Saturday, April 3, 2010

MIS ON RAHVUSLIKKUS JA MILLE EEST TA VÕITLEB?




Rahvuslikkus ehk võõrsõnaga natsionalism on tänases maailmas muudetud sõimusõnaks ja on taunitud. Piltlikult samastatakse rahvuslikkust natsismiga, mida see kahtlemata ei ole. Käib võitlus kahe ideoloogia: ultraliberaalse kosmopolitismi ja konservatiivse alalhoidliku rahvusluse vahel. Kusjuures esimene on ülekaalus ning olgem ausad, on sisuliselt võidu juba saavutanud (lugemissoovitus:Siioni Tarkade Protokollid, Nõmme Raadio toimetised).


Tegelikkuses on alalhoidev rahvuslikkus surutud kaitseseisundisse, sest teda rünnatakse pidevalt. Natsismist eristab natsionalismi (rahvuslikkust) see, et ta ei ründa, vähemalt täna, ta vaid kaitseb ennast.


Eile küsis Margus Lepa minu käest Nõmme Raadio lõunatunnis, et mida ma mõistan termini rahvuslikkus, rahvuslane all. Küsimus oli ootamatu, sest ma olen ennast küll pidevalt määratlenud, kui konservatiivset rahvuslast, ometi oli küsimusele vastamine raske, kuidagi tulin toime.


Formuleerin siinkohal isiklikud Eesti rahvuslikkuse põhipostulaadid. Alustame moraalist ja eetikast ning religioonist, sest need on ühiskonna alustalad. Kahtlemata oli(on) eestlase muinasusund maausk – kahjuks me ei tea sellest suurt midagi, allikaid ei ole. Meile toodud kristlus on tänaseks meie ühiskonna põhjaks saanud, pean silmas moraali- ja eetikanorme. Selles ei ole midagi halba, sest kristlus on siin Eestis segunenud maausuga, võttes sealt parimaid osasid ja erinedes selle poolest klassikalisest kristlusest. Näiteks: tulenevalt maausust on meil käibel peremudel, kus mees ja naine on võrdsed, tõsiasi, mis Lääne-Euroopa kristluses on mõeldamatu, seal toimib hirarhiline (alluvus) mudel. Seetõttu hakkab ka USA-st sisseveetud naisõiguslus eestlasele vastu. Mulle endale meeldib austatud mentori Eenok Haameri võrdlus, maausk on tüvi ja kristlus võra. Lähme edasi, milleks üldse USK ja PÜHAKIRI, aga need annavad vastused eksistentsiaalsetele küsimustele. On oluline, et PÜHAKIRI on moraali- ja eetikakoodeks, mis kogutud sajandite jooksul. Seetõttu võiks väita, et 10-käsku on eestlase moraali alus.


Juba muinsajast on teine olulisem tegur eestlase jaoks majandus ehk soov olla PEREMEES omal maal ja omada isiklikku varandust ja pange nüüd tähele – eestlane ei ole seda reeglina võtnud vallutustega, vaid isikliku tööga. Suisa palehigis tööga.


Kolmandaks on soov ise otsustada ja mitte alluda kellegi kolmanda käskudele ja keeldudele. Muistsel ajal alanud vabadusvõitlus ei lõppenud ju iial ning tegelikult kestab tänaseni, sest lugupeetavad – me ei ole vabad. Me ei saa ise otsustada ja ma ei räägi siinkohal ainult Euroopa Liidust vaid näiteks sellest, et meil ei ole enam rahvuslikku majandust. Mis iseseisvusest saab siis juttu olla, kui me kellestki sõltume. Me ei suuda täna endale ju toitugi toota.


Mis aitaks? Kodumaisele ettevõtlusele tuleb luua eritingimused. Öeldakse küll, et kapitalil ei ole rahvust. Suurim eksitus, on ja kuidas veel. Vaadake näiteks meie pangandust. Omanike kaudu veetakse kasum välja. Sama toimub muudes majandusharudes. Ma ei kutsu üles väliskapitali täiesti välja tõrjuma, kuid rõhutan, kodumaisele ettevõtlusele on vaja luua soodustingimused. Seda muide ei ole raske korraldada, esialgu piisab maksuhoobadest.


Mis toimub täna? Kõige raskemas seisus on Eesti kodumaine ettevõtja. Näiteks maa eest, mille ta on sajandeid tagasi ja teinekord suisa mitu korda välja ostnud, peab ta maksma absurdset maamaksu, mida võiks teise nimega nimetada renditasuks riigile ehk kasutusmaksuks, seega rangelt võttes ta ei ole omanik.



Käsitletud probleemid on vaid murdosa sellest, mis vaevavad meie rahvast. Samal ajal on need põhilised. Ma usun, et rahvas ootab nende probleemide lahendamist. Olgem rangemad, nende probleemide lahendamine on eelduseks, et Eesti riik ja rahvas jääks kestma, vastasel juhul hävime ruttu. Sellega, millega ei saanud hakkama ordurüütlid ja kommunistid, saavad hakkama üliliberaalid.


