Usbekistani ekskommunistist valitseja on NATO liitlane
(30.05.2010) Usbekistani vanglates ja laagrites viibib 20 tuhat kinnipeetavat moslemit, kes on süüdi mõistetud mitmesuguste „konstitutsioonivastaste kuritegude” eest. Vange piinatakse, mistõttu paljud on kaotanud mõistuse, edastab emigratsioonis viibiva aktivisti Tašbulat Juldaševi avaldust RFI vahendusel veebiportaal inoSMI.RU.
Usbekistani juhib endine Usbekistani KP I sekretär Islam Karimov, kes on selles Kesk-Aasia suurima elanikkonnaga riigis kehtestanud julma diktatuuri, mis karistab igasuguse teisitimõtlemise eest. Tagakiusamise all on usklikud-moslemid, opositsioon on aetud põranda alla, puuvillaistandustes teeb orjatööd 2 miljonit last.
Andizhani linnas toimus 2005. aasta mais rahvaülestõus, mille mahasurumisel tapeti ametlikel andmeil 189 inimest, mitteametlikel oli ohvreid 450-1000, mis kutsus demokraatlikes riikides esile massilisi proteste. Euroopa Liit ja USA kehtestasid Usbekistani suhtes majandusembargo, mispeale diktaator Karimov kihutas ameeriklased välja Usbekistanis asuvast õhuväebaasist, mida ameeriklased rentisid vägede ja sõjamaterjalide edasi toimetamiseks Afganistani.
Kuna Afganistanis kindlustab oma positsioone Taliban ja NATO ühendusteed läbi Pakistani on taliibide rünnakute tõttu häiritud, soovivad Afganistanis demokraatiat kehtestavad lääneriigid Taškendi võimudega ära leppida. USA kindral David Petraeus külastas 2009. aasta lõpul kahel korral Usbekistani, kus pidas läbirääkimisi Islam Karimovi valitsusega.
2009. aasta oktoobris muudeti EL välisministerire kohtumisel Luksemburgis ära varem kehtestatud relvaembargo ja tunnistati, et lood inimõigustega Usbekistanis on paranenud. Selline tõdemus hämmastas inimõiguslasi organisatsioonist Human Rights Watch, nagu kirjutas internetiportaal euobserver.com.
Veebiportaali ersp.ee toimetusel jääb üle vaid täheldada, et Brüsseli ja Washingtoni otsustajad lähtuvad demokraatlike loosungite varjus vaid oma põhieesmärgist – luua superriik, mida valitseb Suur Raha ehk konkreetselt need, kes liigutavad rahasid. Seega sobivad uue maailmakorra vastastega (praegusel juhul Afganistani islamivõitlejad) võitlemiseks liitlasteks ka mõrvaritest ekskommunistlikud diktaatorid, kui seda nõuavad pragmatismile rajatud poliitilised eesmärgid. Silmakirjalikud jutud demokraatiast ja inimõigustest on vaid selle kõige kattevarjuks.
0 comments:
Post a Comment