Eestis loodi revolutsiooniline Rahvuslik Päästekomitee!
(01.04.2010) Vastavatest allikatest on teatatud, et Eestis on põranda all moodustatud Rahvuslik Päästekomitee. See organ on ametisse määranud uue Vabariigi Valitsuse, mille koosseis avalikustatakse pärast relvastatud rahvussotsialistliku revolutsiooni algust, kui valitsus asub vastavate tingimuste loomisel ametisse, võttes koha sisse Stenbocki majas. Päästekomiteed juhtivat üks Eesti ühiskonnas tuntud persoon, kes minevikus on kommunistide poolt kahel korral represseeritud.
Teatavaks on saanud, et mitme Kaitseliidu maleva liikmetest on moodustatud rahvussotsialistliku Revolutsiooniarmee relvarühmad, kes võtavad päeval X relva jõul võimu üle. Moodustatud on Revolutsiooniline Tribunal, mis koosneb kolmest liikmest. Tribunali esimesel istungil mõisteti tagaselja surma, süüdistatuna riigi reetmises, praegu võimul olev välismaiste jõudude teenistuses olev kuritegelik grupp, kes nimetab end valitsuseks. Kohtuotsus, mahalaskmine, leiab rakendamist vastavate tingimuste loomisel. Avalik hukkamine toimub Hirvepargis. Ainukesena otsustas tribunal karistust leevendada haridusministri Tõnis Lukase suhtes, kellele määrati viie aasta pikkune vangistus tingimisi, kolme aastase katseajaga.
Teise otsusega mõisteti riigi reetmises in corpore süüdi kuritegeliku rahvareeturliku rühmituse, mis nimetab end riigikoguks, koosseis. Nende riigireetmine seisnes euroliidu põhiseaduse ratifitseerimises, mis lõpetas Eesti riikliku iseseisvuse. Karistused langetati erinevad, kõikudes vastavalt sooritatud kuriteo suurusele. Karistused piirdusid 1-10 aasta asumisele saatmisega. Süütuks kuulutati kuriteo koosseisu puudumise tõttu riigikogu liige Igor Gräzin. Süüdimõistetud riigikogulased saadetakse edaspidise kuritegevuse tõkestamiseks asumisele Kihnu saarele, kus süüdimõistetud rakendatakse ühiskondlikele töödele, millest saadud raha eest peavad end ise ära elatama. Vastavast kriminaalasjast eraldati riigikogulase Mart Laari kriminaalasi, kellele tema pikaajalise riigireeturliku tegevuse eest otsustati ühehäälselt langetada surmanuhtlus mahalaskmise läbi.
Elagu rahvussotsialistlik revolutsioon!
Õigluse võib Eestis taastada vaid revolutsioon, aga mitte laulev!
(01.04.2010) Rahvaliidu suurkogul valitud aseesimees Ingvar Tšizhikov heideti teadupoolest ERL juhatuse poolt erakonnast välja. Poliitik kaebas ebaõiglase otsuse peale Harju Maakohtusse. Kohus vastas oma 30. märtsiga dateeritud määruses: “Tutvunud hagi tagamise avaldusega ja juhindudes TsMS paragrahvidest 377 lg. 1; paragrahvist 381; paragrahvist 378, leiab kohus, et hagi tagamise avaldus tuleb jätta rahuldamata.”
Hagi tagamine eeldab üldjuhul teatud erakorraliste asjade esinemist, mis annavad alust kalduda hageja kasuks kõrvale tsiviilmenetluse poolte võrdsuse põhimõttest (TsMS 7) ning eelistada asjaolude kontrollimise põhjal hageja huvi võimalik tema kasuks tehtava kohtuotsuse täitmise vastu kostja huvidele, kirjutatab Harju kohtunik Tiiu Hiievälja oma määruses.
Eesti poliitikas veel vähe osalenud Ingvar Tšizhikov näitas oma sinisilmse kaebusega, et ta pole veel taibanud juba 1990-ndate keskel kehtestatud korporatiivse süsteemi põhiolemust: süsteemi muuta püüdvatel ausatel ja aatelistel inimestel ei maksa mingit õigust või õiglust kartelliparteide poolt valitsetavas Eestis oodata. Süsteemipoliitikute poolt välja heidetud “mustadel lammastel” pole loota õigusele kohtutes ja kui süsteemist väljaheidetu näitab üles ohtlikuna tunduvat visadust, sildistatakse ta ka kartellimeedia poolt, et ärapestud ajudega “üldsusel” oleks selge, kellega tegu. Ringkaitses olev süsteem kaitseb end kõikide vahenditega. Kohtud pole juba ammu mingid õigusemõistjad vaid poliitilise ladviku huvide kaitsjad. Kes selles kahtlevad, soovitab võrgulehe ersp.ee toimetaja lugeda Tiit Madissoni raamatut “Riigipööraja märkmik” (vt rubriik “Kauplus”).
