Ma olen siin blogis juba varasemalt rääkinud, kes on minu arvates rahvuslased. Need on need, kes peavad tähtsaks meie keelt, kultuuri, rahvuslikku majandust, religiooni ning meie rahvuse esmasust meie maal.
Hetkesituatsioonis on kolm parteid (parlamendis esindamata), kes võivad pretendeerida rahvusliku partei nimetusele. Need on siis: Eesti Vabaduspartei-Põllumeeste Kogu, Eesti Iseseisvuspartei ja Erakond Kristlikud Demokraadid.. Lisaks kaks rahvaliikumist: Rahvaliikumine ERSP, Tiit Madissoni juhtimisel ja Eesti Rahvuslik Liikumine, Martin Helme juhtimisel. Viimase aja uudistest on lugeda, et ERL ja EKD kavatsevad ühineda, mis ka loomulik, sest mõlemad ajavad Israeli (loe sionismi sõbralikku) poliitikat, mistõttu on õigustatud küsimus, kuivõrd rahvuslikud nad siiski on?
Teada ju fakt, et sionism on rahvuslikkuse vaenlane nr. 1, kuid sealt saab raha, viimane on aga vajalik kõigile, igatahes aatevabadele kõlbab igasugune krabisev. Pigem võiks nimetada rahvuslikuks mingit osa parlamendierakondadest, nimelt Rohelistest ja Rahvaliidust ja IRL-st, kusjuures ma ei pea silmas juhtkonda, vaid partei liikmete vaateid ning hoiakuid.
Peatuksin veel pikemalt ka ERL-l. Minu nägemust mööda on tegemist ühe ülimalt naljaka kooslusega. Juhtkonnas sionismi sõber Martin Helme, endine komsomol (kusjuures tippametnik) Aivar Koitla ja netis avalikult natsismiregaalidega eputav Sten-Hans Vihmar. No öelge mulle, mis asi see on? On ta liha või kala ja kuidas seda süüa? Need on ju täiesti kokkusobimatud asjad.
Olgu kuidas on, kuid vaatame nüüd EIP-d ehk Eesti Iseseisvusparteid hr. Leito taktikepi all. Siin on pilt selge, tegu on ühe mehe projektiga (Suurkogu ei ole juba kolmandat aastat kokku kutsutud ja netilehelt leiab peaasjalikult Leito artikleid)! Ma kahtlustan, et tegu ühtlasi Eesti „organite“ projektiga, mis analoogselt omaaegse Rahvarindega on loodud koondamaks rahvuslikku initsatiivi kontrollitud kanalisse, kus see siis summutada. Kogu erakonna avalik tegevus kannab viimastel aastatel soss pitserit – palju kisa, aga vähe villa! Me teame, et Euroopa Liit ja ka Eesti kartellipoliitikud kardavad igasugust rahvuslikkust nagu kurat välku. RR väljus kontrolli alt KGB-l, rahva vabadustahe oli liiga suur, kuid EIP täidab uues ajas siiani oma rolli hästi. Siin tuleb puudutada ka üht teist persooni ja nimelt Tõnu Kalvetit, kes on vist EIP-i peasekretär. Tegu on isikuga, kes on oma vaateid muutnud, sest varasemalt kuulus ta IRL-i, noh see on andestatav, vähemalt ei ole ta neid 180 kraadi muutnud. IRL on kartelliparteidest kõige rahvuslikum. Jüri Kuke mälestusele pühendatud Tartu Aulakonverentsil 28.02 suutis Tõnu Kalvet Tartu rahvuslasi halvustada, väites kontrollimatu info põhjal, et Tartu 24.02 üritusel väljus asi korraldajate kontrolli alt. Info oli saadud kartellimeediast (Õhtuleht! SIC!) ega olnud teistest allikatest kontrollitud, nagu hea ajakirjandustava nõuab. Teatud taustainfo põhjal, mille allikaid ma ei saa avalikustada, julgen oletada, et T. Kalveti käitumine oli täiendav püüe halvustada rahvuslaste üritust ja külvata vaenu meie ridadesse, lõhestada. Ei ole midagi uut siin päikese all, ka 80 lõpus oli selline isik olemas, rahu tema põrmule ja jäägu seetõttu nimi nimetamata. Oluline on, et tema kohta öeldi – pruugib sellel mehel ükskõik millisesse parteisse või liikumisse liikmeks minna, kui kohe tüli majas ja liikumine lõhki! Isiklikult mulle tundub, et T. Kalvet täidab sama rolli täna.
