ISEKIRI KIRJUTAB

neljapäev, 22, aprill 2010

Uus pronkssõdurikriis — seekord Tartus?

"Tartu pronkssõduri" vastu kavatsetakse 9. mail alternatiivmiitingut. Viimase 2 aasta kestel on see juba teine avalik protest sovetivõimu mälestise vastu, mis aastast 1975 seisab Raadi mõisapargis ERM-i tulevase peahoone lähedal.

Eelmine protest, mille taga oli Ristideta Haudade sihtasutus, päädis tähelepanuga ülemaalise päevalehe poolt — vt Tuuli Kochi kirjutist Tartu punamonument ajas rahvuslased jalule (Postimees, 17. VII 2009, lk 7) või selle kokkuvõtet Tartu Postimehes.

Terve Mõistuse Sündikaat ja Sõltumatu Infokeskus (SI-113) nimetavad seekordse protestiaktsiooni korraldajatena Eesti Leegioni Sõprade Klubi, Eesti Rahvuslikku Liikumist ja Eesti Iseseisvusparteid ning vahendavad nende miitingu algusaja — pühapäev, 9. mai kl 15

Ühtlasi nõuavad meeleavalduse algatajad samasse paika mälestusmärki eesti ja saksa sõdurile, kuna Raadi on 1944. aasta augustis—septembris olnud veriste kaitselahingute tallermaa.

Memoriaal paikneb 1944. aasta augustist ja septembrist pärineva lahingupaiga lähedal, kus Punaarmeega võitlesid Tartut kaitsnud Eesti ja Saksamaa sõdurid kolonelleitnant Paul Venti ja major Friedrich Kure juhtimisel, kellele samas lahingupaigas ei ole püstitatud mingeid mälestusmärke.

Miitingu korraldajad esitasid Tartu linnavalitsusele ja linnavolikogule 19. IV 2010 memorandumi okupatsioonivõimu memoriaali eemaldamiseks eesti rahvuskultuurile olulisest paigast ja taotlesid mälestusmärgi raidteksti viivitamatut eemaldamist.

Memoriaali juurde kuuluvasse ühishauda ei ole teadaolevalt maetud ühtki Punaarmee sõdurit. See-eest on sinna maetud Eesti ja Saksamaa langenud sõdureid ning lahingutegevuses hukkunud tsiviilelanikke.

Praegusel mälestusmärgil (millest lähemalt Eesti Meel: Raadi ühishauamärk on petekas) seisab valelik kiri, mis kuulutab Punaarmee 1941-1945 tegevuse Tartus "kaitseks" ja "vabastamiseks" N Liidu rahvaste poolt, kellele tartlased pidavat "tänulikud" olema — mispärast protestijad järeldavad, et...

... memoriaal Raadi mõisapargis on solvav nii sealses lahingus langenute ja sinna maetute mälestusele kui ka kõigile Eesti vabadusvõitlust austavatele inimestele.

Raadi pargi 9. mai kogunemisi on tavaliselt pidanud Eestit aastatel 1940 ja 1944 anastanud punaveteranid, tehes seda viimasel ajal koos Venemaa esinduste ja nn kaasmaalaste liitudega. Nende sadadel (ja Tartu Postimehe 9. V 2008 kl 15 ilmunud Online-teate järgi isegi tuhandeil) toetajail on kombeks hõivata Raadi parki terveks päevaks. Ilmselt peab politsei tänavu olema valmis ka võimalike rahutuste tekkimiseks.