19. aprillil 2010 esitasid Eesti Leegioni Sõprade Klubi, Eesti Rahvuslik Liikumine ja Eesti Iseseisvuspartei Tartu Linnavalitsusele ja linnavolikogule pöördumise, kus nõutakse Eesti Rahva Muuseumi rajatava peahoone lähedal asuva Punaarmee sõdureid austava monumendi eemaldamist praegusest asukohast. Samuti nõutakse samasse paika, mis oli 1944. aasta augustis ja septembris veriste Tartu kaitselahingute tallermaaks, Eesti ja saksa sõduritele mälestusmärgi püstitamist.
Nõudmise põhjenduseks tuuakse välja, et praegune monument asub 1944. aastal NKVD poolt hukatud tsiviilelanike ning langenud Eesti ja saksa sõdurite haudadel. Samuti tekitab pahameelt praegune tekst monumendil. Kokkuvõtvalt tõdetakse, et „memoriaal Raadi mõisapargis on solvav nii sealses lahingus langenute ja sinna maetute mälestusele, kui ka kõigile Eesti vabadusvõitlust austavatele inimestele.”
Esitatud pöördumise toetuseks korraldavad pöördumise algatajad 9. mail kell 15:00 monumendi juures meeleavalduse.
Allpool on esitatud pöördumise täielik tekst:
AVALIK PÖÖRDUMINE TARTU LINNAVALITSUSE JA VOLIKOGU POOLE
Lugupeetud Tartu Linnavalitsus ja linnavolikogu!
Soovime teile meenutada järgnevaid fakte:
Tartus Raadi mõisapargis, praegu rajatava Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone lähedal asub 1975. aastast Nõukogude okupatsioonivõimude poolt sinna omavoliliselt paigaldatud poliitilise taustaga memoriaal, mis ülistab 1944. aastal Tartu vallutamises osalenud Punaarmee sõdureid.
Memoriaal paikneb 1944. aasta augustist ja septembrist pärineva lahingupaiga lähedal, kus Punaarmeega võitlesid Tartut kaitsnud Eesti ja Saksamaa sõdurid kolonelleitnant Paul Venti ja major Friedrich Kure juhtimisel, kellele samas lahingupaigas ei ole püstitatud mingeid mälestusmärke.
Memoriaali juurde kuuluvasse ühishauda ei ole teadaolevalt maetud ühtki Punaarmee sõdurit. See-eest on sinna maetud langenud Eesti ja Saksamaa sõdureid ning lahingutegevuses hukkunud tsiviilelanikke.
Memoriaalile on lisatud bareljeefne kiri, mis ülistab Punaarmee võitlejaid ning pakub eksitavat teavet, nagu oleks Punaarmee tegevus 1941. ja 1944. aastal Tartus vaadeldav „kaitsmise“ ja „vabastamisena“, nagu selles oleks osalenud kõik NSV Liidu territooriumil elanud rahvad ja nagu Tartu elanikkonnal oleks põhjust olla neile „tänulik“ ning neid „mälestada“.
Eelneva põhjal järeldame, et memoriaal Raadi mõisapargis on solvav nii sealses lahingus langenute ja sinna maetute mälestusele, kui ka kõigile Eesti vabadusvõitlust austavatele inimestele.
Nõuame:
Okupatsioonivõimu püstitatud memoriaali eemaldamist selle praegusest asukohast ning paigutamist sobivasse paika. Me ei nõustu selle ümberpaigutamisega eesti rahvuskultuurile olulisse paika ega kesklinna.
Memoriaalil seisva nii eesti- kui ka venekeelse teksti viivitamatut eemaldamist.
Kooskõlas Tartu vallaga Raadi mõisa ümbruses toimunud lahingute tähistamiseks seal 1944. aastal võidelnud Eesti ja Saksamaa sõduritele mälestusmärgi püstitamist.
Raadi mõisaparki maetud säilmete väljakaevamist, tuvastamist kooskõlas arhiividega ja ümbermatmist.
Austusega,
Eesti Leegioni Sõprade Klubi
Eesti Rahvuslik Liikumine
Eesti Iseseisvuspartei
Lisainformatsioon:
Eesti Leegioni Sõprade Klubi
elsk@eestileegion.com
1.
TMS-is oli ja on üleval artikkel (isegi mitte teadetetahvli uudis) http://syndikaat.ee/news.php?
19. aprillil 2010 esitasid Eesti Leegioni Sõprade Klubi, Eesti Rahvuslik Liikumine ja Eesti Iseseisvuspartei Tartu Linnavalitsusele ja linnavolikogule pöördumise, kus nõutakse /---/ Esitatud pöördumise toetuseks korraldavad pöördumise algatajad 9. mail kell 15:00 monumendi juures meeleavalduse.