Tšizhikovi taolistel on aeg aru saada, et läbi ja lõhki korrumpeerunud ja vänget mädahaisu levitavat eesti moodi “demokraatiat” võib muuta vaid rahvarevolutsioon. Sest süsteem on kartellimeedia ajupesu ja meelsuspolitsei usina tegevusega teinud kõik, et senist liberaal- ehk libademokraatlikku SUUREL RAHAL püsivat kommarite ja rahvusaate reeturite süsteemi ei suudetaks valimiste kaudu süsteemiväliste jõudude poolt väärata.
Kahjuks ei piisa enam revolutsioonilisest laulmisest, millega legendi järgi olevat Eesti iseseisvunud! See ei kaugeltki mingi aprillinali.
Soome ettevõtja peab Eesti Nokiaks meie suurt tööpuudust!
(01.04.2010) “Uued töökohad on Eesti võimalus, Eesti Nokia, kui soovite. Eeldused konkurentsivõime heaks paranemiseks on tugevad – Baltimaades on palavik alla läinud, deflatsioon teeb oma töö ning tööjõupuudus on ajalugu. Tegelikult on asjad Eestis hästi, Eesti on praegu üks hea tervisega riikidest Euroopa Liidus,” ei jõua maailmas ühe viletsamini hakkamasaava Eesti olusid kiitmast Elisa Eesti juht Sami Seppanen veebiportaalis E24.ee.
Ilmselt saavad välismaise kapitalisti kiitusest meie valitsejad lausa paugu püksi, kuid tegelikult paljastab seesama “põder” selle mülka sügavuse, kuhu Eesti on viidud. Oma loos Soome ja Rootsi ametiühinguid kurjalt riidlevat neoliberaalse mentaliteediga ettavõtjat võib omamoodi mõista, sest Põhjamaades on töövõtjate kaitsmine ametiühingute kaudu tõesti kõrgel tasemel, mis lubab ka töötajatel end inimesena tunda. Eesti olusid võib üks globaalse uue maailmakorra õuelaulik ideaalseks turuühiskonnaks pidada, sest meil võeti 2009. aasta keskel vastu äärmiselt töövõtja vaenulik tööseadus, mis annab rohelise tee töötajate vallandamiseks; vastupidiselt Põhjala riikidele puudub praktiliselt Eestis ametiühinguliikumine, sest ametiühingu bossid maksavad omale palkasid nõukaaegsest kinnisvarast saadud tuludest ja keda tegelikult töötajate olukord ei huvita; määratu tööpuudus võimaldab siia saabuvatel välismaistel ettevõtjatel palgata miinimumpalga eest omale sõnakuulelikku töötajaskonda, kes on leplik ega kipu streikime jne, jne.
Eesti võimurid on loonud eriliselt soodsad tingimused välismaistele ettevõtjatele. Kartellimeedia armastab viimasel ajal rääkida Eesti ettevõtetest, nende heast käekäigust, mis tõestavat, et masu hakkab taganema. Kuid soovitaksime siiski süüvida, kui paljud nendest on tegelikult eestlaste omad. Väga vähesed, üksikud. Miks peaksid Skandinaavia ettevõtjad viima oma tootmise kuskile Hiinasse, kui siin on sisuliselt samasugused tingimused loodud? “Eksport kasvab, kui siia tulevad Põhjamaade ettevõtted, mis turustavad oma tooteid ja teenuseid üle maailma. Ei ole tähtsust, kus idee või kapital pärit on, oluline on see, et osa väärtusahelast ja töökohtadest on Eestis,” selgitab oma suhtumist soomlasest ettevõtja Seppanen.
Õigus on ilmselt neil, kes ennustanud, et euro kasutusele võtmine suretab lõplikult välja kodumaise ettevõtluse, mis ei suuda konkureerida tunduvalt ressursirikkama välismaise kapitaliga. 1990-ndate alguses sisse seatud neoliberaalne majandussüsteem pidigi viima nõrgemate väljasuremisele, sest riik ei ole toetanud kodumaise ettevõtluse püsimajäämist.
Eestist saabki uue maailmakorra ehitajate ideaalühiskond, kus eelnevalt pangaorjastatud elanikkond rügab sandikopikate eest välismaiste kapitalistide ettevõtetes, kus neil puuduvad elementaarsemadki õigused. Ersp.ee toimetus ei leia põhjust, miks peaks hukka mõistma rahvuskaaslasi, kes taolise “Eesti Nokia plaanist” ei hooli ja seavad oma elu sisse seal, kus on võimalik end tunda väärikaina , mitte orjakarjana.
0 comments:
Post a Comment