ÜRO rassilise diskrimineerimise kõrvaldamise komitee tänane ettekirjutus Eestile, mille kohaselt Eesti peaks olema kakskeelne (eesti/vene) riik http://www.nommevalitsus.org/?p=7996 , on järjekordne tõend ÜRO ebapädevusest, kes langetab otsuseid kohalikke olusid tundmata ja seega ka tema kasutusest maailmaorganisatsioonina. Lõppude lõpuks kuuluvad nii eestlased kui venelased europiidsesse rassi...
Taoline ettekirjutus Eestile pole muidugi esmakordne. Kolm aastat tagasi 2007.a. sügisel Eestis visiidil olev ÜRO rassilise diskrimineerimise eriraportöör Doudou Diene leidis, et vene vähemus moodustab Eesti ühiskonnast suure osa, mistõttu peaks vene keel saama riigikeele staatuse http://www.nommevalitsus.org/?p=3479 .
Ega ÜRO pole Eestiga kunagi niiöelda „rahul olnud”. Juba 1995.a. väitis ÜRO Kõrgema Põgenikekomisjoni esindaja Hans Thoolen, et kui Eesti tahab kuuluda Euroopasse, peab Eesti hakkama vastu võtma põgenikke ebaturvalistest riikidest: nimelt Venemaalt, Afganistanist ja Iraagist http://www.nommevalitsus.org/?p=4646 . Seda ettekirjutust hakkas Eesti isegi täitma ning pärast sisserände piirarvu kaotamist Eestisse oma abikaasa, vanemate või laste juurde aastail 1997-2002 sai Venemaalt sisserändeks Eestisse loa ühtekokku 15 000 inimest, mis ületas arvuliselt isegi kolonisatsiooni kurikuulsad 80-ndad aastad http://www.nommevalitsus.org/?p=4643 ning tänavu aasta on Venemaalt Eestisse kolimine saanud sisse uue hoo http://www.nommevalitsus.org/?p=7659 . Mujalt on „põgenike” vastuvõtmine jäänud küll tagasihoidlikuks, ent tänavu suvel jõudsid Tallinnas araablased Türgist, Tuneesiast ja Araabia Ühendemiraatidest juba korraldada skandaali, et neid Eestis „diskrimineeritavat” http://www.nommevalitsus.org/?p=7664
Aga ÜRO pole ikka Eestiga rahul. 2006.aastal tegi ÜRO rassilise diskrimineerimise komiteele muret tõsiasi, et Eesti vanglates on muulasi rohkem kui eestlasi http://www.nommevalitsus.org/?p=5985 nagu ÜRO ei teakski, et üle maailma kõikides riikides langeb protentuaalselt kuritegevuse toimepanemise suurem osa immigrantidele.
Eesti kodakondsuspoliitikat on ÜRO kritiseerinud muidugi kogu aeg: anno 1995 http://www.nommevalitsus.org/?p=4407 , anno 2000 http://www.nommevalitsus.org/?p=3482 , mis on lõpuks välja kasvanud ÜRO poolseks Eesti süüdistamiseks natsismis, vastava resolutsiooni algatajaks ÜRO-s Venemaa http://www.nommevalitsus.org/?p=3903
teisteski küsimustes, näiteks ÜRO Peaassamblee kuulutas ühehäälselt 27. jaanuari rahvusvaheliseks holokausti mälestuspäevaks http://www.nommevalitsus.org/?p=3480 , kuid keeldus arutamast Ukraina 1930-ndate aastate suurt näljahäda genotsiidina http://www.nommevalitsus.org/?p=3478 , samuti keeldub järjekindlalt arutamast inimõiguste olukorda Hiinas, mida on juba ette pandud arutada kümmekond korda http://www.nommevalitsus.org/?p=3481 . Ja muidugi pooldab ÜRO, vähemalt kaudselt, Euroopa islamiseerimist http://www.nommevalitsus.org/?p=6989 .
Kuigi ÜRO kõik otsused pole liikmesriikidele kohustuslikud ja on soovitusliku iseloomuga,
kokku küsimuse, mis mõtet on Eestil üldse kuuluda ÜRO-sse, tasuda selle liikmemakse, et pidada ülal ebaõiglaste ja ebakompetentsete ametnike armeed, rääkimata muudest ÜRO-poolsetest absurdsetest raharaiskamistest. Näiteks seesama Eestisse negatiivselt suhtuv ÜRO Kõrgem Põgenikekomisjon kulutab ainuüksi aastas üle 10 miljardi dollari... http://www.nommevalitsus.org/?p=4728
Siinkohal on muidugi asjakohane meenutada, et 1918.a. loodud Eesti Vabariik ÜRO-sse ei kuulu. Eesti võeti ÜRO liikmeks 17.septembril 1991 E(NS)V-na, mil Eestis kehtis ENSV 1977.a. konstitutsioon, seega sisuliselt samadel alustel nagu varemalt oli ÜRO liikmeiks võetud Ukraina ja Valgevene NSV-d...
ÜRO ise pole demokraatlik organisatioon:
ReplyDeleteSelle asemel, et vähese vaevaga taastada juba eksisteeriva Rahvasteliidu autoriteet uues maailmapoliitilises situatsioonis, loodi liitlasriikide ettepanekul hoopis uus organisatsioon. Üheks oluliseks põhjuseks, millest eelistatakse vaikida, oli tõenäoliselt asjaolu, et Venemaa poolt okubeeritud Balti riigid, Ida-Euroopa maad ja Soome olid siiamaani de jure Rahvasteliidu täieõiguslikud liikmed, kuid lääneriikide liitlane NSV Liit oli Soome ründamise pärast kui agressor ühendusest välja heidetud. Raske olnuks maailma üldsusele selgitada vajadusest Balti riike ja Soomet selle organisatsiooni nimekirjast kustutada ja Venemaa asemele võtta. ÜRO loomisega välditi piinliku olukorra tekkimist ja lasti osadel riikidel (Baltimaadel) vastuväideteta maailmakaartilt lihtsalt ära haihtuda ning Soomel vaese sugulasena ÜRO ukse taha aastateks ootama jääda. Selline käik tähendas juba ÜRO asutamisest peale viimase tegevusega kaasnevat kahepalgelisust.
Viis maailma suurriiki said organisatsioonis võrdsemateks kui teised ja see oli ja on juba väga suur erinevus ÜRO eelkäijast, demokraatlikust Rahvasteliidust, mis oli üles ehitatud kõikide riikide võrdsuse printsiibil. Need tänapäevani võrdsematest võrdsemad on USA, Inglismaa, Prantsusmaa, Hiina ja Venemaa, Julgeolekunõukogu alalised liikmed, kellel on kõigis küsimustes tingimusteta vetoõigus. Ühtegi otsust ei saa langetada, kui keegi viiest liikmest on vastu. Praktikas on see viinud selleni, et võrdsematest võrdsemad võivad ise täiesti takistamatult
seadust rikkuda, ilma, et keegi neid korrale saaks kutsuda. Kogu paljukiidetud kollektiivne julgeolek mandus seetõttu vaid huvisfääride jagamiseks ja lõpututeks kemplustes ÜRO jututoas. Suurriikide koostööorganina jäi ÜRO üsna lootusetult kõrvale ning Balti riikide küsimus seda foorumit ei huvitanud.
Henn Põlluaas "Eesti-Vene piirileping. Ära andmine või äraandmine?",2010.
Matti Ilves