Käesolev ülevaade tugineb teeneka vabadusvõitleja Mart Nikluse telefoniintervjuule, kes ise kohal viibis, algusest ja kuni peaaegu lõpuni!
Tuleb tunnistada, et ilmselt on rahvuslaste tegevus vilja kandnud. Miiting kulges rahulikult, kuid oli tunda, et sõnavõtud olid vaoshoitud, võiks öelda kohitsetud. Kordagi ei mainitud Tartu vabastamist või kaitsmist, jutt oli vaid võidust ja rõhutati, et sõjakoledused ei tohi kunagi korduda. Alustuseks lasti siiski Levitani "surematuid sõnu ja häält". Kohal oli umbes 1000 veterani ja ka Pihkva delegatsioon. Poltaava putru pakuti, kuid viina kohta mainiti, et võimud on selle keelanud (ilmselt kuritööteade mõjus ja Prefekt Kohvil hakkas hirm) ja seetõttu hiljem, kuskil siseruumides. Juuatäis isikuid ei paistnud ühtegi. Ei olnud ka ainsatki punalippu ega Lenini või Stalini portreed vaid hulganisti "soomustatud" veterane! Mainimist on väärt ka pöördumiste algus; Tartu linna elanuke poole, nii ja mitte teisiti. Nii alustas oma kõnet ka Pihkva oblasti esindaja, kas ta asekuberner oli, ei jõudnud härra Niklus märgata.Üks daam pidas vajalikuks märkida isegi tänast emadepäeva. Härra Niklus jõudis märgata ka kahte Eesti politseinikku patrullimas.
Kogu osavõttev publik oli vene keelne, kohal viibis ka hulgaliselt kaameramehi. Kuna lilli oli palju toodud ja kuna me teame tänaseks, et tegu NKVD ohvrite massihauaga, siis tuleb seda üritust ilmselt käsitleda kui ohvrite mälestamist ja patukahetsust.
Veiko Rämmel
EV-PK
Juhatuse liige
Kogu osavõttev publik oli vene keelne, kohal viibis ka hulgaliselt kaameramehi. Kuna lilli oli palju toodud ja kuna me teame tänaseks, et tegu NKVD ohvrite massihauaga, siis tuleb seda üritust ilmselt käsitleda kui ohvrite mälestamist ja patukahetsust.
Veiko Rämmel
EV-PK
Juhatuse liige
0 comments:
Post a Comment