HÄRRA OLEV TEDRE ETTEKANNE RAHVUSLASTE ÜMARLAUAL

Esitan Vabadussõja-aegse kogemuse õppetunni, mil leitnant Kuperjanovi kiirrünnaku taktika - rünnata kuni vastane pole valmis kaitseks - ja tema tegutsemise poliitiline strateegia - kasutada edukuse tagatisena ära kogu elanikkonna isamaalisuse tunnet - kandis võitluses võiduvilju. Vabadussõja teise kuu alguses, mil Põltsamaa ümbruses resideeruv 2.polk korraldas kooliõpilastele Viljandisse taganemise „tähistamiseks“ lahkumise pidu, telefoneeris Puurmanis resideeruv leitnant Kuperjanov teole vastulause:

„Kuperjanovi partisanid on ja jäävad Puurmani, kus kõikvõimalike abinõudega saab pidama Eesti valitsuse tahtmine!“

Lause uhkustav iseloom oli pealtnäha eputava sisuga, kuid määratu jõuga, sest siitmaalt alates muutus isamaalisus Eestis üle sadade aastate ainuvalitsevaks ning ainuvõimalikuks jõuks, mis suutis muuta sõnad tegudeks ja saada rünnatavast ründajaks.

Tollaseid pealinnast kaugeimas sopis, rinde eesliinil võitlevaid partisane võiks täna võrrelda nurka surutud rahvuslastega, erinevusega, et viimased deklareerivad küll siin-seal allaandmatust, kuid kelle hääl räägib lubamatult kaua kurtidele kõrvadele ehk teisiti väljendades taganetakse 2.polgu kooliõpilaste kombel, sest ei kasutata oskuslikke, jõulisi võtteid ühiste eesmärkide saavutamiseks.

Parafraseerin Kuperjanovi ütluse tänasesse päeva:

„ Oma isamaad armastavad kodanikud on ja jäävad, et kõikvõimalike abinõudega saaks pidama Eesti rahvuslik tahtmine!“

Justnimelt ja ainult “kõikvõimalike vahenditega“, et pääseda Riigikokku ning kuulutada seal rahvuslikku tahet. Kui paljusid kõikvõimalikke vahendeid on Riigikokku pürgivad rahvuslikud erakonnad tänaseks üleüldse kasutanud?

Hetke poliitilisel maastikul on tekkinud äärmiselt ainulaadne seis võimuerakondade kähmluses:

mil need otsivad väsimatult ning unetutena sõnu või lausekatkeid - uut laveerivat taktikat, mida seekordseks valijatemassi petmiseks välja paisata.

Paraku on kasutusel olev sõnavara paljude aastate taguste petuskeemide loomisel otsa saamas ning käes on äärmiselt sobiv hetk suremakippuva eestlasliku aususe ja tarkuse taas-ärkamiseks.

Alljärgnevalt esitatav projekt hakkab kehtima vaid tingimusel kui valimistel korduvalt peksa saanud parempoolsed rahvuslikud liikumised õpivad ükskord ometi vigadest ja loobuvad oma rehepaplikest unistustest erakutena mõisnikuks pürgimisel. Seisame täna lahkteel, kus rahvuse elujõulisuse ning tuleviku teele astudes tuleb kraavipervele maha jätta oma isiklike kitsaste huvide koorem, kukilt heita eriarusaamade prügi, loobuda vastuseisust lääne riikide ühendusele ning mõelda rahvusele kohase tarkuse ja vastutustundega üheselt ja ainult rahvusliku ellujäämise nimel tasandilt, kus ja millel praegu viibime ning kuhu on arvatud meie koht alandatud rahvuste surnuaial.

Küsimuse alla tahan seada võimaluse asuda Teil valitsema, mitte aga vinduda aastate kaupa naerualustena omaeneste eraklikes mahlades.

Käesolevaga esitan Riigikogu „vallutamise“ projekti tulevasteks, 2011.a. valimisteks:

I. Rahvusliku parempoolsuse missioon valimistel

Liita Eesti rahvusliku õigusriigi eest seisjate huvide grupid ühtseks Valimisliiduks, leppides sundolukorras riigi elanike rahvusgruppide kooslusega ning kaasata liikumisse kõik kodanikud, kes tõeliselt hoolivad oma isamaast.

