Kultuuriliste jõujoonte teisenemine
Viimastel nädalatel on lääne meediahiiud New York Timesi eestvedamisel püüdnud vägisi seostada paavst Benedictus XVI-t mitmete lastepilastamise juhtumitega Katoliku Kiriku preestrite poolt. Ka Eesti meedia, eesotsas Postimehega, on peost osa võtnud.
Nagu on välja toodud paljudes kommentaarides, millega saab lähemalt tutvuda nt siin, on seosed parimal juhul raskelt meelevaldsed, halvemal juhul aga pahatahtlikult laimavad.
Üldkultuuriliselt on aga huvitav, kuidas maailmas on jõujooned ümberkujunemas. Kui Nõukogude Liidu ajal pidas USA meedia nö püha sõda ateistliku kommunismi vastu, siis nüüd näikse Venemaa meedia astuvat vastu ateistlikule läänele. Samal ajal kui NYT püüab paavsti mustates kasvõi pükstest välja hüpata, loobudes elementaarsetest ajakirjandusliku erapooletuse ja aususe standarditest, asub Kiriku kaitsele ajaleht Pravda.
Kuigi on küsitav, kas kõige Pravda artiklis kirjutatuga saab nõustuda, on asjade seesugune käik igal juhul kõnekas. Seda, milline vaimsus domineerib lääne kultuuris, ei ole kuigi keeruline mõista. Huvitavam on aga nõukogude ajast räsitud Venemaa pöördumine oma kultuuriliste juurte juurde.
Mis puutub aga konkreetselt lastepilastamise probleemi, siis samal ajal, kui meedia teeb pingutusi näitamaks, et tegu on just kui ainult või vähemalt peamiselt Katoliku Kiriku probleemiga ja jättes tähelepanu pööramata laste kuritarvitamisele muudes institutsioonides (nt avalik-õiguslikes lasteaedades ja koolides), võiks hakata mõtlema mitte üksi probleemi tagajärgedest, vaid ka selle põhjustest. Suurepärase analüüsi on sel teemal kirjutanud Michael Cook (vt tema artiklit siit), kelle sõnum on kokkuvõtlikult järgmine:
The huge, unreported story is that we are in denial about a widespread, deliberate, systemic encouragement of people not to control their sexuality. … Fundamental principles of a civilized society like sexual restraint, fidelity in marriage, and nurturing families, are being undermined. The mind-numbing list of politicians caught with their pants down, the tsunami of pornography, sky-rocketing teen sex – all these are warning bells about the consequences of creating a hyper-sexualised culture.
What kind of society are we creating if we actively encourage children to treat sex as entertainment and encourage men to remain in a constant state of arousal? Sex is not a toy. Without clear moral standards, it is a natural passion which easily becomes an unnatural addiction. Does anyone seriously believe that in 30 years’ time there will be less sex abuse after giving children classroom lessons in how to masturbate?
Kas pole meedia, mis käsitleb seksuaalsust justkui mänguasjana ning alalõpmata inimeste seksuaalsetele tungidele ja kirgedele mängides nendega manipuleerib, ise suur osa probleemist, mille tagajärjeks on inimeste poolt kontrolli kaotamine ona pidevalt stimuleeritud seksuaaltungi üle ja lõpuks ka lastepilastamine?
seda jah. Ootaks siin blogis välja ytlemist et KES? See ei ole ju saladus. Teatud rahvuse äärmus kes omab väga suurt võimu on alati kristlikku kultuuri hävitada pyydnud. Tänapäeval meedia (pea- ja aju) pesu ajal on seda kerge teha. Katoliiklust on asutud väga võimsalt ryndama.
ReplyDeleteIslam! Ja hullem veel ülihumanistlik äärmus!
ReplyDelete