NSBLOGIST: MUINAS-EESTLASTEL OLI KÜLLALTKI KEERUKAS ÜHISKOND!

Kuigi etnomasohhistidele ja harimatutele meeldib eriti oma tolernantsidemagoogiates väita, et näe, eestlased olid harimatud, kultuuritud ja elasid hurtsikutes ning kõik selle vastased väited olevat rahvusromantiline tõepõhjata müüt, siis üha rohkemad arheoloogilised tõendid aga väidavad vastupidist.

1.) Arheoloogid uurivad juba teist kuud Virumaalt Kukruselt leitud enam kui 800-aasta vanust memmeks tituleeritud naist ja tema hauda kaasa pandud esemeid, mis oma olemuselt arheolooge üllatanud. Tähelepanu väärivad näiteks tekstiilikatked, ohtralt käevõrusid ja sõrmuseid, ristripats, vööpandlad, rihma külge kinnitatud noatupp, mille pealmine pool pronksist, alumine nahast. Nahkrihm on olnud kaunistatud imetillukeste pronksnaastudega.

Need kõik annavad mõista headest tootmisoskustest, teadmiseid metallurgiast ja mis peamine, toimivast majandusest, ühiskonnast ning kaubandusest, sest antud esemete valmistamine ja materjalitöötlus eeldab kõike seda. Mitmed töötlemisvõtted, nende avastamine ja leid võis võtta aega inimpõlvi, mis aga eeldab, et esemetele oli nõudlust ja leidus tarbijaid, kes suutsid tooteid soetada. Kaubavahetus ei pruukinud käia raha vastu, vaid ka kaup-kauba vastu(nagu ka pikalt Vana-Egiptuses näiteks), mis ei tähenda koheselt madalat arengut. Raha aga eestlastele kindlasti võõras polnud, mida kinnitavad siit leitud tuhanded vanad mündid.

2.) Toimivast ja küllaltki arenenud teadmistega ühiskonnast annavad aimu kaitserajatiste suhteliselt suur hulk Eestis, milledest suur osa tänaseks kahjuks juba kadunud, kuid allesolevad(nagu näiteks Varbola linnus, mis omal ajal oli tunduvalt kõrgem)annavad aimu kunagistest võimekustest. Tegu pole ju pelgalt kivilademetega, vaid läbi oma täpse ehitusoskuse ja arvestusete annavad mõista oskuslikust tööjõu planeerimisest, kaevanduste olemasolust(materjal ei seisa teatavasti puu all) ja selle käigushoidmisest, matemaatilistest teadmistest jpm faktoritest. Kaitserajatiste suhteliselt tihe võrgustik annab tunnistust ka sellest, et oli nö ainet, mida kaitsta. Antud teemal soovitaks lugeda ka raamatut “Mõistatuslik Muinas-Eesti”.

Vägevaimate tsivilisatsioonidega muinas-eestlased ei konkureeri, kuid võttes arvesse, et hinnangute kohaselt ei ületanud 12.sajandi rahvaarv siin 250 000 inimest, siis on tunnistused kunagistest struktuuridest kõnekad. Erinevalt näiteks Pärsiast või Roomast, kus elas miljoneid inimesi ei saanud eestlased siin luua suurlinnu ega omanud sellist maksuraha püstitamaks hiigelrajatisi( ei soosinud hästi ka kliima), kuid ilmselged tunnistused teadmistest ei anna alust väita nagu oleksid meie esivanemad olnud harimatud või aafriklastega võrreldavad, kes tihti tänini hüttides elavad.