JÜRI VAIDLA:USK, KODANIK, RIIK

01.02.2010

Meie esivanemad põlvest-põlve, sajandeid unistasid ja püüdlesid suure eesmärgi poole- koondada EESTI RAHVAS JA MAA ühe katuse alla EESTI RIIGIKS.

Tartu Rahulepinguga see unistus täitus. Eesti rahvas sai iseseisvalt oma elu korraldada vaba rahvana, vabal maal.

Tartu Rahuleping sai Eesti riigi alusmüüriks. See on meie esivanemate, eelnevate põlvede kingitus tulevastele põlvedele. Selle nimel on palju vaeva nähtud, kannatusi talutud ja oma elusid selle eest antud.

Meie, tänane põlvkond, peaksime olema tänulikud ja avaldama austust esivanematele ning hoidma seda saavutust -Tartu Rahulepingut ja Eesti Riiki kui pühadust.

Nendega ei kaubelda. Pühadus ei ole müüdav ega ostetav mitte mingisuguse hinna eest. Kes seda teeb on reetur-juudase sarnane Piibli raamatust, kus 30 hõbeseekli eest antakse õiglane inimene surma, ristilöömise läbi.

Piibliraamatu põhieesmärk on inimesele õige ja vale selgeks tegemine. Võttes Piibli aluseks suudame aru saada mis on meie Eesti riigis valesti mis õigesti. Õpime ennast ja ühiskonda parandama, et tulevastele põlvedele edasi anda tervem elukeskond.

Piiblis õpetatakse kõigepealt tõmbama palki oma silmast, et näha pindu venna silmas.

Lihtne on süüdistada teist ja kolmandat aga kas me ise riigina ja rahvana oleme teinud kõik, et hoida Eesti riigi terviklikkust, riigikodaniku kodu kindlusena kus saaksid sirguda uued, tugevad ja aatelised Eesti Vabariigi kodanikud. Kindel vastus on ei!

Praegu ei saa keegi eitada, et tänu Jumalale kes tõkestas juudasliku piirileppe sõlmimise ja meil on säilinud juriidiliselt Eesti Riik Tartu Rahulepinguga määratud piirides.

Reaalsus, et 5% Eesti riigi territooriumist on meie naaberriigi Kremli võimu haldusalas ei ole veel katastroof( Jaapan,Soome...) ja selles ei saa süüdistada Putini Venemaad vaid staliniaegset terroristlikku riigivõimu, kelle hulka kuulusid ka Eesti kommunistid nagu Marju Lauristini isa, ema, Viktor Kingisepp, Arnold Meri jt.

Nüüd oleme iseseisev riik, kuulume Euroopa Liitu, NATO-sse ja oleks mõistlik ning soliidne kui ka käituksime tõelise riigina, kus riik kaitseb kodanikku ja kodanik riiki. Kinkida suurele naaberrigile omast niigi väiksest territooriumist 5% koos kodanikega ei ole mingil juhul ei riigimehelik, veel vähem patriootlik tegu.

Aeg annab arutust ja kunagi vabaneb ka viimane 5% Kremli haardest nagu juhtus 95% -ga mida paljud ei lootnud ja paljud ei tahtnudgi aga väga paljud sellest unistasid ja plusid Jumalat ning nii ka juhtus.

Eesti riik on iseseisev aga kas sellist riiki tahtsime? Eestlasele omane töökus, sihikindel edasipüüdlikkus on kujunenud rabelemiseks, tormamiseks, otsitakse midagi aga ise ka ei saa aru mida. Me tormame, nagu oleks hirm hiljaks jääda, võibolla ajad muutuvad ja ma ei jõuagi ära teha seda mida tahtsin, teised jõudsid ette, teised jõudsid rikastuda aga mina olen ikka veel vaene ja kindluseta.

