Faktid sellest, mis pehmele maandumisele surmahoobi andis
Meile räägitud lugu, kuidas tänases majanduslikus olukorras on ikka süüdi ülemaailmne finantskriis ja riik on teinud kõik olukorra parandamiseks pole kaugeltki tõde. Rääkigem faktidest.
Viktor Trasberg, Tartu ülikooli majandusteooria dotsent kirjutas:
Viimase kolme aasta (2008-2010) eeldatava majanduslanguse keskmise suuruse poolest oleme Euroopa Liidus koos Lätiga kõige viletsamad. Sama seis on tööpuudusega – esimese kvartali ligi 20-protsendine tööpuudus on ülikõrge näitaja.
Eesti on inimeste töötuse poolest Euroopa Liidus esirinnas ja kolmandal kohal pikaajalise tööpuuduse poolest. Kahe viimase aasta jooksul on Eestist välisraha välja liikunud 18 miljardit krooni rohkem kui sisse, mis pole takistanud võimureid rääkima aasta otsa, kuidas kohe-kohe investeeringud sisse purskavad, kuigi ühtegi nime nad esitada ei suuda.
Majanduses vaieldakse paljude asjade üle, aga ühes arusaamas on siiski konsensus olemas – lühiajalised ja järsud muutused turunõudluses mõjutavad otseselt koguprodukti mahtu. Turunõudlust mõjutavad oluliselt valitsussektori kulutused. Ehk siis lihtsas keeles, kui riik võtab raha majandusest välja või paneb juurde, siis sellele reageerib ka majandusolukord sh ka töötusetase.
Oleme jõudnud olukorda, kus varsti pole võimalik enam rääkida isegi elementaarsetest majandusseostest. Pidagem silmas meie kaitseministri turjakargamist Tartu Ülikooli professorile, kes seostas fiskaalpoliitilist tegevust hüppeliselt kasvanud tööpuudusega.
Kas valitsussektor oleks pidanud suurendama kulutusi majanduse ja tööturu stimuleerimiseks, nagu on seda teinud teised arenenud riigid? Jah – seda oleks pidanud tegema! Kriitikute hädakisa – siis oleksime varsti nagu Kreeka! Seda paraku teada ei saa, küll aga teame, et meie majanduslangus on ulatuslikum kui Botswanas ja tööpuudus suurem kui Sudaanis!
On selge, et laenu abil majanduse ergutamise suurendab ka maksumaksja kulutusi tulevikus. Aga kui riigis on 20 protsenti inimestest töötamisest eemal, siis lihtsustatult võttes jääb samas suurusjärgus ka koguprodukti loomata ehk hoides kokku ühe krooni majandusse investeerimise arvelt jääme samal ajal ilma viiest kroonist kogutoodangust.
Riik on euro nimel hoidnud avaliku sektori laenukoormuse madala, aga teiselt poolt tapnud ära majanduskasvu ja tööturu.
On ka muud riskid. Nendeks on noorte inimeste ulatusliku väljarände risk ja töötajate lojaalsuse ning motivatsiooni vähenemine. Tegemist väga suure negatiivse mõjuga tootlikkusele ja konkurentsivõimele.
Millel põhinevad nii kindlasõnalised väited, et euro toob kaasa suure välisinvesteeringute buumi?
Eriti olukorras, kus Eesti riik on veenvalt demonstreerinud, et kriisi tingimustes jäetakse nii majandus kui tööturg külma kätte ning ei tehta katsetki samalaadselt teiste riikidega olukorda parandada. Kui Eesti riik ei julge kriisiaegadel majandusse investeerida, siis miks peaks meie majandust usaldama välisinvestorid?
0 comments:
Post a Comment