(31.05.2010) Poliitik Villu Reiljani süüdimõistmiseks piisas pelgalt kaudsetest süütõenditest. Kümme aastat tagasi kümne miljoni dollari afääris süüdistatud toonase rahandusministri Siim Kallase puhul kohus süüdimõistvat otsust ei langetanud, kirjutas Risto Berendson täna hommikul Postimees onlines.
See, et Reiljanile mõisteti karistus vaid süüdistuse kasutuses olnud kaudsete tõendite põhjal, ei olevat kohtus Reiljani süüdistamist nõudnud riigiprokurör Triin Bergmani sõnul mingi erand. „Eesti kohtupraktika on kaudseid tõendeid arvestanud ka varem, mistõttu selles osas ei ole antud lahend pretsedent,” ütles Bergmann Postimehele.
Varem on kaudsete tõendite alusel vangi pandud mõni tavaline kriminaalkurjategija, kelle süüdimõistmine pole pälvinud mingit ühiskonna ega meedia tähelepanu. Villu Reiljanist sai Eesti esimene kriminaalkuriteos kaudsete süütõendite alusel süüdi mõistetud tipp-poliitik.
Veebiportaali ersp.ee toimetuse arvates ei ole praegusel hetkel esmatähtis Villu Reiljani kui poliitiku ja inimese isik või tema maine, sest suure tõenäosusega tuleb ta Euroopa kohtust tagasi võiduga. Kuid hirmutav on praktika, kuidas inimesi kohtuinstantside poolt tellimustööde alusel vaid pealtkuulatud telefonijutu abil kaudsete tõendite järgi süüdi mõistetakse. Täna tehti seda Villuga, homme võib poliitilise tellimustöö ohvriks langeda keegi teine. Seetõttu on väga õpetlik jälgida reageeringuid, mis Risto Berendsoni* artiklile järgnevad. Kas neid üldse järgneb või sumbub kõik, nagu tihtipeale varem on poliitiliselt valusate materialidega juhtunud?
Toetudes poliitik Igor Gräzini Delfis väljendatud arvamusavaldusele, on Luua-Villu poliitilise uputamise taga „politseisotsidest” poliitikud, kes olid poliitilistel eesmärkidel huvitatud Rahvaliidu kui SDE konkurendi hävitamisest. Olgugi, et Gräzin otsesõnu välja ei ütle, on „politseisotside” all mõeldud kunagist kaitsepolitsei asutajat Jüri Pihli, kes poliitikasse suundununa tõusis fööniksina SDE etteotsa ja tõi omale abiks ka endise kriminaalpolitsei juhi Andres Anveldi.
Taoline kooslus poliitikas on ülimalt ohtlik (mis tahtmatult sunnib tõmbama paralleele Venemaaga), kui me edaspidi kasvõi teoreetiliselt tahame Eestist rääkida kui õigusriigist. Sest aastatepikkuse teenistusega jõustruktuurides omab (kunagi Inturisti Viru hotelli KGB usaldusaluse turvajuhina miilitsa karjääri alustanud) Jüri Pihl vastavaid valgust kartvaid materjale, mida poliitikute kõnepruugis luukeredeks kutsutakse. Millega saab mõjutada paljusid poliitikuid ja nii otseselt juhtida riigi poliitikat.
Kartellimeedias sumbus ära paljuütlev informatsioonikild, et riigireeturiks kuulutatud Hermann Simm sai ligipääsu riigisaladusi sisaldavaile dokumentidele isiklikult tollaselt kaitsepolitsei peadirektorilt Jüri Pihlilt. Me ei tea, kas tegu oli kapo ebakompetentsuse või tahtliku tegevusega, kuid asjaolu, et see fakt ühiskonna tähelepanu alt välja jäeti, on paljuütlev. Samuti tasub tähelepanu pöörata faktile, et Simmi ei tabatud mitte kapo „tulemusliku töö” tagajärjel, vaid NATO vastavalt struktuurilt saadud informatsiooni põhjal. Nagu selgunud, ei viidud Simmi uurimist läbi põhjalikult kõikide episoodide osas, vaid kiirustati tema süüdimõistmisega n-ö vastastikuse kokkuleppe alusel. Mistõttu levibki rahvuslik-patriootlikes ringkondades arvamus, et igasuguse tsiviilkontrollita** tegutseva kaitsepolitsei puhul on tegu FSB filiaaliga, mida juhib ekskommunistist miilitsa politruk. Kõike eelnevat silmas pidades on Luua-Villu case ülimalt tähtis Eesti ühiskonna tulevikku silmas pidades, mistõttu pühendamegi sellele suurt tähelepanu.
--------
*Samalt autorilt ilmus ajakirjas Klubi, 2007/2, lk 37 artikkel: „Kaitsepolitsei karmid võtted”, kus kirjeldati paljude faktide najal kapo seadusevastast tegevust. Mingit meedia tähelepanu tollane lugu ei pälvinud. Berendson vallandati tollase tööandja Oliver Kruuda poolt meelsuspolitsei survel Sporditähe toimetaja kohalt. – Toim.
**Kaitsepolitsei tööd kontrolliv riigikogu jõustruktuuride tegevust kontrollima pidav komisjon on naljanumber, kes sisulist tööd ei tee. Vastavad materjalid on välja pandud siinsamas veebilehel rubriigis: „Meeluspolitsei rikub Põhiseadust”. – Toim.
0 comments:
Post a Comment