Pidevalt on suurenenud negatiivsed näitajad nagu narkomaania, prostitutsoon, aits, kuritegevus, hukkunute arv liikluses, eestlaste arv väheneb, Eesti riigist eestlased lahkuvad, riigi territooriumi üritatakse omade poliitikute poolt vähendada, poliitikute karistusevabad petmised -kõik see loob ebakindluse tuleviku suhtes, riiklus laguneb.

Elumärgid näitavad selgelt, et Eesti ühiskond on lükatud tornaadona tormama raha järele mille tagajärjel riik rbeneb, külad kaovad, perekonnad purunevad. Hübnootiliselt lummava mõnu ja kasu tagaajamisega on jäänud kõrvale teised elu eesmärgid-väärtused. Raha on muutunud mugavast maksevahendist ebajumalaks, rahatäht ikooniks ja pangad kirikuteks, kust loodame abi saada aga tegelikult satume püünistesse. Kui pank tõstabEesti riigikodaniku pere koos väikeste laste ja vanuritega tänavale siis pank valitseb Eesti riigi üle täpselt samasuguselt nagu Kremli võimgi omal ajal võis Eesti kodaniku perekonna poole tunniga laadida veoautole ja viia Siberisse. Võimutseb materialism. Enne nimetati materialisti kommunistiks nüüd tuleks nimetada maniistiks-pragmaatikuks. Materialist muutis ainult värvi, meelsus jäi samaks- ikka kasu ja mõnu mõõdupuuga mõõdetakse elunähtusi ja kõigepealt endale.

Parandage meelt, kutsus üles Ristia Johannes Piibliraamatus. Saame vaimult suureks, kutsusid üles meie esivanemad-aateinimesed. Taotlege esmalt Jumalariiki, ülejäänud antakse teile niigi! Ikka sama, esmalt vaimsus alles siis materiaalsus, vaatamata sellele, et vahe on 2000 aastat.

Ajastu ei ole oluline inimese elutegevuses, määrav on tema mõtlemine, maailmakäsitlus, kas valguse poole või pimeduse poole. Sageli öeldakse, et elu ei ole mustvalge. Mustvalge segapuntrana meile elu tõesti antud ei ole, selliseks me ise oleme tema muutnud. Elu on liikumine ja meile on antud otsustada kas liikuda valguse või pimduse suunas ehk liikumine arengu suunas või liikumine hääbumise suunas ehk nagu Piiblis väljendatud liikumine läbi väikse värava või liikumine läbi suure värava. Inimese iga otsus on väravast läbiminek valitud tegevusteele.

Väiksest väravast läbi minnes tegime otsuse loojaliku maailmavaate järgi -vaimsus primaarne, materiaaalsus sekundaarne. See on raskem aga see on arengu tee, kus elunähtuste mõõdupuuks on õiglus ja ligimesearmastus.

Suurest väravast läbi minnes tegime otsuse materialistliku maailmavaate järgi –materiaalsus primaarne, vaimsus sekundaarne. See on eluhüvede tarbimise tee kus elunähtuste mõõdupuuks on mõnu-kasu. Millise maailmavaate järgi me oma elus otsuseid külvame sellise elusaatuse me ise või meie lapsed, lapselapsed lõikame.

Tehnika areng Maakeral inimese maailetmavaad ei muuda. Maailmavaade antakse lapsele esivanematelt sünniga kaasa ja muuta saab oma elu jooksul inimene ainult ise, Saulusest võib saada Paulus. Mustvalges segaduses õige elusuuna leidmine toimub kas inimesele antud loova mõtlemise teel, rahulikult või valede otsuste tagajärjel tekkinud traagiliste sündmuste ja suurte isiklike kannatuste sunnil.

Kogu loodus elab, kõik on süsteemne ja omavahel seotud.

Liblika tiivalöök Austraalias võib aja möödudes esile kutsuda orkaani Ameerikas.