Koostada lööv Valimisliidu manifest „Eesti rahvale!“ ehk algses formuleeringus „Iseseisvuse manifest“, sest jälle „laiutab end hävitav korralagedus, ähvardades oma alla matta kõiki rahvaid, kes endise Vene riigi piirides asuvad...“, mille pärast muretseti Eesti Wabariigi loomisjärgu päevil ning annab põhjust muretsemiseks ka täna - lätlaste, poolakate, ukrainlaste, tshetsheenide, abhaaside jt. näitel, sest globaalse tulevikustsenaariumi kohaselt on ka Eesti rahvus teiste seas määratud hääbumisele mitte ainult ida, vaid ka lääne kaasabil.

Kommunistliku okupatsiooni poolt muserdatud rahva ootuste nimel külmutada loodavas Valimisliidus osalemiseks ajutiselt parteide või liikumiste programmides püstitatud poliitilised ning majanduslikud urgitsemised „pisiasjades“, nagu Euroliitu kuuluvus, euroraha kasutuselevõtt, Piibli ülimuslikkuse roll tänases reaalsuses, kodakondsuseta isikute või kolonistide repatrieerimine(? - E I P programmist) jne kui praegusel tunnil vananenud, rahva hulgas mittetoimivad ja hetkel rahvuslikku ühtsust pärssivad arusaamad. Eelöeldu täitmine lubaks täna valimistel kaasata vähemalt 8-15% valijatest tingimusel kui orienteerutakse ümber ühtse Valimisliidu põhieesmärgi täitmisele, milleks on eelkõige eestlaste rahvuslikud huvid, aga ka teiste rahvuste elamisväärsete tingimuste loomine oma elamisjärgsel kodumaal.

Uskuge, võimuerakonnad kardavad rahvuslasi kui tuld (arvestades masside pooldavat suhtumist tervesse mõistusesse) ning teevad kõik võimaliku, et rahvusliikumiste killustatus püsiks surmaunes.

II. Rahvusliku parempoolsuse esmane strateegia

1. Kokkulepe prioriteetides.

1. Liikumised seavad omale ajalooliselt tuntud peaeesmärgi:
   

„Kõigest jõust oma rahva kasuks töötada, Eesti isekultuuri tõstes ja

ümberrahvustuse vastu võideldes!“ (J.Kuperjanov)

Üleskutse lepib oma oskuslikus diplomaatilises tarkuses riigi erinevate rahvuste tänase kooslusega, eelistab rahvusriigi säilimist koos erinevate ajalooliselt kujunenud kultuuridega ning kutsub ülesse ühisele vastuseisule uuele, mistahes liiki võõrimmigratsiooni levikule.

2. Liikumised „külmutavad“ erimeelsused hetke eesmärkides oma mõttetute ning rahvast killustavate vaidluste tasandil:
• Euroliidu ja euroraha küsimuses – tänase poliitika tegelikkuse taustal labane vaidlus teemal ei aita pikemas perspektiivis kaasa rahvuse ellujäämisloole või inimväärse elu kujundamisele,
• „muulaste“ küsimuses – eestlased pole rassistlikud, kuid nõuavad alates iseseisvumisest rahvuslikku eelisõigust nende keele ja kultuuri arengu küsimustes ajaloolisel põlisterritooriumil, suhtudes seejuures austusega erinevatesse rahvustesse, et üheskoos vastu seista maailma isandrahvuste fashistlikult meelestatud huvidele ehk väljendada üheskoos nn. „Kazcynski hirmu“ (vt.LISA);
• Piibli ülistamises - reaalelus ei kaasa see iial Eesti kui Euroopa suurima uskmatute ühiskonna erinevaid kihte; Piibel ei ole toimiv võitluslipuna, millega alistati muinas-Eesti, vaid kuulutab traditsiooniliselt südamesoovi elada isiklikus kristlikus puhtuses;
• muudes vajalikes järeleandmistes.
3. Liikumised lepivad kokku valimisnimekirja ühises esikandidaadis, kes sobib oma „puhtuses“, eeskujus, kuulatavuses ning populaarsuses riigi mõjuvõimsamate häälte sekka ning kelle meeskond tagaks 2011.a. valimistel minimaalselt 8% rahva häältest.

