Kõrgkoolide liitumised on igati tervitatavad, kui see toob kaasa kindlama kvaliteedi ja suuremad võimalused.
Pole tähtis mis värvi haridus on pea asi et ta tiivad annab!
Loodame, et Tartu Ülikooliga
liituva Nordi üliõpilastel ei tule ette mingit täiendvat bürokraatiat või üleminekueksameid, et nad saaksid sujuvalt jätkata õpingutega.
Kõrgkoolimaastiku puhastumise seisukohalt pole oluline kõrgkoolide arv vaid see, kas nad suudavad pakkuda tasemel õpet. Üldiselt ei saa pidada heaks ülikooli, kes tegeleb vaid õppetööga (kellel puudub või on kesine teadus- ja arendustegevus).
Kas on oodata uusi liitumisi?
Üliõpilaste seisukohalt pole oluline ülikooli omandivorm. Pigem on küsimus selles, et kas Eesti ülikoolid, aga ka rakenduskõrgkoolid, pakuvad välja piisava
erialade valiku.
Eraülikoolide omavahelist liitumist takistab ehk omanike erinev ärihuvi. Eraülikooli liitumine avalik-õiguslikuga on vormilt ju ostu-müügileping. Ja eks avaliku ülikoolid ja riigirakenduskõrgkoolid on hetkel pikemas perspektiivis suutlikumad tagama õppekvaliteeti ja valikuvõimalusi.
Eraülikoolide turutingimused
Miks on läinud nii, et eraülikoolid liituvad riiklikega, mitte omavahel? Eraülikoolide võimaluste piir pandi paika tegelikult 1990.a-te esimeses pooles kui avalikele ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele anti õigus avada ka nn tasulisi õppekohti.
Vahepeale erakõrgkoolide arvukuse suurenemine sai võimalikuks vaid toona puudunud kõrgkooli kui terviku hindamise ja akrediteerimise tõttu. Hetkel käivitunud kõrgkoolide
üleminekuhindamine ongi põhjustanud selle, et erakõrgkoolid on sulgemaks uksi, liitumas või senisest tõsisemalt tegelema kvaliteedikindlustamisega.
Kas erakool on efektiivsem kui riigikool?
Eraülikoolide paremat haldussuutlikkust on raske kommenteerida, sest üldiselt on ülikoolid majandamisega, olenemata omandivormist, hästi hakka saanud ning puudusi ja rikkumisi on ilmnenud kui era- kui avalike ülikoolide puhul aeg-ajalt. Sama ka üliõpilassõbraliku teenindusega.
0 comments:
Post a Comment