Pisike arglik järeleandmine vale suunas Toompeal kutsub esile Kremlis agrasiivsete jõudude puhangulise elustumise ning nende järgneva kasvu, rahumeelsete ja õiglaste jõudude mahasurumise, sõna ja trükivabaduse piiramise.

Õigluse järjekindel, julge taganõudmine Toompeal kutsub esile õigluse nõuete juurde jäämise ka Kremlis, on kindlaks toeks demokraatia kasvule Moskvas ja Eesti poliitikute esimene vaenlane Venemaa hakkab tervenema, sõbralikuks naabriks muutuma. Venemaal materialistide-pragmaatikute areng pidurdub ja sedavõrd saavad kasvada loojalikud jõud.

Eesti riigile naaberriigid on antud Jumala poolt. Suurt paha naaberriiki kaugemale lükata ega tema väljaütlemisi takistada, väikeriik ei saa. Ei saa muuta teise maailmakäsitlust, saab muuta ainult oma. Maailma parandamine algab iseenda parandamisest. Suure naabri pragmaatik oma valedega hirmutab tõsiselt väikse Eesti pragmaatikut oma valedega ja kindlasti on siin jõud ebavõrdsed. Eesti pragmaatik oma valedega jääb kaotajaks Vene pragmaatikule varem või hiljem. Väike Eesti saab suure naabri Venega rahu kui ta muudab iseennast läheb valede pealt üle õigluse peale. Vöötama end õigluse vööga nagu Piibliraamatus kirjutatakse. Kui Eesti hakkab külvama õigluse seemneid siis ka lõikab õigluse vilja. Väikeriigi ülesandeks on olla ÕIGLUSE indikaatoriks Maakeral, sest õiglus on kogu inimühiskonna, rahuliku koostöö, edasiarengu,eksistentsi aluseks. Suured riigid saavutavad oma tahtmised ka jõuga, mida nad on teinudki kogu ajaloo vältel aga elu viib edasi õiglane koostöö, mitte konkurentsivõitlus võimu pärast. Euroopa Liidu loomisidee oligi õiglane koostöö iseseisvate riikide vahel, et ei saaks tekkida uut sõda, mis hävitab kõik.

Mõõgaajastul ei olnud võimuvõitlus kogu elukeskkonda hävitavalt ohtlik aga käesoleval duumaajastul on see saanud ülimalt ohtlikuks. Duumarelvi oleme kogunud aastate jooksul nii palju, et võime oma kodu, emakese Maa mitu korda puruks lasta. Kas nüüd järgmisena jääme ootama millal võimuhaiged poliitikud pääsevad duumanuppude juurde ja vajutavad...?! Poliitiline võimuvõitlus, pikaaegne võim (üle kahe valimisperioodi) tekitab inimesele haiglasliku sõltuvuse võimust nagu narkootikumid, alkohol, tubakas. Võimu joovastav mõnutunne kutsub järjest rohkem esile lühiaegset mõtlemist, kuidas täna-homme võimul olla ja lükkab eemale kaugeleulatuva-loojaliku mõtlemise. Võimuhaige inimene on müüdav- ostetav nagu prostituut, elu edasi ei arenda aga võib ühiskonda nakatada aidsi taolise ideoloogiaga nagu olid ülemaailmne kommunism, ülemaailmne fašism katastroofiliste tulemustega.

Duumaajastu saabumisega jõudis inimühiskond on oma arengus ummikseisu, nagu pimedasse püssirohu keldrisse kus kõik peame olema väga vaoshoitud, et ei tekiks konfliktide ahelreaktsiooni mis viiks duumarelvade lõhkemiseni ja hukutaks kõik.

Ummikust pääsetee-Evangeelium toodi inimühiskonnale 2000 aastat varem enne vaimset pankrotti, et meil, inimestel oleks aega õppida, muuta meelsust ja vältida enda hävitamist pidevalt muutuvas eluvoolus, edasiarengus.

