SI TEADE 142: JULIUS KUPERJANOVI SELTS KUTSUB OSALEMA KANGELASE MÄLESTUSE JÄÄDVUSTAMISEL!

Julius Kuperjanovi Selts kutsub osalema kangelase mälestuse jäädvustamisel

11. mai 2010

SI-142 "Tulge osalema Eesti ühe suurima kangelase mälestuse jäädvustamisel! Tulge ja aidake hoida Eestit sellisena, nagu Kuperjanov seda näha tahtis ning mille nimel ta hukkus! Tulge osa saama tõest!" kutsub Julius Kuperjanovi Selts SI-le saadetud üleskutses. Seltsi põhikirjaga, ülevaatega tegemistest ja uudistega saab tutvuda JKS-i kodulehel www.kuperjanov.ee . Selts taasasutati mullu 23. detsembril Julius Kuperjanovi Seltsingu baasil ning selle liikmed on võtnud enese südameasjaks väärtustada eelnimetatud ajaloolised liikumised ning teadvustada Vabadussõja kangelase J. Kuperjanovi suurt tähtsust Eesti ajaloos. Maagiline kuupäev “ 23.12.“ dokumenteeriti esmakordselt ametlikult 1918, mil leitnant Kuperjanovi asutatud partisanide salk käivitas Vabadussõja rinde eesliinil veriste lahingute võitude sarja. 23.12.1938 asutas grupp endisi Kuperjanovi partisanide pataljoni ja hilisema samanimelise polgu ohvitsere eesotsas kolonelleitnant J.Soodlaga Kuperjanovi Partisanide Polgu Seltsi, mis võttis oma peaeesmärgiks leitnant Kuperjanovi ning temanimelise pataljoni mälestuse jäädvustamise. Stalini terrori ajastul tekkisid 23.12.1947 Tartus „Kuperjanovi pojad“ ja Võrus „Salajane Kuperjanovi Organisatsioon“, seejärel 1954. a. Tartus „Kuperjanovlased“ ja Nõos „Kuperjanovlaste Salk“, kelle liikmete tegevus lõppes Venemaa sunnitöölaagrites. Julius Kuperjanov sündis 11.oktoobril 1894 Pihkvamaal Duhnova valla Lihhova külas. Esimesed 9 lapsepõlveaastat möödusid sünnikohas, kuid koolihariduse viletsa kättesaadavuse ning venestamise hirmus tõi isa Daniel pere tagasi Eestimaale. Elama asuti ema Liisa esivanemate Rebase mõisamaade naabrusse Vana-Kuuste Lalli tallu. Pärast 5 aastat kestnud õpinguid Sipe ministeeriumikoolis astus 1910. a. Tartu Õpetajate seminari. 1914. a. palus end määrata Kambja külakooli õpetajaks, sest I Maailmasõtta mobiliseeritud õpetajate puuduse tõttu ähvardati see sulgeda. 1915. a. veebruaris värvati Vene kroonusse ning teenis kokku 7 autasu: Stanislavi 3. järgu rist mõõkadega juunis 1916; Anna ordu 3. järgu rist augustis 1916; Anna ordu 2. järgu rist märtsis 1917; Stanislavi 2. järgu rist mais 1917; Vladimiri 4. järgu rist augustis 1917; Georgi 4.järgu rist novembris 1917; Anna 4. järgu rist mõõgale novembris 1917. Saksa okupatsiooni päevil (veebruar 1918 - november 1918) tegeles Eesti Vabariigi heaks, olles Tartu linna ja maakonna omakaitse ja põrandaaluse tegevuse juht. Korraldas relvade kogumist ning koostas truudest elanikest omakaitse üksuste nimekirju, mis hiljem said aluspõhjaks Kaitseliidu tegevusele ning Kuperjanovi salgale. Organiseeris salaluuret Saksa vägede lokaliseerumise üle, edastades Narva taga teateid ka inglise salaluurele Intelligence Service´ile. Tallinna põrandaalune vastupanuliikumine kasutas Kuperjanovi loodud usaldatavat inimvõrku teadete edastamiseks Peterburi ustavatele põrandaalustele saadikutele, kelle hulgas viibis ka polkovnik Laidoner. Samuti jälgis Kuperjanov spioonide kaudu Peipsi järve taguste punaste jõukude tegevust, mistõttu oli kursis Oudova kasarmu relvastuse suuruse ja selle äravõtmise võimalustega. Novembri lõpus 1918. a. lähetas saksapoolseid ohte trotsides reisirongiga Narvasse relvi, nende hulgas ka esimese kuulipritsi maale tunginud Punaarmee taltsutamiseks. Kaitseliidu loomise järel määrati Kuperjanov Tartu maakonna allüksuse juhiks. Organiseeris Tartu kaitsmist Punaarmee vastu ning taganes viimasena linnast algul Kärevere mõisasse, seejärel Puurmani mõisa, kus organiseeris alates 23.12.1918. partisanide salka. Kohapealne vaenlasevastane tegevus pärssis punaste edasitungimise võimaluse kagu suunalt pealinnale. Vabastas 5.01.1919. varahommikul punaste ikkest esimese Lõuna-Eesti küla - Saduküla, millega algas ka punaste üldine taganemine kogu Eesti Vabariigi territooriumil. Seejärel nihutas rindejoont kuni Voldini kagus ning Kärevereni lõunas, planeerides Tartu vabastamise aktsiooni. 13.01.1919. ühinesid Kuperjanovi pataljoniga Tartu vabastamise teel soomusrongid nr 1 ja 3. Üheskoos vabastati järgmisel päeval Tartu linn. Tartus tegutses Kuperjanov linna garnisonide ülemana ja komplekteeris oma pataljoni 1200 meheni. 24.01.1919. saabus omal soovil ning nõudmisel koos pataljoniga Elvasse, kust algas Valga vabastamisoperatsioon. 31.01.1919. sai tänu Valga operatsioonijuhi oberst Kalmi järjestikustele eksimustele Paju lahingus surmavalt haavata ning haavatutele korraldatud veo suure hilinemise tõttu suri Tartus 02.02.1919. Allikas: Olev Teder Kontakt: www.kuperjanov.ee