Hetkel on ca 900 allkirja!
Koguja Kroonik
Viimasel ajal on Eesti meedia püüdnud maalida pilti sellest, kuidas tänu euro tulekuga meie riigis kõik asjad korda saavad. Majandus hakkab tõusma, töökohti tuleb juurde, usaldus Eesti majanduse vastu suureneb jne jne.
Tekib aga küsimus, milleks seda kõike räägitakse, sest tundub, et meie kui riigi peremeeste käest ei küsita, kas me seda eurot üldse tahame või mitte. Kõik ei ole ju kõik päris nii lilleline, kui meile selgeks püütakse teha. Muidugi vajab meie riigi rahapoliitika muutust paremuse poole, kuid euroga liitumine on samm pigem vastupidises suunas.
Selle asemel, et vahetada Eesti kroon euro vastu, oleks hoopis viimane aeg see ühisvaluutast lahti siduda, taastada kontroll oma riigi raha üle, riigistada Eesti Pank, lõpetada kohustusliku reserviga rahandussüsteem ja hullumeelsete intresside kogumine, mis võtaks välispankadelt võimaluse Eestist massiliselt raha välja vedada ja aitaks kaasa inflatsiooni vähendamisele.
Jutud välisinvesteeringutest, mis peale ühisrahaga liitumist Eestisse voolama hakkavad kõlavad küll hästi, kuid seda ainult neile välisinvestoritele, kes saavad hulganisti odavat tööjõudu ning enamus kasumist, mida need teenivad rändab samuti Eestist välja. Hetkeseisuga oleks eestlase keskmine brutopalk 700-800 eurot (kui sedagi), seevastu näiteks Soomes on keskmine palk 3000de euro ringis
Lisaks võivad ettevõtjad ühisrahaga liitumise varjus hindu tõsta, kui nad just ei ole alla kirjutanud seda keelavale lepingule (mis on äärmiselt anekdootlik käitumine meie riigijuhtide poolt) jne.
Need on ainult mõned miinused, mida toob kaasa Euroopa Liidu ühisraha euroga liitumine, seega oleks vaja korraldada aus hääletus. Eesti rahval, kui Eesti Vabariigi kõrgeima võimu kandjal on täielik õigus ja lausa kohustus nõuda rahvahääletuse korraldamist.
EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS
§ 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu:
§ 105. Riigikogul on õigus panna seaduseelnõu või muu riigielu küsimus rahvahääletusele.
Rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute häälteenamusega.
Rahvahääletusel vastuvõetud seaduse kuulutab Vabariigi President viivitamatult välja.
Rahvahääletuse otsus on riigiorganitele kohustuslik.
§ 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu:
2. rahvahääletusega.
§ 105. Riigikogul on õigus panna seaduseelnõu või muu riigielu küsimus rahvahääletusele.
Rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute häälteenamusega.
Rahvahääletusel vastuvõetud seaduse kuulutab Vabariigi President viivitamatult välja.
Rahvahääletuse otsus on riigiorganitele kohustuslik.
Niisiis, kui sa natukenegi hoolid OMA riigi saatusest, siis anna allkiri toetamaks rahvahääletuse korraldamist Euroopa Liidu ühisraha euroga liitumise küsimuses.
Näitame, kes on riigis PEREMEES!
Allikas:
http://meeitahaeurot.com/
0 comments:
Post a Comment