Olgu siis veelkord:

1. Eestlane olgu PEREMEES omal maal.

  1. Maa kuulugu sellele, kes seda harib.

  2. Eesti kohalikul ettevõtlusel olgu eelisõigus ja ta olgu soodustatud.

  3. Koolihariduses olgu rõhk religiooniõpetusel ja siit tuleneval eetikal ja moraalil ning oma rahva ajalool.


Ma usun, et kui rahvuslased suudavad rahvale selgeks teha, et me oleme põhimõttekindlad ja seisame eelkirjeldatud väärtuste eest, siis on edu tagatud. Olgem ausad, pealetungiv üliliberalism on piirid ületanud ja valitsejate põhimõttelagedus ning mittehoolimine aadetest on rahva ära tüüdanud.


Pealkirjas esitatud küsimusel on lihtne vastus. Me võitleme eestlase kui rahvuse jätkumise eest siin Maarjamaal, keegi teine sellest ju ei hooli.



Veiko Rämmel

EV-PK juhatuse liige

alias

Koguja Kroonik


8 comments:

  1. Suures osas olen nõus. Täpsem analüüs, mida praegu õhtul väsinuna ei hakka tegema, võib tuua välja mõne seisukoha, millega lõpuni ei nõustuks. Aga jah, enam-vähem vastuvõetav tekst.

    ReplyDelete
  2. Milles erineb see seisukoht kristlike demokraatide ja rahvusliku liikumise liidu omast? Selliste vaadetega äkki kõlbab kandideerida nende algatatud valimisnimekirjas, mille eesmärk ületada 5% künnis?

    ReplyDelete
  3. Raske on inimetega, kellel esikohal on oma isiklikud ja mitte rahvuse huvid.Sellistega keeruline koostööd teha, rääkimata ühes nimekirjas kandideerimisest.Siinkohal pean silmas EKDL-i ja Helme punti. Isiklikult minu jaoks on takistuseks ka sektantlik kristlus, mida seal mõlemas pundis viljeldakse. Ennast pean luterlik-oikumeenilise suuna poolehoidjaks.
    Pealegi, nemad ei ole koostööst huvitatud. Ma kordan veel, meie ei välista kedagi, kes rahvuslikkuse aadet hindavad. Olgem ausad - lähiajalugu on näidanud - Võsu sektantide pundil ega ka Helme ei ole suurt perskeptiivi, ma ei tea, kuid miskit ilmselt mäda.

    ReplyDelete
  4. Veiko on olukorda kirjeldanud õigesti, paraku on see kahjuks veelgi hullem ja läheb peale euro sisseseadmist veelgi masendavamaks, kui tehakse lõpp igasugusele eestlaste ettevõtlusele. Millal saab üht maad pidada rahavõimule ehk nn maailma uue korra loojaile kõpseks? Eestis on need kriteeriumid peaaegu 100% täidetud: maa on müüdud, oma põllumajandus hävitatud, riigile kuulunud varad peaaegu kõik maha parseldatud, rahvuslik pangandus hävitatud, väikeettevõtlus kui rahvusliku majanduse alus on ülejõu käiva maksukoorma all hävingus, rahvas tehtud pangaorjadeks ja kartellimeedia poolt on ärapeedistatud mõtlemine, vildakas valimisseadus ja igasugu muud takistused ei võimalda aatelistel jõududel kandideerida parlamenti jne, jne. Mida oleks veel vaja? Heureka! Rahvas tuleb ära kiibistada? Algus on tehtud,koertel on kiibistamine kohustuslik. Kuressaare aselinnapäea lasi endale kiibi panna, arvan, et peale valimisi algab vastav kampaania.Siin ei tee mingi konservatiivse rahvuslusega enam midagi ära, vaja oleks revolutsiooni! Iseasi, kes läheb barrikaadidele, ega ometi mitte praegune valijaskond, kes tuima mõtlematusega valib end valitsema pätte ja kaabakaid? Eestist on lahkunud 130-150 tuhat eestlast. Kardan, et nende hullgas ka mõtlevamad ja ettevõtlikumad, kes oleksid valmis barrikaadidele minema. Praegune olukord on suhteliselt lootusetu...

    ReplyDelete
  5. Mismoodi see vildakas valimisseadus ja igasugu muud takistused võimaldavad kristlastel kandideerida parlamenti.

    ReplyDelete
  6. Küsi ise. Kui sul ei võimalda, siis oled tobedus ruudus.

    ReplyDelete
  7. Et kes on rahvuslane... No inimene kes armastab oma maad ja seda rahvast kes sellel maal elab ja ta tahab,et see kestaks.Edasi läheb juba keerulisemaks,kommentaarjumis ei piisaks selleks ruumi.Teiseks tuleks vastata hiljem sadadele-tuhandetele lollidele küsimustele.Näit;aga miks just eestlase ja mitte hiinlased,mille poolest nemad halvemad on?Ei ole,aga nende elukoht on Hiinas.Et kõik see kestaks tuleb elada kooskõlas keskonnaga.Mis on see mis on kujundanud erinevad rahvused... Seega ei sobi sellele maale ei võõras usk ega võõrad kombed.
    Karuputkes saab tulla ainult häving.

    ReplyDelete