Lugupeetud härra Ilves,
Täname teid kirja eest ning samas vabandame, et meie vastus teie päringule on viibinud.
Uuele rahaühikule üleminek hõlmab endas paratamatult kulutusi. Euro kasutuselevõtu kulutused jagunevad era- ning avaliku sektori vahel. Eesti Panga puhul on kulutused seotud nii euro kasutuselevõtuga seonduvate täiendavate turvanõuetega kui ka täiendava töökoormusega euroala otsustusprotsessis osalemisel. Tuleb rõhutada, et vaatamata suurenenud töökoormusele oleme siiani toime tulnud senise personaliga. Rahavahetuse käigus luuakse ajutiselt mõned ajutised töökohad sularaha käitlemisega tegelevasse üksusse. Lisatööd toob kaasa eurotsooni märksa keerukam rahapoliitiline raamistik. Kui kroone on emiteeritud lihtsa valuutavahetustehingu kaudu, siis eurode puhul on erinevaid võimalikke instrumente märksa rohkem ja nendega seonduvad ühised eurotsooni protseduurid on suhteliselt keerukad. Lisaks hakkab Eesti Pank osalema Euroopa Keskpanga reservide haldamises, mis mõnevõrra suurendab töökoormust. Sarnaselt mitmete teiste Eurosüsteemi ülesannetega toimub ka Euroopa Keskpanga reservide haldamine hajutatult liikmesriikide keskpankades.
Sularaha valmistamise kulutusi me üksikasjalikult avaldada ei saa, kuid üldjuhul ei ole euro sularaha tootmiskulud oluliselt erinevad krooni sularaha tootmiskuludest.
Euroalaga liitumisel ei maksa Eesti Pank mitte "liitumismaksu", vaid osa meie rahasüsteemi reservidest hakkab olema eurosüsteemi hallata. Nende samade reservide haldamises hakkab sisuliselt ka Eesti Pank osalema. Rõhutamist vajab asjaolu, et tervikpildi saamiseks tuleb Eurosüsteemi varasid ja kohustusi vaadata konsolideeritult. Rahvuslike keskpankade bilansid on selle osad, kuid üksikuna vaadates võib nende struktuur olla suhteliselt erinev.
Euroopa Keskpangast laenatavate vahendite intress kujuneb eurosüsteemi rahapoliitika ning rahaturu koostoimel. Küsisite missuguseks kujuneb Euroopa Keskpangast laenatava võla intress. Ennekõike mõjutab Euroopa Keskpank oma tegevusega kõige vahetumalt rahaturu (s.t. lühikese tähtajaga) intresse, mida kasutatakse ennekõike finantssektori likviidsuse juhtimiseks. Missuguseks kujuneb reaalsektorile väljastatava laenu intress konkreetses riigis oleneb mitmetest täiendavatest teguritest (ennekõike konkreetse riigi ja laenutaotleja usaldusväärsusest ning maksejõulisusest). Riigispetsiifilise valuutariski puudumise tõttu peaks eurosüsteemi liikmesriikide laenuintress võrreldavatel tingimustel siiski madalamaks kujunema kui eurosüsteemi välistel Euroopa Liidu liikmesriikidel.
Meil ei ole informatsiooni selle kohta, et Euroopa Keskpank kuuluks eraomandisse. Euroopa Keskpank on riikidevahelise lepingu alusel asutatud institutsioon, eraisikutest aktsionäre sellel pole. Keskpangad said omal ajal asutatud selleks, et talitseda valitsejate kiusatust oma kulutuste finantseerimiseks raha emiteerida. Keskpanganduse juba 17. sajandist algav ajalugu näitab, et sellega on erinevatel aegadel erineva edukusega ka toime tuldud. Tänaseks on valitsusest sõltumatu keskpanga printsiip leidnud rakendamist enamikes riikides. Keskpanga sõltumatus on ajaloolise kogemuse põhjal suurendanud hinnastabiilsust. Võimalik, et eksisteerib ka alternatiivseid mudeleid, aga nende edukuse kohta puuduvad meil usaldusväärsed andmed.
Parimate soovidega
Gerli Polding
Rahvusvaheliste ja avalike suhete osakond
Eesti Pank
0 comments:
Post a Comment