Isak Newtoni füüsika reeglid sobivad Maakeral aga ei sobi Kosmoses.

Edasi arenguks oli vaja Albert Einsteini relatiivsusteooriat.

Inimsuhete reeglid mis sobisid mõõgaajastul ei sobi duumaajastul. Oli vaja relatiivsusteooriat inimsuhetesse, et inimühiskond saaks rahulikult edasi eksisteerida-areneda. See meil on olemas juba 2000 aastat aga me ei taha neid tarkusi omaks võtta kuna uue seaduse e. meelsuse järgi tuleks parandada kõigepealt iseennast. Oma vigade e. oma pattude mittetunnistamine takistab arengut, takistab kvalitatiivsete muutuste teket. Enne alkoholismist vabanemist alkohoolik tunnistab ja südamest kahetseb oma senist joomarlikku tegevust. Vana tuleb maha jätta, siis saab asemele tulla uus.

Inimesel, ühiskonnal on vaja usku, sest see tagab tasakaalu elutegevuses. Usu tekkeks on vaja selgeks saada Piibliraamatu põhitõed, need kui õiglased omaks võtta ja oma elutegevuses rakendada. Kristliku maailmavaate õpetuse koolide õppekavasse viimisel oskaks noor inimene õigete-valede rägastikus valida sihi kuhu poole oma elus liikuda. Kas õpilane täiskasvanuna ka seda usub ja järgib on tema enda teha aga ta on kättesaanud teadmised kuidas rahumeelselt, õiglaselt elada.

Kommunistlik-materialistlik ideoloogia eitas Kristlik-loojalikku maailmavaadet ja selle mõju all elab ka tänane Eesti ühiskond. Materialistlik maailmavaade areneb seni kuni tekib katastroofiline olukord ühiskonnas ja siis toimub pöördumine loojaliku maailmavaate poole. Pöördumine, suunamuutus saaks toimuda ka rahulikult, ilma kannatusteta kui me jälgiks elumäke ja õpiks eluprobleeme õiglaselt lahendama. Praegu Eestis võimulolevad materialistid ise ei järgi õigluse reegleid ja ka nooremale põlvkonnale seda koolis ei lase õpeta.

Küsimus on meie endi sees, kas hakkame otsima valgusekiirt, väljapääsu, kas hakkame koputama pimedas püssirohu keldris uksele ja meile avatakse või me ei tee seda..

Riik koosneb kodanikkonnast ja territooriumist e. elukeskonnast. Inimene kes soovib Eestluse jätkumist Maakeral see neid kahte näitajat püüab oma elutegevusega suurendada. Kui toimub vähenemine siis tunnistame ausalt endale ja teistele liikumist hääbumise suunas. Otsime põhjust ja kõigepealt iseendast, sest maailma parandamine algab iseenda parandamisest. Mida külvad, seda lõikad. Mida soovid endale, seda tee ka teisele, kõlab Piibliõpetus.

