EESTIMEEL KIRJUTAB: KÜBERSÕJA PIIRID JA VIRTUAALSED NÄGEMUSED!

Kübersõja piirid ja virtuaalsed nägemused

Kübersõjale otsitakse poliitiliselt korrektset defintisiooni. Mida seni pole. Ja kas saabki olla?

Rain Ottise sõnul on praegu töörakkes rahvusvaheline meeskond — sh kas 2 või 3 eestlast (?) — ülesandega luua terminoloogiat ja aru saada, mis on kübersõda ja mis on sellise sõja alustamise tingimusiks. Rahvusvahelist meeskonda huvitab esiteks...

"Mis on piisav põhjus, et seda [kübersõda] alustada. Teiseks, kui juba oled sõjas riik-riigiga, siis mida sa seal teha saad, mis on lubatud ja mis mitte."

Vt Katrin Jüriso 18. V 2010 kokkuvõtet Rain Ottise intervjuust ERR-i uudisteportaalile Teadur: Eesti ei ole Vene häkkerite peasihtmärk

Uue termini loomine — nagu ka kübersõja käsitus — on tarvilik, ei mingit kahtlust. Seni on kasutatud eufemismi 'küberkaitse' ja ka Eesti Keele Seletavas Sõnaraamatus (EKSS) leidub vaid üks—kaks kübersõjanduse mõistet: küberrünnak* (-atakk, -rünne) ja vahest ka küberterrorism. Terminoloogiale ametlikku täiendust enne järgmist aastat loota pole, kui ERR-i uskuda.

Rain Ottis on NATO küberkaitsekeskuse (Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence — CCDCOE) teadur-nõunik, kelle esialgses nägemuses,** nagu seda kirjeldab ERR, on kübersõda — 2 riigi vaheline küberkonflikt ehk olukord, kus toimuvad küberründed poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Nii kukubki kübersõja mõistekavandist juba välja küberterrorism, kuna terroristide sihid võivad olla teatavasti ka mittepoliitilised. Teisalt süveneb aga kahtlus, et kübersõjal võib olla pistmist külma sõjaga, mis oma loomult samuti on poliitiline konflikt.

Samas riivab keelemõtet Ottise väide kevadel 2007 aprillrahutuste ajal ning järel Tõnismäe puusliku nihutamise pärast Eesti ametiasutusi, panku jm institutsioone tabanud küberrünnakute kohta. Nimelt ütleb Ottis intervjuus ERR-ile, et siis leidis aset (kõigest) küberkonflikt, ja ta täpsustab — "mitte kübersõda"(!?) Arusaamatuks jääb, millele Ottis vihjab: kas see konflikt polnud poliitiline või rahvusvaheline? Või jäi selle kübersõjana kvalifitseerimiseks puudu midagi muud?

EestiMeele hoiatus: mõiste 'kübersõda' välmimisega võib minna samamoodi kui kunagi 'külma sõjaga'

Külma sõja mõiste taasleiutati Läänes ja lasti käibele sellal, kui Ida hemisfäär juba 30 aastat oli külma sõja klassikalisi võtteid rakendanud. Kommunistid alustasid oma külma sõda klassivõitluse egiidi all ja pärast bolševistlikku võimuhaaret 1917 sai see ka rahvusvahelisele areenile siiratud kui poliitiline, psühholoogiline ja majanduslik pealetung läänedemokraatiale.

Lääs suutis seesugust konflikti mõista vaid läbi lääneliku sõjandusteooria (vt Carl von Clausewitzi «Vom Kriege») prisma, mis takerdus kahevõitluse ('Zweikampf') ja poliitika modifikatsiooni ("Der Krieg ist eine bloße Fortsetzung der Politik mit anderen Mitteln") vahel pendeldavasse militaarkontsepti. Sellega kristalliseerus Läänes ka kaunis ja "poliitiliselt korrektne" arusaam ning väga sügav mulje, nagu oleks külma sõda alustanud ja selle võitnud just Lääs. Järelmina on XX sajandi külm sõda luustunud ajalooliseks sündmuseks — Külm sõda (1947-1990)... Mispuhul tasub õppust võtta ja tähele panna...

• esiteks — et sellegi probleemi näol on tegu asünkroonse ja ajuti asümmeerilise konfliktiga, miska võtkem arvesse, et igasugu poliitilise konflikti osapooleks (objektiks) võib sattuda ka enese teadmata, eriti kuna see on ikkagi salasõda ehk n-ö võitlus nähtamatul rindel või sootuks ilma rindejooneta, mida võib kindlasti öelda ka kübersõja kohta;
• teiseks — et ilmselt oleks rumal vastaselt küberataki või -sõja kuulutamist oodata, mistap ei tasu kunagi arvestada esimesena ründava poole avameelsusega või loota talt järgnevat kahetsust;
• kolmandaks — kuigi kübersõda pole mitte päris sõda ega ka teabesõda (infosõda), tasub seda vähemalt teoorias ka külma sõja konteksti sobitada, seda enam, et kestab vaidlus, kas külm sõda on ikka tänaseks läbi või käib (asünkroonselt) edasi.

Oleks igati kohane lõpetada Eesti kaitseväe juhataja sõnadega iseseisvuspäeva-paraadilt:

Küberründed on ohtlikud, sest need ei ole silmaga nähtavad ning rahvusvaheline õigus ei käsitle neid sõjalise ründena. Samas suudavad need halvata riigi haldusliku toimimise, varustamise ja majandustegevuse. Küberrünnakuid oleme oma nahal tundnud ja me võtame neid väga tõsiselt. Täpsemalt öeldes — nüüd võtab neid väga tõsiselt kogu NATO, kes on Eestis avanud alliansi küberkaitse keskuse.

Ants Laaneots, 24. II 2010

* Küberrünnak — vastase elektrooniliste süsteemide töö tõkestamine, rünnak võrgusüsteemi vahendusel. Nt: Küberrünnak arvutivõrkudele, suveräänse riigi vastu. Panka tabas küberrünnak. Küberrünnakut korraldama, läbi viima, juhtima. (EKSS, II. Tln, 2009, lk 733)

** Nägemus — 1. ilmutus, ilmutis, apokalüpsis, visioon, fantasmagooria — tahtmatu nägelik meelelise elavuse ning tervusega kujutlus. Nt: Religioosne ilmutus. Palavikuhaige näeb viirastuslikke, painavaid nägemusi; 2. arusaam. Nt: Milline on sinu nägemus asjast? (Vrd EKSS, III. Tln, 2009, lk 744-745; Paul F Saagpakk, Sünonüümisõnastik. Brampton, 1992, lk 185)