2. Eesmärgi saavutamise viisid.

1. Minna 2011.a. valimistele vastu ühise Valimisliidu moodustamisega ja napsata võimuerakondadelt võimalused oma demagoogiliste loosungite esiletoomiseks parema elu kujundamisel;
2. Ennetav roll - kasutada koheselt või võimalikult ruttu ära riigis vireleva ning töötute massi rahulolematust võimuga ning ennetada kõiki võimuerakondi sõnavaralise rikkuse omastamisega, et jätta tänastele Riigikogu võimuparteidele labase „kordaja“ osalus, keda suhteliselt laiad massid enam valimistel tõsiselt võtta niikui nii ei kavatse.
3. Propaganda osa – seoses maailmakorra tuntavate muutustega võtavad rahvuslikud paremliikumised kasutusele „pehme“, kuid masse diplomaatiliselt lööva suuna oma eesmärkide saavutamiseks, paisates juba lähipäevil tänava-lendlehena käibele uue Valimisliidu manifesti „Eesti rahvale“, milles tuuakse esile kõigi võimuparteide suutmatus juhtida riiki rahvusriigi püsimise ning inimväärse elukeskkonna suunas, kus laidetaks isiklikel huvidel põhineva õigussüsteemi rahvavaenulikku seadusloomet.
4. Paremliikumised kaasavad kõiki nn parem-(äärmus)liikumisi ühinema ühise Valimisliiduga, et arendada tervet mõistust riigis hääbuva ja manduva põhirahvuse väärikuse, elujõu ning tuleviku nimel.
5. Kohtade saamisel Riigikogus saavutatakse täna puuduv sõnaõigus, mida võib võrrelda Vabadussõja lahingute esimese võiduga.

3. Ressursid prioriteetide saavutamiseks.

1. mõjuka Valimisliidu teostumisel „jooksevad“ ajakirjanikud ise kohale;
2. Valimisliidu mõjukad esinumbrid ning uudsus kõneleb nende eest;
3. paisata tänavatele, E-mailidele Valimisliidu manifest;
4. kõigi isamaaliste liikumiste veebilehed panna ühiselt „podisema“ Valimisliidu manifestist, prioriteetidest ja programmist;
5. seada Valilmisliidu esinumbriks üldtunnustatud „kuulsus“ ja ülejäänuteks erinevate rahvuslike parteide juhid ning kohapealsed häältekorjajad;
6. Valimisliitu ei loo raha, vaid masside tänaseks puruks rebitud tunnete ja soovunelmate sümbioos elada Eestis teadmisega, et tulemas on reaalselt soodne võimalus vastu seista valelikkusele ja ahnusele.

III. Visioon

Uus Valimisliit püüdleb ühise rahvusliku parempoolse partei staatuse suunas, koos kõigi tänaste liikumiste eripära andvate osakondadega, et kaasata tulevikus Eesti rahvusriigi säilimise, põhirahvuse keele ja kultuuri arengu nimel hinnanguliselt 20-25% elanikkonnast.

IV. Vaba tahteavalduse postulaat

Valimisliiduga ühinemine oleks rahvuslike parteide ja liikumiste juhtide individuaalse tahte I astme avaldus, mis vaigistaks masside erinevate arvamuste keskendumist „pisiasjadesse“ ning piiraks rahvuslaste kallutamist „äärmuslaste“ tiitlile, sest see peletab isamaalaste niigi killustatud liikumisi aina kaugemale unistusest osaleda riigi valitsemise organites. Taoline ühtne Valimisliit täidaks hambutult suure tühiku tänase Eesti rahulolematuse ühiskonnas.

Ilma paremliikumiste ühinemiseta võib juba ette arvestada tühja suumatsutamise kordumisega, samal ajal kui vasak- ning rahvust alandavate liikumiste võidukäik Eesti igaval ja ebapiisavate valikuvõimalustega poliitilisel maastikul need rasvasemad palad jälle alla neelavad, jättes umbes 20% elanikkonnast endiselt ootama unistuste „valget laeva“.

Eesti rahvusriigi tulevik nõuab paremliikumiselt

ühtset mõistust, arusaamist

ja vastutust!

Valik on isiklikult ja ainult Sinu!

