ENDEL ÜTLEB:

AVALIK kiri Marge Rennit`ile ...

Moto: Tarkus, milles on pidev tõe otsingu vaim, ainult see töötab, ... ARVAMUStarkus aga ei tööta teps mitte ...

Veidi AJALOO olemusest:

1. Kord olin ühe liiklusavarii tunnistajaks, toimus minu silme all tänase EV alguspäevil ... Oli üks laip ... ja kohe saabus ka politsei ... registreeriti koheselt 28 tunnistajat (näis, et valiti vähemalt keskharidusega tunnistajaid). Kõik valitud 28 pealtnägijat kuulati kohapeal üle (kõik ülekuulatavad ise nägid pealt liiklusavariid) ... hiljem läksin politseijaoskonnast läbi, et lugeda neid erinevate inimeste antud tunnistusi - ja mis selgus, kirja oli saanud kakskümmend kaheksa täiesti erinevat avariid ...

Ka kõik ajaloofaktid on sellised ... või selliselt kirja pandud ... (SIC???)

2. Oluline on ka - kes ajaloo kirja paneb, kas keisri sõber või oponent, siit ka kirjelduse kallutatus ... vastava keisri ajastu ilustamiseks või hoopis mustamiseks ...

3. Eelnevast kahest mõttekillust juhindudes saab alati öelda, et mingit ajalugu pole olemas ... kuid olemas on a) n.ö. KIRJAPANDUD ajalugu; b) TELLITUD ajalugu (siia alla ma paigutaksin näiteks Mart LAARI ajaloo ...)

4. Kuna ajalugu pole olemas, siis on ajaloo ümber tõstetav kära vaid ... tühine sõnade kõlksutamine, ka Tartu linna ajaloo ümber ... kõik eilne on juba kaduvalt möödanikku läinud.

NB! Ajalugu oli, aga keegi ei tea, milline see oli - ja see pole enam kättesaadav mitte kellelegi.

Eks inimestega ole sama lugu - kes on surnud, siis teda nagu poleks olemas olnudki ...

Meenutan siin lisaks veel n.ö. Lennart Mere Sina-sõpru, me kogunesime Lennartit mälestama kohvilauda (ka mina) ja ma seadsin igale külalisele ette paberilehekese, kuhu palusin märkida üks kuni kolm olulisimat Lennarti iseloomujoont (kõik olid ju Sina sõbrad), ja hiljem ma analüüsisin kirjutatut neile Sina-sõpradele, mille lõppjärelduseks sai mõte, et me kõik mäletasime Lennartit täiesti erinevalt, seega meie arusaamad on niivõrd erinevad, et ... üksmeelt (hinnanguina) neis justkui pole ollagi ...

Kõik inimesed näevad, kuulevad ja saavad aru asjadest läbi oma arusaama prisma ... kuid kuulakem - kuidas inimesed turul vaidlevad, tülitsevad nii, et mitte alla anda ...

Nüüd pealkirja juurde - "Rahvused Tartus läbi ajaloo"

Kas Tartus elanud inimesi saab pidada mõne teise rahvuse esindajaiks, nad on Eesti kultuuriruumis ümber kujunenud, kohati isegi lahustunud eesti olemusse ... nad pole enam endised oma rahvuselt ... Täpselt sama ma ütlen ka väliseestlaste kohta, nad pole enam eestlased, vaid vastava asukohamaa eestlased ... (SIC! SELA!)

Ükski rahvus ei saa püsida oma rahvuse esindajana läbi ajaloo, võimalik, kolm päeva Tartus viibimist pole inimest veel moonutanud tema rahvusest eemale ...

Ilusat jahvatamise päeva Tartu Linna Muuseumis ... Ja mis asi see muuseum küll on - jätan praegu kirjutamata ... ka see mõiste on eklektilis-sumbuurne oma olemuselt ... + põlvkondade vahetus muuseumi töös loob oma pitseri asutusele, mille nimetus on muuseum ...

ELU on ARMASTUS ja USALDUS (toetugem nendele). Tervitades - Endel

28. Tartu linnaajaloo päev "Rahvused Tartus läbi ajaloo" Tartu Linnamuuseumis

2010. aastal tähistab Tartu Linnamuuseum oma 55. tegevusaastat. 29. oktoobril algusega kell 11 toimub linnamuuseumi peahoones (Narva mnt 23) 28. Tartu linnaajaloo päev “Rahvused Tartus läbi ajaloo”.

Tartu on alati olnud paljurahvuseline linn. Kesk- ja uusaegse Tartu
peamiselt sakslastest linnakodanike kõrval elas suur eestlaste ja venelaste
kogukond. Mõlema rahvuse esindajaid kuulus ka linna kodanikkonda. Kolme
peamise rahvusrühma kõrval elas Tartus ka teiste rahvuste esindajaid –
rootslasi, poolakaid, prantslasi jpt. Tänase Tartu rahvuslik koosseis on
kirevam kui kunagi varem: eestlased moodustavad kolmveerandi linna
elanikkonnast, ülejäänud veerandi 2009. aasta statistika järgi 55 erineva
rahvuse esindajad.

Tartu linnaajaloo päeva ettekanded käsitlevad erinevate rahvusrühmade rolli
linna ajaloos. Muuseumi arheoloogiaosakonna juhataja Arvi Haak arutleb
etnilise määratlemise probleemide üle keskaegse Tartu arheoloogilise
materjali põhjal. Arhivaar Tatjana Šor teeb Eesti Ajalooarhiivi dokumentide
põhjal ülevaate Tartu vanausulistest. Lea Leppik TÜ ajaloo muuseumist
räägib taasavatud ülikooli keele- ja kunstiõpetajatest linna
kultuuripildis. 20. sajandi rahvusküsimusi käsitleb kaks ettekannet. Kaido
Laurits (Eesti Riigiarhiiv) vaatleb baltisakslaste olukorda Eesti Vabariigi
aegses Tartus ning Olaf Mertelsmann (TÜ) muudatusi Tartu elanikkonna
rahvuslikus koosseisus peale II maailmasõda. Ettekandepäeva lõpetab TÜ
sotsioloog Mare Ainsaare ülevaade paljurahvuselisest Tartust viimasel
kümnendil.

Täpne päevakava vt http://linnamuuseum.tartu.ee/?m=1&page=news&id=142

Täiendav info: Marge Rennit, tel: 746 1900, e-post:
marge.rennit@katarina.ee