Ilmselt on põhjust imestada, miks ma sellele tegelasele ruumi pühendan? Ei, ma ei ole isiklikult solvunud, see oleks allpool minu väärikust, ta lihtsalt ei vääri seda. Selliste inimeste tegevus on lihtsalt Eesti rahvuslaste liikumisele ohtlik ja just seepärast tuleb nad paljastada. Paar päeva tagasi kustutasin blogist T. Kalvetit kritiseerivad kirjutised, andsin mehele võimaluse. Tegin seda ühe minu poolt lugupeetud isiku isiklikul palvel. Tõnu Kalvet ei taltunud, vaid kirjutas faktimoonutustest kubiseva kaebuse Eesti Vabaduspartei-Põllumeeste Kogu juhatusele. Võiks retooriliselt küsida, et mida on asja teise partei liikmel kaevata võõra partei juhatusele sellesama juhatuse liikme peale? Eilsel koosolekul seda arutati ja üldine arvamus oli, et ilmselt oli T. Kalvet haige, kui ta neid tegusid tegi. Olgu, kirjutasin talle siis veel ühe kirja, andes täiendava võimaluse oma viga tunnistada. Tänaseks on selgunud, et asjata. Mistõttu olen sunnitud oma sõna pidama ja taastan kõik tema kohta käiva. Las lugejad otsustavad.
Kirjutised on leitavad: siin, siin, siin, siin ja võimalus Kalvetile siin.
KOKKUVÕTTEKS
Eeltoodust tulenevalt on põhjust arvata, et ühtset Eesti rahvuslaste ühisrinnet olemasolevate poliitiliste jõudude baasil ei ole võimalik ellu kutsuda. Luik, haug ja vähk ei suuda teatavasti ühte vankrit vedada. Tõnu Kalvet oma kaebuses minu isiku suhtes mainis, et tema tahaks sellist rahvuslaste ühisrinnet luua, arvestades isiku positsiooni EIP-s, siis ilmselt on see ka partei ja hr. Leito seisukoht. Hoidku Jumal, kui ma sellisele ideele vastu oleksin, kuid Tõnu – kuidas seda teha ja miks Sa seni midagi teinud ei ole?
Eesti rahvuslased on, kes peavad tähtsaks meie keelt, kultuuri, rahvuslikku majandust, religiooni ning meie rahvuse esmatähtsust meie maal. Lisaksin, kes on ausad, mille all pean silmas, et sõnad ja teod ei lahkne, nagu me Toompeal võimutseva poliitkartelli puhul igapäevaselt võime märgata. Ma julgen nüüd küll oma erakonda Eesti Vabadusparteid-Põllumeeste Kogu kiita. Mainitud põhimõtteid järgime raudse järjekindlusega ehk meie peale saab kindel olla, et me ei ole tuulelipud, ega vaheta millegi nimel aateid peenrahaks.
Võidelda millegi vastu on imelihtne, selle nimi on vastandumine. Ma sooviksin siinkohal teha kannapöörde ja mainida, et meie maailmavaade on võidelda millegi poolt. Me võitleme Eesti rahvuse säilimise poolt. Ma kutsun Eesti rahvuslikult mõtlevaid inimesi, kuulugu nad täna siis millisesse parteisse iganes, ühinema Eesti Vabaduspartei-Põllumeeste Koguga ja toetama valimistel meie kandidaate. Ainuke tingimus on Eesti rahvusaate ülimaks pidamine ja mida see endast kujutab on tekstis rasvasega välja toodud. Valetõlgenduste vältimiseks, see ülimaks pidamine ei tähenda teiste siinelavate rahvuste halvustamist või taunimist, igal inimesel, kes on Eesti patrioot peab olema koht selles riigis.
Ühiselt suudame tulla võimule, taastada elu ja majanduse maakohtades ja tagada meie väikese rahva püsimise!
Aidaku meid Jumal
ja
olge hoitud!
Veiko Rämmel
Juhatuse liige
0 comments:
Post a Comment