Eesti Vabariigi eluenergia allikaks, üheks suuremaks rikkuseks on viljakas põld ja töökas Eestlane. Pragmaatilise mõtlemisega inimene ei näe seda rikkust kuna tema jaoks on vaja rikkust kohe.Põld on aeglase toimega. Ta ei anna kohe aga ta ei vea ka sind alt kui sa tema vastu aus oled. Pankur on täna rikas, põllumees on põline rikas. Pragmaatilise mõtlemisega Siim Kallas sellepärast ei tahtnudki põllumajandusse investeerida kuna kasumit tuleb väga kaua oodata. Materialismi kaldunud inimese loogikas on eesmärgiks kasu ruttu, mida varem seda parem. Külaelu toetamist, Eesti ühiskonna arengusuundade kokkulepete vajadust mida pakkus välja Arnold Rüütel ei pidanud Siim Kallas oluliseks. Meil on siit palju õppida. Omal ajal kaks kõva kommunisti e. materialisti aga mõtlevad täiesti erinevalt. Arnold Rüütel näeb Eesti arengu liikumist kiirusel 50-70 km/tunnis, aeglaselt sõuad kaugemale jõuad, et kõik piirkonnad ja elusektorid suudaksid sammu pidada. Siim Kallas soovib kihutada 100-150 km/tunnis ja kui vähegi saab siis ka 250 km/t., peame jõudma nelja rikkama riigi hulka. Kui sinna oleme jõudnud, siis peaksime sellise loogika järgi trügima esimeseks, kõige rikkamaks ja kui selle oleme ka saavutanud, kuhu siis... Siim Kallase pragmaatiline mõtlemine sobib äris, panganduses ka partei juhtimises kui läbi selle tehakse äri aga mitte riigi poliitikas s.t. terve ühiskonna tasakaalustatud arengu käsitlemisel. Nagu tavalises maanteeliikluses nii ka ühiskonna arengu liikumises tormamine näitab kergemeelsust, inimeses tasakaalu puudulikkust. Kergatslik juht võib hukutada enda ja kaasasõitjad aga oma süüd ei tunnista, vastutada ei taha. Pragmaatiku jaoks edasiviivaks jõuks on konkurents ja täiesti normaalseks peab eluvõitlust-tugevam on peal, nõrgemad peavad kuletuma. Ühiskonna võimuvõitluses on ta eesmärgiks ainult tipp, mitte koostöö ja õiglane eluprobleemide lahendamine.

Loojaliku tee valinud riigil on võimalikult kaugele ulatuv arengunägemus, puudub tormamise soov, sest ta naudib oma rahuliku arengu mõnusid.

Eesti Vabariigis valiti L. Meri ja teiste pragmaatikute eestvedamisel materialismi kalduv arengutee -primaarne tarbida ruttu ja palju elumõnusid. Endistele kommunistide-materialistidele oli see loogiline, jätkuva kommunismile liikumisena, kuhu näiteks endine kommunist Indrek Toome on ka jõudnud. Enne oli ta korralik kommunist, kapitalismi verivaenlane aga nüüd on korralik kapitalist ja ei ole veel kuulnud vastupidist, et ta oleks avalikult kahetsenud enda kuulumist komparteisse kus teadlikult süütuid inimesi sadistlikult piinati, vägistati, küüditati Siberisse, tapeti. Kas on toimunud Indrek Toomel muutus ka maailmavaates, kas on saanud Saulusest Paulus. Andku Jumal, et see nii oleks ja aidaku Ta meid kõiki meelsuse parandamisel, õiglase Eesti Riigi rajamisel.

Eesti riigi loojalikul suunal liikumisel on vaja esimesele kohale panna riigi terviklikkuse hoidmine s.t. põlistada Tartu Rahuleping ja patriootlike riigikodanike arvu suurendamine. Riigi poolt toetada järjekindlalt LASTEGA PERESID, LASTEGA PERETALUSID ning muid laste kasvatamise ja koolitamisega seotud asutusi. Perekond on see süsteem ühiskonnas kus laps s.t. uus riigikodanik, kõige paremini saab kasvada. Perekond on riigikodanike kasvuhoone. Riigivõimu suhtumisest perekonda ja lastesse saame aru võimuesindajate tegelikust suhtumisest oma riiki. Soovitakse tõsiselt iseseisvat, stabiilset riiki, siis tehakse rõõmuga kulutusi aateliste riigikodanikke kasvatamisel. Tervete, lojaalsete riigikodanike kasvukeskonna ideaalvariant Eestis on talu. Talulastest kasvavad tugevad, terved, võimekad ja aatelised riigikodanikud. Isatalu, koduküla jääb inimese hinge terveks eluks, ta on lapsepõlve kuningriik, nendest on loodud kauneid laule ja lauldakse kõik koos vanemad, lapsed ja lapselapsed. Eesti talus on põlvest-põlve välja kujunenud töökus, tervislikud eluviisid, perekondlike-kristlike väärtuste austamine. Kristlik maailmakäsitlus õpetab ligimest armastama nii nagu iseennast, mida soovid endale, seda soovi ka teisele. Inimene kes väiksest lapseeast on saanud heasoovliku, koostööd pooldava, kristliku kasvatuse, suudab täiskasvanuna ka rasketes olukordades jääda oma põhimõtetele kindlaks ja teha õiglasi otsuseid. Riigikodanikuna on ta oma perekonna, riigi ja õigluse eest seisev patrioot. Kõigi meie igapäevased teod, mõtted, tunded peaksid toetama tugeva, püsiva perekonna mudelit. Tugevatest Eesti perekondadest kujuneb ka tugev Eesti riik.

