reede, 7, mai 2010
Demokraatia ideoloogiast lähtudes...
Ettepanek viia Riigikogu valimise seadus kooskõlla põhiseadusega ehk kaotada meelevaldne valimiskünnis, mille tõttu kaldutakse valimistulemuste kindlakstegemisel kõrvale põhiseaduses sätestatud proportsionaalsuse põhimõttest, kogus osalusveebis seitsme päevaga 15 poolt- ja ühe vastuhääle ning viis kommentaari. Vastus peaks tulema sellele Riigikogu kantseleist järgmise kolmekümne päeva jooksul ehk veel enne Riigikogu minekut suvepuhkusele. Sellest vastusest sõltub, millised saavad olema järgmised sammud. Kui riigikogulased otsustavad viia Riigikogu valimise seaduse kooskõlla põhiseadusega, siis on asi lahendatud, aga kui seda ei tehta, siis ei jää muud üle kui kuumust järjest juurde keerata.
Huvitaval kombel andis ainsa vastuhääle ettepanekule üks roheline, kes kirjutas samas kommentaariks, et see põhiseadusega kokkusobimatu meelevaldne valimiskünnis võiks alles jääda, sest ilma minimaalse "toetajaskonnata ei saa ka ideoloogial olla tõsiseltvõetavust."
Mina küll ei arva, et ideoloogia tõsiseltvõetavust saab mõõta selle toetajate arvuga. Tähendab, et mingis mõttes muidugi saab, aga mitte intellektuaalses. Ja kui võtta aluseks 2007. aastal valinute arv, siis pidanuks erakond valimiskünnise puudumisel parlamendis ühe koha saamiseks koguma umbes 5400 häält, mis on minu arvates päris tähelepanuväärne hulk inimesi. Võrdluseks, et erakonnal Eestimaa Rohelised on liikmeid sellest enam kui kolm ja pool korda vähem.
Leian, et rohelised võiksid põhimõtteliselt olla Riigikogus esindatud ning olen isegi mõelnud, kas mitte endagi häält järgmisel aastal neile anda, kui nad siis valimiskünnise ületamise piiril kõiguvad, et aidata säilitada sellega Riigikogus poliitiliste vaatepunktide mitmekesisust, aga ma ausalt öelda ei taha lähtuda valiku langetamisel enam sellistest kaalutlustest ja see on suuresti ka põhjus, miks selle ettepaneku osalusveebi panin.
Mis puudutab ideoloogiaid, siis on selge see, et eestlased neid üldiselt väga ei armasta, neisse suhtutakse pigem umbusklikult. Kuid poliitikas on need paraku hädavajalikuks aluseks ideede genereerimisel – sellega saavad sageli paremini hakkama just selgema poliitilise maailmavaate ehk ideoloogiaga niššiparteid, mitte suured rahvaerakonnad, mille jaoks on muutunud eesmärgiks võim iseenesest. Rohelistele võiks selles osas tulla parlamenti lisaks veel näiteks Piraadipartei, Humanistlik Partei ja mõni loomaõiguslane. Aga kui täna kehtiv meelevaldne valimiskünnis peaks jääma püsima, siis seda ilmselt ei juhtu. Ja pettuma peavad kõik need, kes tahavad, et poliitika oleks huvitav. Stagneerumine jätkuks.
Huvitaval kombel andis ainsa vastuhääle ettepanekule üks roheline, kes kirjutas samas kommentaariks, et see põhiseadusega kokkusobimatu meelevaldne valimiskünnis võiks alles jääda, sest ilma minimaalse "toetajaskonnata ei saa ka ideoloogial olla tõsiseltvõetavust."
Mina küll ei arva, et ideoloogia tõsiseltvõetavust saab mõõta selle toetajate arvuga. Tähendab, et mingis mõttes muidugi saab, aga mitte intellektuaalses. Ja kui võtta aluseks 2007. aastal valinute arv, siis pidanuks erakond valimiskünnise puudumisel parlamendis ühe koha saamiseks koguma umbes 5400 häält, mis on minu arvates päris tähelepanuväärne hulk inimesi. Võrdluseks, et erakonnal Eestimaa Rohelised on liikmeid sellest enam kui kolm ja pool korda vähem.
Leian, et rohelised võiksid põhimõtteliselt olla Riigikogus esindatud ning olen isegi mõelnud, kas mitte endagi häält järgmisel aastal neile anda, kui nad siis valimiskünnise ületamise piiril kõiguvad, et aidata säilitada sellega Riigikogus poliitiliste vaatepunktide mitmekesisust, aga ma ausalt öelda ei taha lähtuda valiku langetamisel enam sellistest kaalutlustest ja see on suuresti ka põhjus, miks selle ettepaneku osalusveebi panin.
Mis puudutab ideoloogiaid, siis on selge see, et eestlased neid üldiselt väga ei armasta, neisse suhtutakse pigem umbusklikult. Kuid poliitikas on need paraku hädavajalikuks aluseks ideede genereerimisel – sellega saavad sageli paremini hakkama just selgema poliitilise maailmavaate ehk ideoloogiaga niššiparteid, mitte suured rahvaerakonnad, mille jaoks on muutunud eesmärgiks võim iseenesest. Rohelistele võiks selles osas tulla parlamenti lisaks veel näiteks Piraadipartei, Humanistlik Partei ja mõni loomaõiguslane. Aga kui täna kehtiv meelevaldne valimiskünnis peaks jääma püsima, siis seda ilmselt ei juhtu. Ja pettuma peavad kõik need, kes tahavad, et poliitika oleks huvitav. Stagneerumine jätkuks.
0 comments:
Post a Comment