Vastavalt kehtivatele seadustele algatatakse Ungaris allkirjade kogumine referendumi läbiviimise toetuseks, mis õnnestumise korral kriminaliseeriks kommunismi kuritegude eitamise. Vaja läheb vähemalt 200 000 allkirja. Tegemist on vastuaktsiooniga Ungari parlamendi veebruarikuise otsusele teha muudatus riigi kriminaalseadustikus, mille kohaselt holokausti avalikku eitajat ootab nüüd kuni kolmeaastane vabadusekaotus http://www.nommevalitsus.org/?p=7625
Kahtlemata on tegemist Ungari rahvuslaste tänuväärt algatusega, sest kommunismi kuritegude eitamine vajab igal juhul kriminaliseerimist, millega kaasneks reaalne vangistus.
Kuid igal juhul on Ungari valitsus ja parlament käitunud silmakirjalikult kriminaliseerides vaid holokausti eitamise, lükates paralleelselt samal ajal tagasi ettepaneku kriminaliseerida ka kommunistlike režiimide genotsiidikuritegude eitamise paljude rahvaste vastu maailmas – sest holokausti eitamise kriminaliseerimise puhul Ungaris ju eelnevalt 200 000 allkirja ei kogutud ega vastavat referendumit ei korraldatud. Kui Ungari valitsevad ringkonnad silmakirjalikkuse mainest maailma silmis vabaneda tahavad, on neil valida kahe võimaluse vahel: kas koheselt kriminaliseerida kommunismi kuritegude eitamine ilma referendumita või tühistada veebruarikuine otsus, korraldada 200 000 allkirja kogumine ning korraldada referendum, et küsida rahvalt, kas viimane üldse soovib holokausti eitamist kriminaliseerida.
Võib oletada, et Ungari parlamendi veebruarikuine ebaõiglane otsus oli ka üheks põhjuseks, miks k.a. 11.aprillil toimunud valimiste eelvoorus toetus rahvuslastele märgatavalt tõusis. Valimiste järgmine voor toimub homme. Hoiame pöialt, sest kui neid piisav edu saadab, tähendab see võimalikku kommunismi kuritegude eitamise kriminaliseerimist Ungaris ka ilma referendumita.
Mis Eestisse puutub, siis pärast 1918.a. loodud Eesti Vabariigi taastamist restitutio ad integrum pole põhjust kahelda, et kommunismi kuritegude eitamine kriminaliseeritakse.
0 comments:
Post a Comment