Inimühiskond nagu inimorganismgi saab terveneda, saab kvalitatiivselt muutuda kui on oma viga e. pattu avalikult tunnistanud ja palunud kannatajatelt andestust.

Tulevikus samalaadsete kuritegude vältimiseks on ohvri kohus(Eesti riik) kuritegu avalikustada ja nõuda kohtupidamist kurjategia üle. Kogu ühiskonna(teised riigid) kohus on teostada sündmuste põhjalik juurdlus ja anda (rahvusvahelise)kohtu poolt hinnang tegudele ja teostajatele.

Staliniaegne terroristlik riigivõim, kus osalesid aktiivselt ka eesti kommunistid vangistas, piinas, tappis, saatis Siberisse eestlasi, venelasi ja teistest rahvustest inimesi, kes elasid selle kurjuse impeeriumi võimuhaardes.

Meie, nõukogudeaegsed inimesed teame, et kõik toimus kommunistliku partei organiseerimisel ja juhtimisel kuhu kuulusid ka eesti kommunistid. See inimeste tapjate partei, muutis vägivaldselt nii venelaste,eestlaste kui mistahes rahvusest inimese elukohti ja riikide territooriume. Seda kõike tehti seaduslikult. Inimene või terve perekond, koos väikeste laste ja vanuritega kuulutati rahvavaenlasteks ja koristati eest ära.

Käesoleval ajal näitavad elusündmused, et Eesti Vabariigis püütakse staliniaegseid kommunistliku partei kuritegusid kinnimätsida, õigustada ja isegi seadustada nagu seda on uus piirileping. See tähendab, et kommunistliku partei vaimsus elab edasi meie endiste kommunistide hinges, kes on ka praegu võimu juures nagu nõukogude ajalgi. Riik tervikuna ei ole neile tähtis, vaid oluline on olla iga riigikorra ajal eesotsas s.t. kõige suurema rahakoti juures, mis ongi materialisti peamine eesmärk. Nende hundidemokraatia järgi võib Setomaa ja setode kui ühe osa Eesti riigi kodanike suhtes käituda ka reeturlikult. Neid võib nagu pärisorje kinkida koos oma varaga teisele peremehele. Kas see pole omadele naeratusega noa selga löömine? Kas see pole nagu Piiblis, suuandmisega 30 hõbeseekli eest oma sõbra ja õiglase inimese reetmine?

Kas see pole uus Molotov-Ribentropi salakokkulepe territooriumide jagamisesest kus väiksema-nõrgema-Petserimaa üle otsustavad suured Toompea ja Kreml.