LISA Mõned mõtted

„Kazcynski hirm“

Väljavõte J.Kuperjanovi Seltsi pöördumisest noorte poole (www.kuperjanov.ee) :

„...Väikerahvuse oht kaduda ei ole väljamõeldis, vaid üsna levinud väljavaade neile õnnetutele rahvuskildudele, kellest maailma suurrahvused ei hooli ning kes isegi hoogustavad pisemate väljasuremist. 10.aprillil 2010.a. lennukatastroofis hukkunud Poola president Lech Kaczynski ütles oma Eestis külaskäigul:

"... Euroopast ei saa teha aristokraatlikku vabariiki, nagu täna ta just seda nägu on ..., kus suured rahvad domineerivad teiste üle. Näiteks nagu Saksa ..."

Kui meie jaoks suurriik Poola muretseb Euroopast aristokraatliku vabariigi tekkimise üle, kus kõrgklassi kuuluvad suured rahvad ning väikesed peaksid jääma sõnakuulelike kehvikute või ülikute teenijate rolli, siis mida peaksime kartma meie, eestlased?

L.Kunnas:

Tehtud otsuste põhjal võib järeldada, et elanikkonna vähenemise peatamine ja rahvaarvu kasv, Eesti kodanike ühtsus, varandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine, võitlus põhiliste sotsiaalprobleemidega (alkoholism, narkomaania, aids) ning ebaühtlase regionaalarengu pidurdamine pole kuulunud meie riikliku poliitika otsustavate tegurite hulka.

... hämavat retoorikat kõrvale jättes võiks meie riikliku poliitika tegeliku raskuspunkti lõppeval kümnendil sõnastada ühe lausega: majanduslik tõus ja jõukus neile, kes suudavad seda saavutada. Selles küsimuses tundub poliitiliste jõudude vahel valitsevat üksmeel.

... See ei ole isegi neoliberalism. Tegu on puhta marksismiga, täpsemalt vana hea baasi ja pealisehituse teooria mugandamisega meie oludesse. Baas ehk majandus määrab ühiskondliku arengu taseme ning kui baas on tugev, loksub pealisehituses ehk ühiskonnas kõik iseenesest paika.

... 1930. aastate teisele poolele oli iseloomulik, et riigi tasandil tegeldi tihti kõrvaliste, teise- ja kolmandajärguliste küsimustega, alates kodukaunistamiskampaaniatest kuni nimede eestistamiseni. Tuttav pilt ka praegu: ühtede sammaste mahavõtmine ja teiste püstitamine, üksteisele järgnevad valesti eesmärgistatud ja läbimõtlemata reformikavad – sellega tegelemine on nõudnud aega ja jõupingutusi nii poliitilistelt otsustajatelt kui ka ametnikelt, ühiskonna tähelepanust rääkimata. See kõik on toimunud millegi olulisema arvel.

ERSP: Pöördumise tekst.
„... Eesti viibib sügavas majandus- ja valitsemiskriisis. Toompeal asuv võim on totaalselt võõrandunud rahvast, mis seab ohtu Eesti riigi eksistentsi ja rahvuse edasikestmise. Viimane aeg on valitsemissüsteemi muuta, see rahvale lähedasemaks ja arusaadavamaks muuta. Seetõttu esitame meie, sellele dokumendile allakirjutanud, Riigikogu juhatusele järgmised nõudmised:

1)muuta Riigikogu valimisseadust, kõrvaldada sealt häälte ülekandemehhanism ja reastada saadikud vastavalt saadud häälte arvule;
2)likvideerida Põhiseaduse 1. ja 62. paragrahvi vaheline vastuolu, et riigi kõrgeima võimu kandja oleks ka tegelikult rahvas;
3)vastu võtta rahvaalgatuse seadus, et kodanikud saaksid riigi valitsemises osaleda ka Riigikogu valimiste vahelisel ajal;
4)riigipea peab valima kodanikkond, mitte kitsas kildkond poliitikuid, nagu seni;
5)Riigikogu valimistel peavad Põhiseadusest tulenevalt osaleda saama ka kodanike valimisliidud;
6)Riigikogu koosseisu tuleb vähendada 51 liikmeni;
7)poliitiliste parteide rahastamine maksumaksja raha eest tuleb lõpetada!“