Umbmuulastest arstid ja kannatlikud patsiendid
Kumb on suurema ohu allikas — kas arst, kes haigega suheldes ei saa aru sõnast 'peapööritus', või hoopis ladinakeelse oskussõna peale kulmu kergitav haige?
Eesti meditsiinis püsib kummati edasi ühekülgne (diskrimineeriv) suhtumine keeleoskusse. Mis on 20 aastaga paremaks läinud, on see, et eesti arstilt nõutakse tihtilugu mitme võõrkeele oskamist. Aga ubmvenekeelsel personalil pole isegi riigikeele hädapärast sõnavara.
Kui haridusministeerium mullu meditsiinitöötajate riigikeele oskuse uuringut algatas, siis lähtus ta eeldusest, et...
Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa leiab:
Minu ema jäi isegi arstiabist ilma, õigest ravist rääkimata, kui ta abi otsides avalik-õigusliku meditsiiniasutuse infotelefonilt vastuse asemel kuulis nõudmist: По-русски пожалуйста!
Haigel inimesel ei jää niisugusel kohtlemisel üle muud kui lasta telefonitorul jõuetult hargile vajuda...
Kui ta ise ümbritsevat ei näe, siis võiks dr Rehemaa vähemalt kõrvad ära pesta ning kuulatada, mida rahvas asjast räägib. Vene marumuulased on mullu häält tõstnud AK-st kuni Moskvani, kui arst neid Eestis eesti keeli söandas kohelda. Eestlane sureb aga vaikselt ja ilma kärata ära.
Eesti Patsientide Esindusühingu teabejuht Anne Veskimeister:
Eesti meditsiinis püsib kummati edasi ühekülgne (diskrimineeriv) suhtumine keeleoskusse. Mis on 20 aastaga paremaks läinud, on see, et eesti arstilt nõutakse tihtilugu mitme võõrkeele oskamist. Aga ubmvenekeelsel personalil pole isegi riigikeele hädapärast sõnavara.
Kui haridusministeerium mullu meditsiinitöötajate riigikeele oskuse uuringut algatas, siis lähtus ta eeldusest, et...
Viimasel ajal näivad võimalused eestikeelseks meditsiiniliseks teeninduseks vähenevat, sest tööle on asunud teistest riikidest pärit arste...Kuid tegelik häda, nagu selgus, oli vanamoodne sovetiaja pärand. Tallinna ülikooli ja osaühingu MindPark uuring näitas, et üle poole (52%) vene taustaga arste Tallinnas ei mõista isegi erialast eesti keelt.
Vt Siim Randla "Arsti keeleoskus kaardistatakse" Õhtuleht, 2. VII 2009
Uuringus osalenud 80 arstile ja 159 õele esitati ülesandeks testpilt, kus pidi ära tundma ja märkima 5 kehaosa ja elundit. Eesti keeles esitatud sõnadeks olid 'pimesool', 'pahkluu', 'näpp', 'otsmik' ja 'kaenlaalune'. Üllataval kombel suutis ülesande veatult lahendada kõigest 52,5 protsenti arste.Küsitlejad põrkusid uuringu ajal ka uskumatutele takistustele. Näiteks Lasnamäe Tervisekeskuse Medicum (Tallinn, Punane tn 61) eestlasest juhataja päästis oma umbkeelseid alluvaid niimoodi, et kupatas uurijad poole intervjuu pealt lihtsalt minema.
Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa leiab: Arstide keeleoskuse probleem on küll kahetsusväärne, kuid minu teada ei ole veel ükski patsient (arsti) keeleoskamatuse tõttu ravita jäänud.Hei, kus elad, Katrin Rehemaa?! Vaid arstide palganumbri eest võidelda oskadki?
Minu ema jäi isegi arstiabist ilma, õigest ravist rääkimata, kui ta abi otsides avalik-õigusliku meditsiiniasutuse infotelefonilt vastuse asemel kuulis nõudmist: По-русски пожалуйста!
Haigel inimesel ei jää niisugusel kohtlemisel üle muud kui lasta telefonitorul jõuetult hargile vajuda...
Kui ta ise ümbritsevat ei näe, siis võiks dr Rehemaa vähemalt kõrvad ära pesta ning kuulatada, mida rahvas asjast räägib. Vene marumuulased on mullu häält tõstnud AK-st kuni Moskvani, kui arst neid Eestis eesti keeli söandas kohelda. Eestlane sureb aga vaikselt ja ilma kärata ära.
Eesti Patsientide Esindusühingu teabejuht Anne Veskimeister: Meile on tulnud kaebusi nii eestlastelt, kes ei ole saanud teenust emakeeles, kui ka muukeelselt elanikkonnalt, kes ei ole suutnud mõista eesti keeles teenust osutavat arsti. (...) Kui (...) meditsiinitöötaja pole oma keeleoskust parandanud tingimustes, kus üle 15 aasta (täpsemalt 21 aastat) kehtib keeleseadus, siis on tegemist nii töötaja enda kui ka tööandja hoolimatu ja ükskõikse suhtumisega töösse.Teabeläte: Dannar Leitmaa "Arstide eesti keele oskus jätab soovida" Eesti Päevaleht (Tallinn) 28. V 2010
0 comments:
Post a Comment