RAADI KÜSITLUSE ESIMENE TULEMUS

Eile alanud küsitlus Raadi punamonumendi saatuse kohta tõi 15 minuti jooksul palju tulemusi. Olgu siin toodud ära esimene neist.

Ervin Pari wrote:

1. Kas teha Raadi pargis väljakaevamised, et selgitada, kes on sinna tegelikult maetud?

Väljakaevamise ja selgitustööde üle ei ole minu, Erwin Pari jaoks ühtki küsimust. Pigem on see meie generatsioonide kohustus ülikiiresti läbiviia põhjalikke selgitavaid uurimusi, et mitte jätta selliseid okupatsiooni-võõrvõimu aegseid ülekohtuid ja segadusi nooremate põlvede kitkuda. See on meie kuna kannatanud põlisrahva kohustus.

2. Kas Raadi punamonument teisaldada? Kui, siis kuhu? (Eesti Ajaloomuuseumi filiaali Maarjamäel, Sõjaväe kalmistule jne)

Seda oleks juba 1990.aastatel pidanud teisaldama sest ajaloovõltsinguid ei peaks ei meie noorsoo ega meiegi omal mandril olema sunnnitud taluma. Tegemist ei ole teiste tunnete austamisega ega inimõiguste jälgimisega. Aegunud ja võltssõnumiga monument on just see. Meie riigis ei tohiks olla okupatsioonimeelseid inimesi, kuid kui neid meie maal on, siis on meie kohustus sel minimaalsel viisil vältida selliste monumentidel olla osa meie ajaloost. Eestlane ei tohi lasta desinformeerivate andmete põhjal ennast omal maal rööpast välja viia.

Paik kuhu selliseid monuments võiks viia peab vastama alljärgnevale nõuetele:

- Valitud paik ei tohiks võimaldada eestivastastel grupeeringutel meile halvustavaid propagandalike kogunemisi organiseerida, niisiis seadusega keelustatud/piiratud paik.

- Pigem näeksin selliste monumentide hävitamist ning asendamist põlisrahva monumentidega.

3. Kas asendada ajalooliselt võltsi tekstiga mälestustahvel uuega? Kui, siis millisega? (“Nõukogude okupatsiooni ohvritele” jne)

Sellest ei piisa. Selline „lahend” pole miski lahend käesolevale, kahetsusväärselt väljaveninud probleemile. See ettepanek kuuldub olevat meie endiste okupatsiooniajastul võimul olevate isikute suust pärinevat.

Kommunismi ei saa sini-musta-värviga üle laabata just nagu ei saa sm.Rüütlit teha ümber eestimeelseks inimeseks.

4. Kas paigaldada monumendi juurde neljas keeles (eesti, vene, inglise, saksa) selle olemust ja püstitamislugu selgitavad stendid?’

Arusaadavalt oleks see minimaalne mida peab tegema. Teades milliselt meelestatud kaasmaalasi meie maal on, piirnevadki ilmselt meie võimalused just selleni. Siiralt kahju, et kesk-1990.aastail vaadati läbi sõrmede.

5. Kas Punaarmee pooldajate 9. mai mälestusüritus Raadi pargis keelustada?

Absoluutselt. Ajaloovõltsinguid ei tohi meie maal lubada. See on meie kohustus ning oleme ise lollid, kui meie ei oska ega taha omal maal väärikate peremeestena käituda.

6. Kas püstitada Tiksoja metsas mõrvatutele mälestusmärk?

Kõik mis tähistab, selgitab, meenutab meie rahva vastu sooritatud genotsiidi, deporteerimisi, mõrva jne., on meie kohustus igati avalikkusele tuua.... nii Eestis kui ka välismaal.

Selles pole küsimust. Ning see kes ei tea, et meil on rohkelt toetust välismaal meie saatuse selgitamise asjus, palun võtku seda teatavaks.

Eestlane kahetsusväärselt ikka maadleb küsimusega, kas meie võime olla omal maal peremees või mitte. Sellest segadusest mis okupatsiooniajastust pärineb tõmbab saaki ainult habemesseitsitav vastane ning sellest kasvabki ta jõud.

Erwin Pari