pühapäev, 23, mai 2010
Eestimaa Rahvaliidu jaoks on tänase kongressi järel kõige pakilisem küsimus see, kas Anto Liivat vahetab sinise lipsu nüüd punase vastu või üritavad poisid ikkagi koos Rahvaliiduga edasi minna. Viimasel juhul ei kao pinged erakonnast ilmselt kuhugi ja asi jääb ussitama, aga sotsidega ühinemist toetanud leeri lahkumise korral võib Rahvaliit leida viimaks üles omaenda näo.
Väga hea kõne pidas Arnold Rüütel, kes märkis ka seda, et "poliitiliste erakondade erinevus ja omanäolisus on demokraatliku ühiskonna suur väärtus, mis võimaldab erinevaid lähtekohti ja erinevate sotsiaalsete gruppide huve arvestavat diskussiooni ning loob aluse ühiskonna stabiilsusele ja tasakaalustatud arengule. Samal põhjusel on mitmetes demokraatlikes riikides viidud parlamenti pääsemise piir alla viie protsendi, et tuua poliitika nö. tänavalt parlamenti."
Eestiski ootab praegu Riigikogu vastust ettepanek kaotada meelevaldne valimiskünnis, mille tõttu kaldutakse valimistulemuste kindlakstegemisel kõrvale meie põhiseaduses sätestatud proportsionaalsuse põhimõttest. Loodetavasti leiavad vähemalt mõned parlamenti kuuluvad rahvaliitlased endas nüüd julgust olla tõelised põhiseaduspatrioodid ehk toetada Riigikogu valimise seaduse viimist kooskõlla põhiseadusega.
Rahvaliidu otsus tähendab ka seda, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond ei pruugi loobuda oma eeskujulikust sisevalimiste korrast, kuigi mina ei oleks selles veel päris kindel.
Ühinemislepingu projektis oli öeldud, et seda korda muudetakse ja see tekitas osades sotsides, näiteks Gerd Tarandis, mõistagi nurinat. SDE esimees Jüri Pihl ütles aga ajalehe Sotsiaaldemokraat viimases numbris ilmunud intervjuus, et "oleme loomulikult huvitatud võimalikult tugevatest kandidaatidest ja võimalikult tugevatest nimekirjadest kõigis valimisringkondades. Kuna olukord pole päris tavapärane, siis tundub mulle mõistlik teha meie valimisnimekirja koostamise korras teatud muudatusi. Viimane on aktuaalne muidugi vaid siis, kui mõlema erakonna juhtorganid hääletavad ühinemise poolt."
Rahvaliidu kongress lükkas tehtud ettepaneku tagasi ning seetõttu võib näida, et sotside sisedemokraatia on nüüd päästetud... aga kui SDE eesmärgiks on võimalikult tugevate kandidaatide nimekirjade koostamine, kasutades selleks ka Rahvaliidust saabuvaid ülejooksikuid, siis võidakse senisest korrast ikkagi loobuda. Sotsid peavad nüüd otsustama, kas neile on oma erakonna puhul olulisem selle sisemine demokraatlikkus või võimalikult hea tulemuse saavutamine valimistel. Ja kas nad saavad üldse olla piisavalt kindlad selles, et esimesest loobumine tagab viimase.
Väga hea kõne pidas Arnold Rüütel, kes märkis ka seda, et "poliitiliste erakondade erinevus ja omanäolisus on demokraatliku ühiskonna suur väärtus, mis võimaldab erinevaid lähtekohti ja erinevate sotsiaalsete gruppide huve arvestavat diskussiooni ning loob aluse ühiskonna stabiilsusele ja tasakaalustatud arengule. Samal põhjusel on mitmetes demokraatlikes riikides viidud parlamenti pääsemise piir alla viie protsendi, et tuua poliitika nö. tänavalt parlamenti."
Eestiski ootab praegu Riigikogu vastust ettepanek kaotada meelevaldne valimiskünnis, mille tõttu kaldutakse valimistulemuste kindlakstegemisel kõrvale meie põhiseaduses sätestatud proportsionaalsuse põhimõttest. Loodetavasti leiavad vähemalt mõned parlamenti kuuluvad rahvaliitlased endas nüüd julgust olla tõelised põhiseaduspatrioodid ehk toetada Riigikogu valimise seaduse viimist kooskõlla põhiseadusega.
Rahvaliidu otsus tähendab ka seda, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond ei pruugi loobuda oma eeskujulikust sisevalimiste korrast, kuigi mina ei oleks selles veel päris kindel.
Ühinemislepingu projektis oli öeldud, et seda korda muudetakse ja see tekitas osades sotsides, näiteks Gerd Tarandis, mõistagi nurinat. SDE esimees Jüri Pihl ütles aga ajalehe Sotsiaaldemokraat viimases numbris ilmunud intervjuus, et "oleme loomulikult huvitatud võimalikult tugevatest kandidaatidest ja võimalikult tugevatest nimekirjadest kõigis valimisringkondades. Kuna olukord pole päris tavapärane, siis tundub mulle mõistlik teha meie valimisnimekirja koostamise korras teatud muudatusi. Viimane on aktuaalne muidugi vaid siis, kui mõlema erakonna juhtorganid hääletavad ühinemise poolt."
Rahvaliidu kongress lükkas tehtud ettepaneku tagasi ning seetõttu võib näida, et sotside sisedemokraatia on nüüd päästetud... aga kui SDE eesmärgiks on võimalikult tugevate kandidaatide nimekirjade koostamine, kasutades selleks ka Rahvaliidust saabuvaid ülejooksikuid, siis võidakse senisest korrast ikkagi loobuda. Sotsid peavad nüüd otsustama, kas neile on oma erakonna puhul olulisem selle sisemine demokraatlikkus või võimalikult hea tulemuse saavutamine valimistel. Ja kas nad saavad üldse olla piisavalt kindlad selles, et esimesest loobumine tagab viimase.
0 comments:
Post a Comment