neljapäev, 7. oktoober 2010
Hollandi uue valitsuse koalitsioonilepingust 1/3

Hollandi uue valitsuse koalitsioonilepingu avaldamisest on möödunud tänaseks juba terve nädal, aga ma ei olegi jõudnud sellest siin veel kirjutada. See viga vajab muidugi parandamist.
Väljaspool riiki ennast on pööratud tähelepanu peamiselt sellele, et valitsuse püsimine hakkab sõltuma Vabaduspartei toetusest. Vabaduspartei juht Geert Wilders ise nimetas Vabaduse ja Demokraatia Rahvapartei ning Kristlik-Demokraatliku Apelliga saavutatud kokkulepet lausa "ajalooliseks" ning oli selle üle väga uhke, kuid midagi üllatavat selles tegelikult ei ole. Valimised võitnud liberaalse VDRi juht Mark Rutte (fotol) tahtis algusest peale Vabaduspartei kaasamist. KDA vastuseisu tõttu mängiti vahepeal nagu otsitaks mingeid teisi lahendusi, kuid tegelikult seda tõsiselt ei tehtud.
Eesti natsihääling ehk punafašistlikud nn. ajakirjanikud on sildistanud Hollandi Vabaduspartei "paremäärmuslikuks", mistõttu võib selline asjade käik tekitada paljudes inimestes suurt arusaamatust, aga asi on selles, et Vabaduspartei on tegelikult paljuski väga liberaalne erakond ning seda seob VDRiga, kuhu Wilders isegi varem kuulus, suur maailmavaateline ühisosa, mis kajastub ka sõlmitud koalitsioonilepingus. Näiteks punktis, mille kohaselt "valitsus tagab lesbiliste naiste, homoseksuaalsete meeste, biseksuaalide ja transsooliste emantsipeerumise ning töötab selleks välja konkreetsed poliitikad."
Seni valitsusse kuulunud Kristlik Liit, mille sõsarerakonnaks on Eesti Kristlikud Demokraadid (KDA käib rahvusvaheliselt kokku Isamaa ja Res Publica Liiduga), leidis uut koalitsioonilepingut kommenteerides, et on toimunud selge nihe kristlik-sotsiaalselt poliitikalt liberaalsele. KL oli eriti pahane selle peale, et nüüd on unustatud täiesti ära eelmise valitsusperioodi prioriteedid, sealhulgas meditsiinieetika küsimused ja perepoliitika. "Sõna 'perekond' kasutatakse selles koalitsioonilepingus ainult seoses vastuseisuga perekondade ühinemisele," märkis parlamendis KLi fraktsiooni juhtiv André Rouvoet.
Suurteks eesmärkideks on aga seatud kulude kokkuhoid, tasakaalus eelarved, võlavaba tulevik. Pensionile mineku iga tõstetakse 66-le aastale ning lõpuks tahetakse see seada üldse sõltuvusse oodatavast keskmisest elueast, mis tähendaks siis viimase tõustes ka esimese automaatset kasvu.
Tehniliselt on asi vormistatud nii, et VDR ja KDA sõlmisid ühe lepingu omavahel kahekesi ning teise koos Vabadusparteiga. Viimane kohustub mitte toetama valitsuse umbusaldamist ning saab selle eest vastu paljude oma nõudmiste rahuldamise. Samas on toodud välja ka mõned asjad, näiteks arusaam islami olemusest, milles jäädakse eriarvamustele ja hääletatakse lähtudes omaenda arusaamadest. VDR ja KDA käsitlevad islamit religioonina, mille suhtes kehtib usuvabadus. VP peab seda aga totalitaarseks poliitiliseks ideoloogiaks.
Erinev arusaam islami olemusest oligi nüüd üks neist põhjustest, miks kristlikud demokraadid olid alguses jäigalt Vabaduspartei kaasamise vastu. Kuid selline eriarvamusi tunnistav lahendus suutis nende vastumeelsust lõpuks nii palju vaigistada, et möödunud nädalavahetusel kiitis sõlmitud kokkuleppe heaks 68.4% KDA kongressist osavõtnutest ning seda on soostunud järgima kõik erakonna fraktsiooni kuuluvad saadikud.
0 comments:
Post a Comment