Peavoolumeedia tõsise näoga tehtud tolatoimetusi on ikka naljakas jälgida küll. Kui truualamlikult need kohaliku „eliidi“ketikoerad kooris klähvima hakkavad, kui mingi poliitkorrektset närimist nõudev kont neile ette visatakse. Viimastel päevadel on kisa ja hala taevani tõusnud kooliplika sünnitatud ning ilmselt ka tema poolt tapetud lapse tõttu. Kõige suuremat taunimist ei pälvi aga see jõle tegu ise, vaid nurjatud kommentaatorid, kes oma viha õnnetu lapsema peale välja valavad. Kuigi ma ise ei salli nimetut kommenteerimist ja oma poolt väljaöeldu alati allkirjastan, siis jätaksin siinkohal kommentaatorid täiesti kõrvale.
Mis võiks motiveerida last sellisele kuritööle, milline suhe võib olla ema ja tütre vahel, kes sellise teo korda saatis? Kas me ei peaks kibekiirelt otsima põhjusi, mis hävitavad normaalse pereelu ja –sidemed, süüvima kooli ja õpilaste vahelistesse suhetesse, leidma üles need riiklikud valupunktid, mis külvavad hävingut majandusse ja rahva psüühikasse?
Meedia muliseb, podiseb, säutsub ja kaagutab, klatšb, vassib, valetab ja parastab, vahel lausa röögib, aga muutub aina mõttetumaks, kollasemaks ning igavamaks. Teleekraanil võib sageli kogeda rahvusvahelisi saateformaate, mis tegelevad otseselt saatesse kerget raha jahtima tulnu mõnitamisega. Meie kallid valitsejad ning nende lakeidest koosnev riigikogu elavad lausa teises galaktikas, sest midagi oma rahva tegemistest ja tundmustest paistaks isegi naaberplaneedile ära. Kuulates meie valitsejate soovitusi nälja ja vaesuse leevendamiseks, hinnatõusu vastu võitlemiseks või mistahes tõsise probleemi lahendamiseks, tekib tõsine soov need seltsimehed otsekohe psühhiaatrilisele läbivaatusele saata.
Mida siis imestada, et inimesed on kurjad ja kusagil seda kurjust välja üritavad elada. Kui riik oma rahvast ei hooli, vaid käratab, et kasige välismaale elama, kui siin ei kõlba, küll me endale uued lüpsilehmad Pakistanist või Albaaniast kohale toimetame, siis pole mingi ime, et rahvas selle riigi pihta tatti ja veel hullematki hakkab pritsima.
Kui hakkaksime meie iseend ülimalt täispuhunud eliidi hulgast eeskujusid otsima, no jääksime ikka jänni küll, kui eeskuju just üks eeskujulik jätis pole.
Gallupid muudkui kaagutavad, täpselt nagu neilt tellitud, kui koletult populaarsed on meie juhtivpoliitikud ning parteid, „Kuku Raadio“poeb juba iga päev lausa nahast välja, et meeleheitliku ponnistusega saates „Rahva hääl“inimestest midagi ülipositiivset välja pigistada, saatejuhid pressivad oma arvamust peale ega lase „vastalistel“argumente kasutada.
Kui riigi sihiks on väljavalitute grupi jätkuv eelisolukorda seadmine ja nende heaolu pidev suurendamine oma rahva arvelt, siis ei maksa teil, mittelugupeetud poliitkaabakad, arvata, et rahvas sellest aru ei saa! Kõige kurvem on aga asja juures see, et harimatum, mentaalselt nõrgem või lihtsalt vaesem osa rahvast satub sageli ka kuritegelikule teele. Ses valguses on eriti naljakas lugeda kõrgete politseiametnike arvamusavaldusi, et kriis ei põhjusta kuritegevuse suurenemist.
Lisame siia veel koletu hosianna eurole, mis juba paari kuu pärast meile veel ühe valusa litaka annab, ja näemegi suurepärast eeskuju, mis õpetab: valeta, nagu jaksad, ja sa elad hästi!
Suur tänu teile, padumaterialistidest poliitikunärakad, kõigi nende ilusate kingituste eest! Loodetavasti suudab aru säilitanud osa rahvast peatsetel valimistel teile koha kätte näidata. Minu suurim lootus on aga surmanuhtluse taaskehtestamine. Sellega toimetulev erakond saab kindlalt minu hääle.
0 comments:
Post a Comment