pärast, mida ütlesime, vaid meie valvsuse pärast, mida olime valmis kasutama nende põhimõtete nimel, mida oleme valmis kaitsma.»
[---]
Ta andis oma kuulajaile Dallases ka hoiatuse, et ükski riik ei saa olla välismail tugevam, kui ta on kodus. Kennedy märkis sel puhul USA majanduslikke saavutusi. Esmakordselt on vabrikutöölise palk ületanud 100$ nädalas... [---]”

Eestikeelne VoA saade 22. XI 1963