Jeesus Kristus käskis õppida elumärke tähele panema, et varakult aru saada hukatuslikust elusuunast ning oleks võimalus veel pöörduda õigluse eluteele tagasi. Riiki võrreldakse sageli laevaga. 1994 aasta sügisel meie ilusa “Estonia” põhjaminek toimus peaaegu vahetult peale seda kui oli L.Meri poolt Eesti Vabariigi Põhiseaduse räige rikkumisega põhjalastud Eesti Õigusriik. Selgeid paralleele on näha isegi kellaaegades laevahukk ja reeturlik kokkulepe ning hukkunud inimeste arv ja eestlaste-eesti kodanike arvus, lisada ainult nullid. Endise kommunisti, eestlase, mitte venelase ega sakslase vaid eestlase Margus Leivo poolt juhitud Eesti kodanike peksmine Lihulas selle eest, et rahvas püstitas mälestusmärgi Eesti riigi iseseisvuse eest langenutele. Eesti riigilipu jalgealla tallamine riigi enda pealinnas Tallinnas. 2007a.sadistlik jõudemonstratsioon selgete paralleelidega 1940-te aastate terrorist Eesti riigi ja rahva kallal. Need on materialistide-pragmaatikute õigluse reetmise viljad, kommunistliku ideoloogia mürgised marjad. Sellele järgneb veel väiksele rahvusriigile surmahoopidena okupatsioonist ja sellega kaasnenud terrori ametlik Eesti poolne vaikimine mis areneb inimeste teadvuses lõpuks olematuks sündmuseks, siis iseenesest mõistetav kakskkeelsust, Narva piirkonna autonoomia j.n.e..Eestlased tajuvad ebakindlust tuleviku suhtes ja lahkuvad, põgenevad Eesti riigist üksikult ja perekondadena. Kas laseme edasi Eesti riigil hääbuda või teeme pöörde ja hakkame oma koduriiki kaitsma lammutamise vastu, ehitame oma Eesti riigi õigluse kaljule nagu Piiblis õpetatakse, tõstame “Estonia” üles.

Eesti okupatsioonis Venemaa ja vene rahva süüdistamine on eesti endiste kommunistide KGB-lik võte veeretada oma kompartei kuritööde süükoorem vene rahva kaela.Kompartei orjadena, kannataja poolel olevad eesti-,vene- ja teised rahvad püütakse ässitada üksteise vastu, et viia tähelepanu kõrvale peamiselt süüdlaselt, rahvaste timukalt- kommunistlikult parteilt. Selle timuka kirvest aitasid agaralt tõsta ja langetada ka meie omad, eesti kommunistid. Just nendelt, esmajärjekorras omadelt, eesti kommunistidelt tuleb küsida vastust inimsusevastaste kuritegude kohta nii eesti rahva ja riigi kui ka vene ja teiste rahvaste vastu. Möödunud aegade kuritegude tunnistamine ja andekspalumine peab algama meie omade, eesti kommunistide poolt, sest andeksandmine saab võimalikuks ainult peale seda kui on andeks palutud.

Miks presidendid L.Meri, A. Rüütel seda teinud ei ole, T-H Ilves vähemalt lubas. Eesti riigi iseseisvuse suurim vaenlane on oma poliitiku arglik, müüdav hing.

Praegu, vabas Eesti riigis ei ole politrukki püstoliga selja taga kes sunniks kätt tõstma vastu enda tahtmist, seepärast iga Eesti poliitik vastutab ISIKLIKULT iga otsuse eest.

Iga Eesti Vabariigi Riigikogu liige vastutab isiklikult miks nõukogude ajal Petseri maakonnas töötanud Eesti riigi kodanike tööd ei arvestata praegu tööstaaši hulka samasuguselt nagu Võru- või Tartu maakonnas töötanud.

Vastutab isiklikult, et Petseris sündinud Eesti Vabariigi sünnijärgse kodaniku passi märgitakse sünnikohaks Venemaa, kuna endise kommunisti arglikus, müüdavas hinges ei jookse Eesti riigi piir Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi Tartu Rahulepingu joont mööda vaid temale isakese stalini verise mõõgaga tõmmatud joont mööda.

Vastutab isiklikult, et jätkub nõukogudeaegne inimeste psühholoogiline töötlemine näidates päevast-päeva televiisoris ENSV kaarti, mis kustutab inimeste mälust Pätsiaegse Eesti Vabariigi ja koos sellega ka kommunistide veretöö selle riigi ja rahva kallal.

