MÄRGUKIRI
TARTU LINNAVALITSUS JA VOLIKOGU
VABARIIGI VALITSUS
29. mai ümarlaua otsus: Pakkuda Tartu linnale osalust Raadi memoriaali saatuse rahvaküsitluse korraldamisel
Ümarlaud kuulas ära Raadi memoriaali saatuse rahvaküsitluse algatajate ettekanded ning jõudis ühisele tõdemusele, et küsitluse korraldajate ja Tartu linna taotlus välja selgitada ajalooline tõde Raadi memoriaali kohta on sarnane ning Tartu linn võiks olla 9. mail alustatud Raadi küsitluse ametlik läbiviija.
Küsitluse algatajad ja ümarlauast osavõtjad on omalt poolt valmis nõu ja jõuga igati kaasa aitama küsitluse õnnestumisele.
9. mail 2010 alustasid SA Mälestusfond Ristideta Hauad ja Eesti Vabaduspartei / Põllumeeste Kogu rahvaküsitlust Raadi punamonumendi edasise saatuse kohta. Kuni 23. augustini vältavas aktsioonis palutakse Eesti kodanikel ning eriti Tartumaa inimestel vastata kuuele küsimusele:
1. Kas teha Raadi pargis väljakaevamised, et selgitada, kes on sinna tegelikult maetud?
2. Kas Raadi punamonument teisaldada? Kui, siis kuhu? (Eesti Ajaloomuuseumi filiaali Maarjamäel, Sõjaväe kalmistule jne)
3. Kas asendada ajalooliselt võltsi tekstiga mälestustahvel uuega? Kui, siis millisega? (“Nõukogude okupatsiooni ohvritele” jne)
4. Kas paigaldada monumendi juurde neljas keeles (eesti, vene, inglise, saksa) selle olemust ja püstitamislugu selgitavad stendid?
5. Kas Punaarmee pooldajate 9. mai mälestusüritus Raadi pargis keelustada?
6. Kas püstitada Tiksoja metsas mõrvatutele mälestusmärk?
Lisatud on ka väljavõte SA Mälestusfondi Ristideta Hauad uurimusest Raadi memoriaali tausta kohta, mis tõendab, et Raadi ühishauda on ümbermaetud Tiksoja metsas 1949. aastal hukatud eesti metsavendade jäänused.
Küsitluse algatajad lubasid esitada tulemused küsitlust korraldavate organisatsioonide poolt koos kaaskirjaga Tartu linnavalitsusele, Tartumaa maavalitsusele ja Tartu linnapeale.
19. mail saatsid Tartu linnavolikogu esimees Aadu Must ja linnapea Urmas Kruuse ühele küsitluse korraldajale Veiko Rämmelile Tartu linna seisukoha Raadi memoriaali saatuse teemal: "Tartu linn peab oluliseks, et meie hulgast lahkunute viimseks puhkepaigaks on kalmistu. Tartu linn ei ole Raadi memoriaali ümbruses ega ka selle vahetus naabruses (ega ka mujal Tartu linnas) tegelenud surnukehade otsimisega ja meil puuduvad täna kindlad andmed surnukehade otsingute alustamiseks. Oleme teinud ettevalmistusi, et seda ääretult palju lugupidamist ja häid tavu austavat ettevõtmist algatada. See on vajalik ajaloolise tõe väljaselgitamiseks. Selleks vajame aga väga laiapõhjalisi ajaloolisi uuringuid, arutelu, analüüsi ning korralikult ettevalmistatud tegevuskava matusekohtade otsinguks, kindlakstegemiseks ja ümbermatmiseks."
Tartu esindajad toonitasid, et ollakse "aruteludeks avatud, lootuses leida parimaid lahendusi parema elukeskkonnaga Tartu heaks", ning näevad esimese sammuna ette memoriaali juurde infotahvli paigaldamist, mis selgitaks, mis tegelikult Tartus 1940. aastail toimus.
Teatavasti kannab 1975. aastal okupatsioonivõimude poolt Raadile püstitatud monumentaaltaies tänini müüridel eesti- ja venekeelset sõnumit, mis on vastuolus riikliku seisukohaga, et Eestis oli 1940-1941 Nõukogude Liidu okupatsioon, 1941-1944 Saksa Riigi okupatsioon ja 1944-1991 Nõukogude Liidu okupatsioon – okupant ja annekteerija ei saa olla vabastaja:
1941 SUUR ISAMAASÕDA 1945
OMA KAITSJAID JA VABASTAJAID –
KÕIGI NSV LIIDU RAHVASTE POEGI –
MÄLESTAB TÄNULIK TARTU AJAST AEGA. 2.
Sõjahaudade kaitse seaduse pg 5 lg I alusel on Raadi memoriaal Eesti kaitseministri 27. veebruari 2007 käskkirjaga kantud numbri 148 all sõjahaudade nimekirja. Hiljemalt sellest hetkest peaks olema aastast aastasse 9. mail Raadil korduv Punaarmee pooldajate üritus eestlastest ohvrite jäänustel keelatud, kuna Sõjahaudade kaitse seadusest tuleneb kohustus tagada nimetatud ühishauda maetud sõjaohvrite säilmete kaitse, austamine ja väärikas kohtlemine.
Sõjahaudade kaitse seaduse nõuete ning Eesti Vabariigi poolt ühinetud, 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokolli artikli 34 sätetega vastuolus oleva avaliku koosoleku (ürituse) korraldamine sõjahauaks oleval matmispaigal ning isikuid taolisel avalikul koosolekul osalema üleskutsumine õhutab neid rikkuma seadust – avalikku korda. Seadusega vastuolus oleva avaliku koosoleku läbiviimisega kaasneb oht avalikule korrale, isikute turvalisusele ja ühiskondlikule julgeolekule.
Paigaldada mälestusmärk Tiksoja metsa, kus toimusid NKVD-KGB poolt Eestlaste mõrvamised.
Ümarlaud palub, et Tartu Linnavalitsus teataks tähtaja, millal käesolevas kirjas mainitud toimingud saavad tehtud. Omaltpoolt pakume, et toimingutega võiks alustada kuu aja jooksul. Ümarlaua poolt on kontaktisikuks Veiko Rämmel, Põllumeeste Kogu juhatuse liige GSM 58 08 11 09 teoloog@gmail.com
Iseseisvuslaste ümarlaud
Eesti Vabaduspartei-Põllumeeste Kogu
SA Ristideta Hauad
MTÜ Julius Kuperjanovi Selts
Tartus, 29. mail 2010
0 comments:
Post a Comment