Lõpeb see aga väga võimsalt:
Nõuame: Okupatsioonivõimu püstitatud memoriaali eemaldamist selle praegusest asukohast ning paigutamist sobivasse paika. Me ei nõustu selle ümberpaigutamisega eesti rahvuskultuurile olulisse paika ega kesklinna.
Memoriaalil seisva nii eesti- kui ka venekeelse teksti viivitamatut eemaldamist.
Kooskõlas Tartu vallaga Raadi mõisa ümbruses toimunud lahingute tähistamiseks seal 1944. aastal võidelnud Eesti ja Saksamaa sõduritele mälestusmärgi püstitamist.
Raadi mõisaparki maetud säilmete väljakaevamist, tuvastamist kooskõlas arhiividega ja ümbermatmist.
Austusega,
Eesti Leegioni Sõprade Klubi
Eesti Rahvuslik Liikumine
Eesti Iseseisvuspartei
Lisainformatsioon:
Eesti Leegioni Sõprade Klubi
elsk@eestileegion.com
Ruuben Saal
2.Arvestades, et TMS-i toimetaja on Eesti Rahvusliku Liikumise juht, siis ei tekkinud kahtlust ja eile sai tehtud SI teade.
http://www.si.kongress.ee/
3.
Varsti saabus korraldaja info:
Edastan teile teate, et algselt 9. mail kell 15:00 plaanitud üritus Tartus, mida kajastas ka Sõltumatu Infokeskus, otsustati mitmel põhjusel edasi lükata. Täpset kuupäeva veel ei avaldata. Lisaks ei ole meeleavalduse korraldajateks kolm rahvuslaste organisatsiooni, vaid eraisikud. Ruuben Saal
4.
Seejärel reageeris Tauno Rahnu:
Nimetatud organisatsioonid(EIP, ELSK ja ERL) andsid vaid oma toetuse eraisikute poolt linnavalitsusele esitatud pöördumisele. Plaanitud meeleavalduse organiseerimise ja läbiviimisega pole ei Eesti Iseseisvuspartei ega ka Eesti Leegioni Sõprade Klubi mingilgi moel seotud. Kahetsusväärne eksitus tekkis arvatavasti seetõttu et avalduse esitajad unustasid märkida, et eelnimetatud organisatioonid avaldasid vaid toetust pöördumisele. Tauno Rahnu, ELSK ja EIP juhatuse liige.
5.
Siis tuli SI toimetaja küsimuse peale Ruubel Saalilt uus kiri:
Meeleavaldus oli algul tõepoolest plaanitud toimuma 9. mail, kuid mitmel põhjusel lükati see edasi. TMS-i teade, et meeleavalduse korraldavad "pöördumise algatajad", oli õige, kui algatajate all mõista eraisikuid, mitte kõiki kolme organisatsiooni. Üldjoontes on TMS-i uudis õige, kui välja arvata meeleavalduse kuupäev ja kellaaeg. Ruuben Saal
6.
Järgnes ELSK juhatuse teadaanne:
22. aprillil ilmus Sõltumatu Infokeskuse kodulehel artikkel ”Rahvuslased korraldavad ”Tartu pronkssõduri” eemaldamiseks 9. mail meeleavalduse”, mis baseerus väidetavalt Terve Mõistuse Sündikaadi infolehel avaldatud teabel, milles nimetatakse üheks selle peakorraldajaks Eesti Leegioni Sõprade Klubi. Käesolevaga teatame, et tegemist on kahetsusväärse eksitusega, kuna Eesti Leegioni Sõprade Klubi pole mingilgi moel ega kombel seotud Raadi mälestusmärgi vastu suunatud meeleavalduse organiseerimise ja korraldamisega. Lisaks ei vasta tõele ka sama artikli lõpuosas toodud väide, nagu oleks Eesti Leegioni Sõprade Klubi esitanud 19. aprillil 2010 Tartu linnavalitsusele ja linnavolikogule memoriaali teisaldamist nõudva pöördumise. Tegemist on eraisiku poolse pöördumisega, millele Eesti Leegioni Sõprade Klubi koos mõne muu organisatsiooniga moraalset toetust avaldas.
Eesti Leegioni Sõprade Klubi juhatus: 22. 04.2010.
Andri Ollema, Tauno Rahnu, Mauri Kiudsoo
7.
Kuku raadios kõlas täna hommikul aga teade: rahvuslased loobusid 20. aprillil Tartu linnavalitsuses registreeritud Raadi miitingust 9. mail, kestvus 3 tundi, osalejaid 50, mille pidid korraldama ELSK, EIP, ERL. Ja saatsid linnale vastava teate.
0 comments:
Post a Comment