Need, tänase päeva reaalse elu faktid sõltuvad ainult Eesti riigi poliitikute tahtest. Keegi ei sega, kuidas Eesti riik oma kodanikele tööstaaši arvestab, kuidas riigikodaniku pass vormistatakse. 2006. aastal võttis Euroopa Nõukogu Strasbourgis vastu otsuse tunnistada kommunism kuritegelikuks režiimiks aga Eesti endiste kommunistide meelsus on jätkuvalt stalinistlik. Nad ei tunnista kuriteoks Eesti riigi tükeldamist, riigipiiri muutmist, sest siis tunnistaksid ka ennast süüdi kuna kuulusid kuritegeliku režiimi loonud partei liikmete hulka.

Oleme iseseisev riik, kuulume Euroopa Liitu, NATO-sse aga ka tänane Eesti riigi poliitik-materialist pooldab ikka samasuguselt nende eelkäiatele, 120 staliniaegse Eesti kommunistile, kummardamist Kremli ebajumala poole ja annetusi tema vägivalla altarile üle 5% Eesti riigi territooriumist, Eesti Vabariigi Presidendi ametikett Eesti riigi kodanike küüditamine, tapmine kogu riigikorralduse vägivaldne muutmine. Riigikogus istuva endise kommunisti arvates tehti suurele Venemaale liiga kui Vabadussõjas ka Setode põline asuala võideldi Eesti riigi koosseisu.

Tänane Eesti Riigikogu on käitunud Setomaa suhtes mitte kaasaegselt vaid mineviku mõõdupuu järgi – vägivaldselt, orjapidajalikult nagu pragmaatik ikka.

Üle 5% Eesti riigi territooriumi, sellega seotud Eesti riigi kodanikud ja nende ametlik vara oleks Nagu Riigikogu liikme omand ja ta võib orjadega ja nende varaga teha mis tahab- valetada, lollitada lubadustega ja lõpuks naaberriigile ära anda, kui Eesti riigi jaoks kõlbmatu.

Eesti riigi arengus oleme jõudnud Piiblis öelduni-“See kivi, mis hoone ehitajad kui kõlvatuma ära heitnud, see on nurgakiviks saanud” Luuka Evangeelium 20 peatükk 17salm. Petseri maakond, Petseri linn ja ligi 600 aastat pidevalt tegutsenud klooster on Eesti materialisti-kommunisti-pragmaatikule tähtsusetu ja kõrvale heidetud aga 1995 aasta suvel Setomaad külastanud Prantsuse suursaadik nimetas Petseri kloostrit Euroopa pärliks.

Riigiehitaja, ära tõuka pühakoda oma riigist välja, ehita oma väikeriik õigluse alusele!

Kui Eesti president ja teised poliitikud läheneks õiglaselt Petserimaa küsimustele, laheneksid ka tervikuna kogu Eesti riigis vaidlused, kes keda okupeeris või vabastas. Külvame ise õigluse seemneid siis saame lõigata ka õigluse vilja.

Meie minevik tuleb selgeks rääkida ja kirja panna nagu on tehud Piiblis, mitme inimese poolt- neli evangeeliumi. Samasuguselt saame teha ka oma paljuvaieldud ajaloosündmustega. Tulgu sellest Eesti Vabariigi kõigi naabrriikide Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island, Läti, Ledu, Valgevene, Ukraina j.t. õiglust toetavate rahvaste parlamentide poolt kinnitatud sõnum meile ja kõigile rahvastele kuidas nemad nägid ja aru said tegudest-sündmustest milles meie eestlased ja venelased üksteist süüdistame. Moodustame üheskoos rahvusvahelise kohtu kus üheskoos aitame tõe ja õigluse jalule.

Lugupidamisega

Jüri Vaidla

Seto Kongressi Vanemate Kogu liige

tel.5229778